4-09-2782/11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoobril
2. a, Tartus Väärteoasja number 4-09-2782 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Väärteoasi Aivar Nisu kaebus Tartu Linnavalitsuse
3. veebruari
4. a otsusele väärteoasjas nr 20091335 Väärteo kvalifikatsioon Ühistranspordiseaduse § 542 lg 1 järgi Kaebuse esitanud isik Aivar Nisu isikukood 36204302761 elukoht X tegutseb FIE-na Kohtuvälise menetleja ametnik Tartu Linnavalitsus, Kristel Kängsepp RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-dest 29 lg 1 p 1 ja 132 p 3 tühistada Tartu Linnavalitsuse
5. veebruari
6. a otsus väärteoasjas nr 20091335, millega Aivar Nisu karistati Ühistranspordiseaduse § 542 lg 1 järgi ning lõpetada väärteomenetlus väärteo tunnuste puudumise tõttu. Edasikaebamise kord Maakohtu kohtuotsust ei saa apellatsiooni korras vaidlustada. Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada Tartu Maakohtu kohtuotsusele kassatsioonkaebus Riigikohtule. Kui eelpool nimetatud isikud soovivad kasutada kassatsiooniõigust, peab sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates
7. oktoobrist
8. a. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata oma soovist kasutada kassatsiooniõigust, siis vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Kassatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus Tartu Maakohtu kantseleis kättesaadav alates
9. oktoobrist
10. a kella 14.00-st. Kassatsioonkaebus tuleb esitada Riigikohtule läbi Tartu Maakohtu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Olulised faktilised asjaolud Tartu Linnakantselei menetlusteenistuse juhataja kontrollis
11. veebruaril 2009.a ühistranspordiseaduse § 535 lg 2 p-de 1,3,4,5 ja 7 ning Tartu Linnavalitsuse
12. septembri
13. a korralduses nr 1153 tulenevast õigusest ühistranspordiseaduse alusel kehtestatud nõuete täitmist Tartu linna haldusterritooriumil. Kontrollimise tulemusena koostati eespool nimetatud kuupäeval Aivar Nisule kontrollakt. Kontrollimisel tuvastati, et taksomeetri kohandamise tunnistusel nr TTRS-08/00056 on kantud kaks tariifi. Tariif 1: start 25.- krooni, ajatasu 240.- krooni, km tasu 12.- krooni. Tariif 2: start 35.- krooni, ajatasu 330.- krooni, km tasu 15.- krooni. Sõidukile paremale poole armatuurlauale ja tagumise ukse klaasile seest ja väljast loetavalt on paigaldatud hinnakiri, millel on kirjas üks tariif. Hinnakirjal on tekst:“ start 25.- krooni, ajatasu 240.- krooni, km tasu 12.- krooni. Kontrollimisel esitatud takso arve nr 792, millel on trükitud välja taksomeetri kohandamistunnistusele vastavalt tariif 1: start 25.- krooni, ajatasu 240.- krooni, km tasu 12.- krooni ja tariif 2: start 35.- krooni, ajatasu 330.- krooni, km tasu 15.- krooni. Taksotunnustega sõiduk reg märgiga XXX XXX oli pargitud Tartus Vabaduse pst Emajõe ääres asuvas teekattele märgistatud parkimiskohale. Kontrollakti on kantud Aivar Nisu seisukoht, et ta ei ole rahul taksokontrolli tulemusega. Tartu Linnavalitsuse väärteouurija V. K. koostas
14. veebruaril
15. a kiirmenetluse otsuse nr
16. Kiirmenetluse otsuse kohaselt jättis menetlusalune isik, autojuht Aivar Nisu,
17. veebruaril
18. a kell 00.49 taksoveoteenuse mitteosutamisel sõidukil reg märgiga XXX XXX eemaldamata plafooni ja hinnakirja, rikkudes sellega majandus-ja kommunikatsiooniministri poolt
19. mai
20. a kehtestatud määruse nr 141 “Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri“ (edaspidi Üldeeskiri) § 15 lg 7 nõuet, mille kohaselt taksoveoteenuse mitteosutamisel peavad olema eemaldatud plafoon ja hinnakiri. Taksotunnustega (plafooni ja hinnakirjaga) sõiduk reg märgiga XXX XXX oli pargitud Tartus Vabaduse pst tänavale Poe ja Uue turu tänava vahelisel teelõigul asuvale teekattele märgitud parkimiskohale. Samuti rikkus Aivar Nisu taksojuhina Üldeeskirja § 16 lg 1 p-s 2 sätestatud nõuet- taksona kasutataval sõidukil reg märgiga XXX XXX taksos eksponeeritud hinnakiri ei vastanud kontrollimise hetkel taksomeetri kohandamise tunnistusele, kuna eksponeeritud oli armatuurlaual ja tagumisel parempoolsel aknal tariifid osaliselt. Väärtegu on kvalifitseeritud ühistranspordiseaduse § 542 lg 1 järgi. Karistust kergendava asjaoluna on otsuses kirjas viide KarS § 57 lg 1 p-le 3, so süü ülestunnistamisele ilmumine. Tartu Linnavalitsus karistas Aivar Nisu eespool kirjeldatud väärteo toimepanemise eest 35 trahviühiku suuruse rahatrahviga summas 2100.- krooni. II Kaebuse sisu ja taotlused Kaebaja ei nõustu kohtuvälise menetleja otsusega ning vaidlustab selle terves ulatuses. Aivar Nisu on seisukohal, et ta ei ole rikkunud väärteootsuse kirjelduses kajastatud sätteid. Kohtuväline menetleja on valesti tõlgendanud Üldeeskirja § 16 lg 1 p-i 2, täpsemalt on kohtuväline menetleja valesti tõlgendanud mõistet „tariif“. Tartu Linnavalitsuse
21. detsembri
22. a määrus nr 31 sätestab Tartu linna taksoveo nõuded. Määruse § 10 lg –s 1 sisaldub, et hinnakirjas peavad olema välja toodud kõik pakutavate taksoteenuste tariifid. Sama määruse § 9 lg 1 sätestab taksoteenuste loetelu, millele vedaja on kohustatud tariifid määrama. Nendeks on ühe läbitud kilomeetri maksumus ehk sõidukilomeetri tariif, takso kasutamise hind ajaühiku kohta ehk ajatariif ning sõidu alustamise tasu. Seega moodustavad tulenevalt §-dest 9 ja 10 taksoteenuste tariifid hinnakirja. Menetlusteenistuse juhataja Marek Ranne on aga kontrollaktis leidnud, et määruse § 9 lg-s 1 sätestatud taksoteenuste tariifid moodustavad ise omakorda tariifi. Menetlusalune isik on seisukohal, et tema konkreetne taksomeeter sisaldab kokku 6 tariifi, millest moodustub omakorda kaks erinevat hinnapaketti. Kallimat 2 hinnapaketti kasutab Aivar Nisu riiklike pühade ajal. Sellisel juhul on konkreetsete tariifidega hinnapakett nõuetekohaselt eksponeeritud nii armatuurlaual kui ka takso parempoolsel aknal. Üldeeskirja § 15 lg 8 sätestab, et kõik taksomeetrisse sisestatud taksoteenuste tariifid peavad olema kantud taksomeetri kohandamise tunnistusele. Menetlusaluse isiku sõnul on kõik 6 tariifi talle välja antud tunnistusele ka kantud. Eespool viidatud eeskirja § 16 lg 1 p 2 sätestab, et taksoteenuse hinnakiri peab vastama taksomeetri kohandamise tunnistusele. Aivar Nisu on seisukohal, et tema poolt eksponeeritud hinnakiri vastas kontrollimise hetkel taksomeetri kohandamise tunnistusele, kuna vastavas väljapandud hinnakirjas sisaldusid kõik Tartu linna taksoveo nõuete määruse § 9 lg-s 1 nõutavad tariifid. Kohtuväline menetleja tõlgendab seadust selliselt, et nõutav on korraga kõigi taksomeetri kohandamise tunnistusele kantud tariifide, so erinevate hinnakirjade eksponeerimine. Sellise tõlgendamise tõttu loeti konkreetsel juhul Aivar Nisu poolt eksponeeritud üks hinnakiri puudulikuks. Kaebuse esitaja on seisukohal, et korraga mitme hinnakirja eksponeerimine ei ole mõistlik, sest see ajaks pigem kliendid segadusse ning nad ei pruugiks aru saada, millise hinnakirja järgi neid vastaval hetkel teenindatakse. Ülaltoodu alusel leiab kaebuse esitaja, et ta ei ole toime pannud väärteootsuse kajastatud väärtegu ja taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Kohtuistungil jäi Aivar Nisu esitatud kaebuse juurde. III Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Üldeeskirja § 15 lg 7 sätestab, et taksoveoteenuse mitteosutamisel peavad olema eemaldatud plafoon ja hinnakiri. Väärteootsuses heidetakse Aivar Nisule ette, et tema, olles parkinud oma sõiduki Tartus Vabaduse pst tänavale Poe ja Uue turu tänava vahelisel teelõigul asuvale teekattele märgitud parkimiskohale, ei eemaldanud sõidukilt plafooni ja hinnakirja. Aivar Nisu ütluste kohaselt saabus ta
23. veebruaril
24. a kliendi teenindamise järgselt Vabaduse pst olevasse taksopeatusse, kuid kuna seal ei olnud hetkel ruumi, siis parkis ta hetkeks takso Emajõe ääres asuvale parkimisalale, et oodata taksopeatuses koha vabanemist. Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja on tõlgendanud Aivar Nisu parkimist ja taksopeatuses takso ootekoha vabanemist põhjendamatult taksoveoteenuse mitteosutamisena. Kohtu arvates on kohtuvälise menetleja poolt konkreetse olukorra hindamine taksoveoteenuse mitteosutamisena vastuolus Üldeeskirjas kajastatud taksovedu reguleerivate sätete mõttega. Eespool viidatud üldeeskirja § 15 lg 7 sätte kohaselt on keelatud sõidukil, mille kohta ei ole välja antud sõidukikaarti taksoveoks, kasutada taksotunnuseid, so muuhulgas plafooni ja hinnakirja. Taksoveoteenuste osutamisel on sega plafooni ja hinnakirja eksponeerimine kohustuslik. Aivar Nisu ütluste kohaselt, mida kohus peab usaldusväärseteks, osutas tema
25. veebruari
26. a öösel kell 00.49 taksoteenust, mis seisnes selles, et ta oli viimase kliendi viinud kliendi poolt soovitud sihtpunkti, mille järgselt ta soovis taas asuda uut klienti ootama Tartus Vabaduse pst taksopeatuses. Kuivõrd taksopeatuse ootekohad olid hetkel kõik hõivatud, siis parkis Aivar Nisu oma takso hetkeks Vabadus pst asuvale parkimiskohale, et niipea kui taksopeatuses vabaneb taksole ootekoht, sinna edasi sõita. Kohus on seisukohal, et sellises olukorras soovis Aivar Nisu taksoveoteenuseid sel ööl edasi pakkuda ja temalt ei saa nõuda, et ta hetkelise parkimise ajaks oleks taksolt eemaldanud plafooni ja hinnakirja. Mitte ükski taksoveo teenuse osutamist reguleeriv säte taksojuhti selleks ei kohusta. Taksoveoteenuse osutamine ei seisne ainult konkreetse kliendi teenindamises või 3 taksopeatuses ootekohal seismises, vaid taksoveoteenuse osutamist kui tegevust tuleb vaadelda laiemalt ja eesmärgipäraselt. Kohtu arvates algab taksoveoteenuse osutamine konkreetse taksojuhi poolt konkreetsel päeval/ööl tööle asumisest kuni selle hetkeni, mil isik sel päeval/ööl töö lõpetab. Sellel hetkel on taksojuht kohustatud plafooni ja hinnakirja eemaldama. Kindlasti tuleb plafoon ja hinnakiri eemaldada ka siis kui teenuse osutamise tegevusperioodi vahepeal sõidetakse sõidukiga isiklikke sõite. Käesoleval juhul on aga Aivar Nusi ütlustega tõendatud, et ta soovis taksoveoteenust sel ööl edasi osutada ja tegi selles vaid hetkelise temast sõltumatu vaheaja. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Aivar Nisu ei ole väärteootsuses kajastatud taksoveo nõuet rikkunud. Üldeeskirja § 16 lg 1 p 2 sätestab, et taksojuht on kohustatud panema takso parempoolse tagaukse aknale (sisse-ja väljapoole) ja armatuurlaua paremale poole nähtavale kohale selgelt loetava ja arusaadava hinnakirja, mis vastab taksomeetri kohandamise tunnistusele. Aivar Nisule heidetakse kohtuvälise menetleja poolt ette ka seda, et tema poolt taksona kasutataval sõidukil reg märgiga XXX XXX ei vastanud taksos eksponeeritud hinnakiri kontrollimise hetkel taksomeetri kohandamise tunnistusele, kuna eksponeeritud oli armatuurlaual ja tagumisel parempoolsel aknal tariifid osaliselt. Aivar Nisu ütluste kohaselt oli tema taksol
27. veebruaril
28. a kell 00.49 eksponeeritud üldeeskirjas nõutud kohtades konkreetsel ajahetkel kastutatav hinnakiri, mis sisaldas kolme nõutavat tariifi, täpsemalt sõidukilomeetri tariifi 12.- krooni, ajatariifi 240.- krooni ja sõidu alustamise tariifi 25.- krooni. Kohtuväline menetleja heidab Aivar Nisule ette, et aknal ja armatuurlaual eksponeeritud hinnakiri ei kajastanud ka teisi Aivar Nisule väljastatud taksomeetri kohandamise tunnistusel kajastuvaid tariife, mida Aivar Nisu kasutab tema sõnul näiteks riiklike pühade ajal taksoteenust osutades. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja ametnik on valesti mõistnud ja tõlgendanud üldeeskirja § 16 lg 1 p-s 2 sätestatud nõuet. Viidatud nõue, mille kohaselt tuleb taksojuhil eksponeerida selge ja loetav hinnakiri tuleb mõista selliselt, et reisija peab saama enne taksoteenuse kasutamist tutvuda teenuse hinnakirjaga ja see peab olema selge, arusaadav ning vastama taksomeetri kohandamise tunnistusele. Seega peab reisija aru saama, millise kilomeetri- ja ajatariifi ning sõidu alustamise tasu alusel talle konkreetsel hetkel taksoteenust osutatakse. Vastavus tunnistusele ei tähenda aga seda, et eksponeeritud hinnakirjas peavad olema välja toodud kõik erinevatel aegadel kasutatavad tariifid, vaid isikul on õigus enne teenuse kasutamisele asumist teada saada, milliste konkreetsete tariifide alusel ta peab teenuse eest konkreetse sõidu eest tasuma. Seadusandja ei ole pidanud üldeeskirja § 16 lg 1 p 2-s silmas seda, et eksponeeritav hinnakiri peaks kajastama näiteks seitset erinevat hinnakirja, kus esinevad erinevad tariifid. Tartu Linnavalitsuse
29. detsembri
30. a määrus nr 31 sätestab Tartu linna taksoveo nõuded. Määruse § 10 lg-s 1 sisaldub nõue, et hinnakirjas peavad olema välja toodud kõik pakutavate taksoteenuste tariifid. Sama määruse § 9 lg 1 sätestab taksoteenuste loetelu, millele vedaja on kohustatud tariifid määrama. Nendeks on ühe läbitud kilomeetri maksumus ehk sõidukilomeetri tariif, takso kasutamise hind ajaühiku kohta ehk ajatariif ning sõidu alustamise tasu. Seega moodustavad tulenevalt §-dest 9 ja 10 taksoteenuste tariifid hinnakirja. Kohus on seisukohal, et Aivar Nisu poolt oli
31. veebruaril
32. a nõuetekohaselt eksponeeritud hinnakiri, mis kajastas hetkel tema poolt kasutatavaid tariife. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Aivar Nisu ei ole väärteootsuses kajastatud taksoveo nõuet rikkunud. 4 Seega on kohus seisukohal, et Aivar Nisu ei ole
33. veebruaril
34. a kell 00.49 taksoveo nõudeid ühistranspordiseaduse § 542 lg 1 järgi rikkunud ja tema tegevuses puuduvad väärteo tunnused, millest tulenevalt tuleb tuginedes VTMS § 29 lg 1 p-le 1 väärteomenetlus lõpetada. Rutt Teeveer Kohtunik 5