Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (
) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. 2 Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad 09.07.2009.a Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti otsusega väärteoasjas nr 09031119 karistati Kirill Klimari ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 547 lg 1 alusel rahatrahviga 5 trahviühikut, s.o 300 krooni. Otsuse kohaselt puudus Kirill Klimaril 12.06.2009.a kell 11:19 kontrollihetkel Tallinna ühistranspordi trolliliinil nr 1/258 sõiduõigust tõendav dokument. Sellise tegevusega rikkus K. Klimar vastavalt otsusele Tallinna Linnavolikogu määruse nr 41 (Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad) § 9 lg 1 p 1 sätestatud nõudeid. Kirill Klimar esitas nimetatud otsuse peale kaebuse, milles palub kaebuse esitamise tähtaeg ennistada ja temale määratud trahv tühistada. Märgib kaebuses, et ta on invaliid, pensionitunnistust ei olnud kaasas. Ta ei öelnud kontrollijale, et on haige, samuti ei teadnud ta, mida edasi teha. 27.08.2009.a sai kohtutäiturilt Priit Lantin teate, et ta on võlgnik summas 900 kr. Ei ole sellega nõus. Eesti keelt ei oska. K. Klimar esitas kohtule ka püsiva töövõimetuse tuvastamise otsuse nr 531031 (Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti pensionide ja toetuste osakond – töövõime kaotus 60%, tekkimise aeg 11.06.2009) ning puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsuse nr 531032 (keskmine puue, tuvastamise aeg 11.06.2009.a) Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, milles palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata, kuna K. Klimaril puudus kontrollimise ajal nõuetekohane sõiduõigust tõendav dokument. K. Klimari teos on tuvastatud süüteokoosseisu objektiivsed tunnused. Puuduvad teo õigusvastasust välistavad asjaolud. Karistus on määratud vastavalt seadusele ning on proportsionaalne toimepandud teoga. Kohtuotsuse põhjendused Kuna kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja on nõustunud kirjaliku menetlusega, peab kohus tulenevalt
§-st 120 lg 1 võimalikuks kaebuse lahendada kirjalikus menetluses. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse, sellele puuduste kõrvaldamise käigus lisatud dokumendid ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 09031119 materjale, leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ning väärteomenetlus lõpetada
lg 1 p 1 alusel.
lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
p 6 kohaselt peab kohus muuhulgas tuvastama, kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. 12.06.2009.a väärteoprotokoll K. Klimari suhtes on vormistatud eesti keeles, samas keeles on ka menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll. K. Klimar on ülekuulamise protokolli omakäeliselt kirjutanud ühe lause ning see on kirjutatud vene keeles. Kaebuses on ta märkinud, et ta ei oska eesti keelt. Samuti on ilmnenud, et K. Klimar on puudega isik (s.h. keskmise puude raskusastmele vastav kuulmisfunktsiooni kõrvalekalle), mida ta kaebuse kohaselt küll kontrollijale ei öelnud, kuid milline asjaolu ei oleks kohtu arvates tohtinud väärteomenetluse hoolika läbiviimise korral menetlejale märkamata jääda. 3 Antud juhul annab väärteoasja menetlemine eesti keeles põhjendatud aluse kahelda, et K. Klimari suhtes vormistatud väärteoprotokoll võimas tal täielikult aru saada tema suhtes läbiviidavast menetlusest ning sellega seotud toimingutest ja tagajärgedest. Puuduvad igasugused viited selle kohta, et menetlusalusele isikule oleks tagatud tõlgi abi väärteoasja menetlemisel. Menetlusaluselt isikult võetud allkirjad nii väärteoprotokollile, ülekuulamise protokollile kui ka õiguste ja kohustuste tutvustamise lehele ei kinnita, kuigi õiguste ja kohustuste tutvustamise leht on venekeelne, et menetlusalune isik ka tegelikult mõistis oma õigusi ja kohustusi, talle süüks arvatud teoga kaasnevaid tagajärgi ning otsuse vaidlustamise korda. Kuivõrd menetlusalune isik on ka alaealine, oleks kohtuväline menetleja pidanud eriti tähelepanu pöörama menetlusaluse isiku õiguste tagamisele ning veenduma menetlusaluse isiku võimest aru saada tema suhtes läbi viidava menetluse sisust ja õiguslikest tagajärgedest, kuid antud väärteoasja materjalid seda ei kinnita. Kohtuväline menetleja, viies läbi väärteomenetlust, peab tagama selle seaduslikkuse, mitte looma olukorra, kus menetlusaluse isiku jaoks õiguslike tähendusega toiminguid tehakse keeles, mida isik ei valda ning üksnes eeldatakse, et isik peab toimunut mõistma ning vastutust kandma. Arvestades asjaolu, et allkirjad on antud eesti keeles vormistatud blankettidele vene keelt kõneleva ning alaealise isiku poolt, ei saa K. Klimari poolt antud allkirju lugeda kinnituseks, et menetlusalune isik oli teadlik oma allkirjade tähendusest.
lg 1 p 9 järgi on väärteomenetlusõigust oluliselt rikutud, kui väärteoasja on arutatud tõlgi osavõtuta keeles, mida menetlusalune isik ei valda ning see asjaolu on väärteoasjas tehtud otsuse tühistamise aluseks. Lisaks ülaltoodud väärteomenetlusõiguse olulisele rikkumisele on otsuse tühistamise aluseks ka asjaolu, et menetleja otsust tehes on väljunud väärteoprotokolli piiridest. Protokollis on viidatud üksnes määruse nr. 41 § 9 lg-le 1, mis loetleb sõiduõigust tõendavad dokumendid (s.h. märgistatud talong või märgistatud või aktiveeritud tunnipilet). Protokollis pole viidet Tallinna Linnavolikogu määruse nr. 41 § 8 lg-le 1, § 8 lg-le 7 või § 10 lg-le 2, millele viidatakse alles karistusotsuses. Üheselt pole arusaadav, kas K.Klimarile etteheidetav tegu on sõidu eest tasumata jätmine. Protokollis märgitakse, et isikul puudus trollis sõidupilet. Järgmises lauses öeldakse, et komposteerimata oli 9-kroonine talong ning talong tagastati reisijale. Väärteoprotokollis oleks selgelt pidanud kirjeldama väärteokoosseisu ja ära näitama õigusnormi, mida süüdlane rikkus. Otsuses küll öeldakse, et määruse nr. 41 § 8 lg 7 kohaselt on sõitja kohustatud kohe pärast sisenemist ühissõidukisse talongi kompostris märgistama, kuid protokollis seda kirja pandud ei ole. Puuduvad tõendid selle kohta, kas K. Klimer sisenes trolli eelmisest peatusest või oli selles sõitnud pikemat aega; kas alaealisel, keskmise puudega noorukil, kellel igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemisel esineb raskusi, oli piisav võimalus enne kontrolli alustamist oma talongi komposteerida või mitte jne. KarS § 2 lg 2 alusel karistatakse vaid teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Puudulikult koostatud väärteoprotokoll ei võimaldada hinnata süüteokoosseisu asjaolude esinemist. Menetlusaluse isiku teos puuduvad väärteotunnused ning otsus tuleb tühistada ja väärteomenetlus antud asjas lõpetada
Kuna kohtul puudub veendumus, et menetlusalune isik oma puuduliku keeleoskuse tõttu oli aru saanud otsuse vaidlustamise korrast, peab kohus põhjendatuks kaebuse esitamise tähtaeg ennistada. 4 Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes
§-st 132 p 3, tühistab kohus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 09.07.2009.a otsuse väärteoasjas nr 09031119 ja lõpetab menetluse
K. Klimar on kaebuses veel märkinud, et ei ole nõus võlgnevusega kohtutäiturile summas 900 krooni. Kohus selgitab, et tulenevalt täitemenetluse seadustiku § 48 p 4, lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kohtulahendi saamisel, millega täitmisele võetud täitedokument on tühistatud. Seega tuleb K. Klimaril käesolev kohtuotsus pärast selle jõustumist esitada Tallinna kohtutäitur Priit Lantinile. Kui rahatarhv on laekunud Tallinna Linnakantselei finantsteenistuse arvele, tuleb see pärast kohtuotsuse jõustumist tagastada menetlusalusele isikule. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.