Obsah (4)

§ 141§ 63§ 68§ 76

Nr. 1-09-15877 Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise MÄÄRUS 12.novembnril 2009.a. Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Pille Kiho tõlk Anna Jänes prokurör Katrin Lin

§ 141

lg 2 p 1, 6 järgi mõisteti karistuseks 8 aastat vangistust.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus loetuks raskemaga ja mõisteti Andrei Jerjomkinile liitkaristuseks 8 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistuse aja hulka eelnev kinnipidamisaeg alates 12.05-02.11.2004.a., st 5 kuud ja 22 päeva ning Andrei Jerjomkinile jäi kohtuotsusega kanda 7 aastat 6 kuud ja 8 päeva vangistust. Tema karistuse kandmise aega arvestati alates 03.11.2004.a. Seega kannab Andrei Jerjomkin vanglakaristust alates 03.11.

1. a. ja tema karistusaeg lõppeb 10.05.
2. a. Andrei Jerjomkin on varem kriminaalkorras karistatud 3 korral:
3. 26.01.
4. a. Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 - KrK § 17 lg 6; KrK § 203 lg 1 järgi 1aasta 1 kuu vangistusega;
5. 17.11.
6. a. Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 184´2 lg 1 3 kuu vangistusega;
7. 12.05.2004.a.Lääne-Viru Maakohtu poolt § 275 järgi rahalise karistusega 6500 krooni. Tartu Vanglast väljastatud iseloomustusest nähtuvalt ei toeta vangla Andrei Jerjomkin tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamist, kuna Tartu Vangla meditsiiniosakonna andmetel on talle määratud antidepressantravi, mis kestab juba paar aastat. Kuriteoga seonduvate teemade vältimine psühholoogilise enesekaitse eesmärgil ei täida ei rehabilitatsiooni ega ka vaimse tervise parendamise eesmärki. Toimiku andmetel kannab karistust otseselt probleemkäitumise (seksuaalkuritegu alaealise isiku suhtes) tagajärjel aset leidnud kuritegude eest. Probleemkäitumist esines viimase vabaduses oldud aasta vältel suure sagedusega, rohkem kui kord nädalas. Kinnipeetav vähendab oma vastutust toime pandud tegude eest ning kaldub süüdistama kannatanut. Kinnipeetava sõnul on kõik tema probleemid tulnud alkoholi kuritarvitamisest. Väidetavalt ei tarvitanud alkoholi eriti sageli, mistõttu näib tõenäolisem, et kasutab alkoholi tarvitamist ettekäändena seletamaks muid probleeme, millega tegeleda ei soovi. Toimiku andmetel vähemalt üks kuriteo episood toime pandud joobeseisundis. Samuti näib alahindavat alkoholi tarvitamisega seonduvat riski, arvab et lihtsalt vangistuses viibitud aeg on piisav vabanemaks alkoholiprobleemidest, mis võimaldab tulevikus soovi korral mõõdukalt alkoholi tarvitada. Reaalselt on alust kahtluseks, et ka mõõdukas tarvitamine tema mineviku juures võib viia riskikäitumiseni. Kinnipeetav üldiselt aktsepteerib ühiskonnas toimivaid hoiakuid ja väärtusi, kannatanu süüdistamine kuriteole ajendamises viitab vähesele empaatiavõimele ning soodustab vaenulikku suhtumist. Ametiisikutega on aga läbisaamine normaalne, kuid keeldub koostööst, mis puudutab kuriteo ajendeid ja rehabilitatsiooni. Positiivne Andrei Jerjomkini puhul on see, et ta on vangistuse ajal osalenud nii riigikeele kui ka keevitaja kursustel. Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt ei toeta ta Andrei Jerjomkini tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, vaid leiab, et uue kuriteo toimepanemise risk on suur ning isik ei ole valmis tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks vastavalt

§ 76sätetele.

Üsna tõenäoliselt võib taastuda endine sõltuvuslik käitumismuster, mis takistab kriminaalhoolduse teostamist. Nimelt Andrei Jerjomkin ei pruugi tulla vabaduses toime enesekontrolliga, samuti vabanemise korral puudub kindel töökoht, puudub materiaalselt toetav võrgustik Eestis ning on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Prokurör ei toetanud Andrei Jerjomkini enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamist.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Positiivsena tuleb ära märkida, et Andrei Jerjomkin on distsiplinaarkorras vangistuse ajal karistatud vaid ühel korral ja seda juba 3 aastat tagasi. Tal oleks ennetähtaegse vabanemise korral olemas garanteeritud elukoht. Väidetavalt on tal ka olemas garanteeritud töökoht, mille kohta küll kohtule ei ole jõutud dokumenti edastada. Tal on vabaduses olemas lähedased isikud, kuid nende reaalne toetus Andrei Jerjomkinile võib osutuda problemaatiliseks kuna osad lähedased elavad Soome Vabariigis ning samuti või tekitada probleeme asjaolu, et süüdimõistetu alaealine poeg kasvab perekonnas, kelle liikme suhtes oli Andrei Jerjomkin toime pannud kuriteod. Positiivne on tema puhul see, et kinnipidamiskohas on Andrei Jerjomkin osalenud täiendkursustel. Samas leiab kohtunik, et Andrei Jerjomkin ennetähtaegsel vangistusest vabanemisel esinevad mitmed võimalikud uute kuritegude toimepanemise riskifaktorid. Andrei Jerjomkin on kriminaalkorras karistatud 4 korral, s.h nüüdseks 3 korda reaalse vangistusega. Viimast karistust kannab ta raske I astme kuriteo eest, mille eest on määratud pikk karistusaeg. Kohtunik leiab, et tema poolt ärakantud karistusaeg ei ole käesolevaks ajaks piisav toimepandud tegusid arvestades. Samuti oleks süüdimõistetule ennetähtaegsel vabanemisel määratav katseaeg liiga pikk, mis oleks, arvestades tema varasemat elukäiku, kindlasti problemaatiline. Toimiku materjalidest nähtub, et isikul on olnud piisavalt tõsine alkoholiprobleem, millega kahjuks ei ole vangistuse ajal tegelenud. Andrei Jerjomkin enda hinnangut kantud karistusele ei avaldanud ning püüdis teemast kõrvale kalduda. Eeltoodut arvestades Andrei Jerjomkin oma käitumise ja suhtumisega ei ole senini näidanud, et kantud karistused oleks tema suhtes positiivset mõju avaldanud vaid ta on vabanemisel jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Seega ei saa öelda, et ta oleks asunud oma tegudest ning neile järgnenud tagajärgedest järeldusi tegema. Samuti tuleb märkida, et isik on toime pannud väga eriliigilisi kuritegusid, seega on tema ohtlikkus ühiskonnale suur, samas etteaimamatu. Kohus on seisukohal, et eeltoodud asjaolud kogumis välistavad võimaluse vabastada Andrei Jerjomkini vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist ning ta peab jätkama talle mõistetud karistuse edasikandmist. Juhindudes KrK § 115. 1-2;

§ 141

-2-1;

§ 141

-2-6, kohtunik m ä ä r a s: Jätta vabastamata Andrei Jerjomkin (IK 36501225211) temale Lääne-Viru Maakohtu 03.novembri 2004. a. kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumäärus on teatavaks tehtud. Kohtunik