lg 2 p 4, 8 järgi karistati teda vangistusega 3 kuud ning
lg 1 p 2 järgi vangistusega 1 aasta.
lg 1, 3 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Järva Maakohtu 25.01.2005.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aastat vangistust, võrra, liitkaristuseks kahe kohtuotsuse järgi mõisteti 4 aastat vangistust. Harju Maakohtu 03.06.2008.a määrusega vabastati Ragner Tšolokjan ennetähtaegselt karistuse kandmiselt katseajaga ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte vähem kui 1 aasta. Katseajal kohustati Ragner Tšokolkjani järgima
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja täitma
Tartu Maakohtu 21.04.2009.a määrusega tühistati vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine ning pöörati täitmisele Jõgeva Maakohtu 05.12.2005.a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 1 aasta 2 kuud 28 päeva vangistust. Ragner Tšolokjani karistusaja algus on 16.04.2009.a ja lõpp 13.07.2010.a. Tartu Vangla on esitanud taotluse Ragner Tšolokjani ennetähtaegseks vabastamiseks. Poolte seisukohad Prokurör ei toetanud ennetähtaegset vabastamist Ragner Tšolokjan ja tema kaitsja taotlesid vabastamist. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, uurinud kirjalikke tõendeid ja tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga leiab, et Ragner Tšolokjani ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Ragner Tšolokjan on süüdi mõistetud teise astme kuritegude toimepanemises ja ta on karistusest ära kandnud üle poole ja üle kuue kuu. Ragner Tšolokjan nõustus
Kriminaalhooldaja ei ole toetanud Ragner Tšolokjan ennetähtaegset vabastamist, kuna pärast vanglast vabanemist pani isik toime uued süüteod. Ragner Tšolokjani riskideks on väljakujunenud kuritegelik käitumismuster, suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega, mõjutatavus, alkoholist tingitud mõtlematu käitumine, madalad majanduslikud ja sotsiaalsed toimetulekuoskused. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt Ragner Tšolokjanil on oma eale vastavad sotsiaalsed oskused, agressiivsus üldiselt ei ole talle omane; kõrge impulsiivsus, tegutseb hetke ajel, mõtlemata tagajärgedele, kordab samu vigu; motivatsioon õiguskuulekaks eluks vabaduses on olemas, kuid puudub konkreetne ettekujutus selle tähendusest ning arusaam, milliseid samme tuleks ette võtta. Ragner Tšolokjan ei ole vanglas distsiplinaarrikkumisi toime pannud, ta on osalenud Agressiooni Asendamise treeningus ja Toimetulekuoskuste treeningus. Ragner Tšolokjan on soovinud vanglas tööle asuda, kuid töökohta ei ole jätkunud. 2 Ragner Tšolokjanil on olema toetav sotsiaalvõrgustik ema, isa ja õdede näol, elama asuks ema-isa juurde, materiaalses mõttes loodab lähedaste toetusele. Ragner Tšolokjani on kriminaalkorras karistatud 3-l korral. Sama karistuse kandmiselt on ta ennetähtaegselt vabastatud ning karistus on käesoleva aasta aprillis täitmisele pööratud, sest Ragner Tšolokjan rikkus kontrollnõudeid ja kohustusi. Ragner Tšolokjan rikkus kontrollnõudeid elada kohtu määratud elukohas ja ilmuda kriminaalhooldaja juurde registreerimisele ning rikkus kohustust asuda tööle, samuti pani ta toime väärtegusid. Ragner Tšolokjan tuleb ennetähtaegselt vabastamata jätta, kuna alles käesoleva aasta aprillis pöörati temale mõistetud karistus täitmisele. Ragner Tšolokjan oma käitumisega näitas, et ta ei soovi järgida temale pandud nõudeid ja kohustusi. Ei ole usutav, et käesoleval ajal on Ragner Tšolokjani suhtumine teistsugune. Kohus asja lahendamisel juhindub
§-dest 76 lg 1, 3, 4 ja KrMS §-dest 426 ja 432 lg 3. Haide Rimmel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.