1-08-11381/15

1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-08-11381 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

1. märtsil 2009 Viru Maakohus koosseisus kohtunik Heli Väinaste sekretäri Enjar Malm juuresolekul prokuröri Liina Pikma kaitsja v.-adv. Küllike Namm osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Rakvere kohtumajas 26.11.2008 ja 29.01.2009 kriminaalasja MARGUS KEERMANN’i, isikukood xxxx, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 7 klassi, elukoht xxxx, töökoht xxx, varem kriminaalkorras karistatud 15.01.2001 Jõgeva Maakohtu poolt KrK § 204 lg 3 järgi 4 k vabadusekaotusega tingimisi 1 a katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 a, väärtegude toimepanemise eest karistatud 2-l korral, tõkend elukohast lahkumise keeld, süüdistuses KarS § 320 lg 1 järgi. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, 309, 311, 314, 315, 318, 319 kohus otsustas: Õigeks mõista MARGUS KEERMANN KarS § 320 lg 1 järgi kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Tõkend - elukohast lahkumise keeld Margus Keermanni suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. SÜÜDISTUS Margus Keermann on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et - tema, olles kriminaalasjas nr 02259001639 (kohtu nr 1-06-981) enne ülekuulamiste sisulist algust hoiatatud teadvalt vale ütluse andmise eest ettenähtud kriminaalvastutusest KarS § 320 järgi, andis kriminaalmenetluse vältel erinevaid ja vastandlikke ütlusi alljärgnevalt: 21.01.2003 ja 28.03.2005 kohtueelse menetluse käigus Rakveres Koidula 10 asuvas Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonnas tunnistajana ülekuulamistel seletas, et xxx langile saatis teda tööle ülemus M N, kes näitas talle ette langi, kust traktoriga vedada ning laoplatsi, kuhu vedada. Kui tema metsa vedama läks, oli mingi osa seal juba metsa lõigatud ja siis tulid metsa saemehed, kes lõikasid metsa juurde. MN teadis saemehi ja suhtles metsa lõiganud saemeestega. Väljaveoteed ehitas tema ise, keegi spetsiaalselt eraldi töömeestest väljaveoteed ei ehitanud. M N saemehed olid kõik kolmekesi Xxxx metsas tööl raiumas-saagimas ja ikka mitmel päeval, mitte ühel päeval. 13.06.2005 kohtueelse menetluse käigus Rakveres Koidula 10 asuvas Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonnas tunnistajana ülekuulamisel rääkis, et M Nmainis talle, et metsas on tööl tema saemehed. Kui tema xxxx langile vedama läks, töötas metsas kolm saemeest, rohkem saemehi metsa lõikamas ei käinud. Kui metsa jõudis, oli seal juba raiet tehtud, hakkas välja vedama, saemehed lõikasid natuke eemal. 2 Raie kestis umbes paar nädalat, saemehed lõpetasid raie kaks päeva enne teda. Ehitas väljaveoteed ise, paaril korral käis üks saemeestest tal abis ehitamas. 29.06.2005 kohtueelse menetluse käigus Rakveres Koidula 10 asuvas Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonnas tunnistajana ülekuulamisel ja vastastamisel rääkis, et väljaveoteed ehitas põhiliselt ikka üksinda, kaks saemeest käisid abis, üks rohkem, teine vähem. Ei mäleta, kas saemehed pindasid lõikasid või mitte. Tema saemehi konkreetselt puid langetamas ei näinud, ei jälginud neid kogu aeg. Kuna aga kedagi teist metsas lõikamas ei näinud, siis järelikult need saemehed ikkagi langetasid puid. 15.07.2005 kohtueelse menetluse käigus Rakveres Koidula 10 asuvas Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonnas vastastamisel seletas, et metsamaterjali välja vedama saatis teda M N. xxxx langil nägi kolme saemeest, lisaks neile rohkem kedagi langil lõikamas ei näinud. Väljaveoteid ehitas põhiliselt üksi, kaks saemeest käisid 2-3 päeval abis. 31.08.2007 kohtumenetluse käigus Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja istungil tunnistajana ülekuulamisel rääkis, et metsas oli juba küllaltki palju saetud, kui M N ta metsa juhatas. Tema hakkas metsas välja vedama ja siis nägi saemehi, kes tulid langile. Tema otseselt ei näinud, mida need mehed tegid. Tema ei näinud, et saemehed otseselt metsas raietööd tegid, saehääled olid küll metsas, aga kes seal lõikas või mis seal tehti, tema ei näinud. Kaks saemeest olid tal ainult 2-3 päeva abis väljaveoteed ehitamas. Tema langetustööd ei näinud, mehed lõikasid ainult kändusid madalamaks ja pindasid lühemaks, et teed täita. Samas kinnitas aga, et kokkuveotee rajamist ta tegelikult ise pealt ei näinudki, eeldas, et seda on tehtud, kuna kokkuveotee oli siis valmis, kui tema sinna metsa vedama läks. Seega Margus Keermann, andes tunnistajana kriminaalmenetluses teadvalt vale ütlusi, olles eelnevalt hoiatatud, et sellise tegevuse eest on ette nähtud karistus, pani toime KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTULIKUL UURIMISEL TUVASTATUD FAKTID Süüdistatav Margus Keermann ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav Margus Keermann kinnitas kohtuistungil, et omateada ei ole ta midagi valetanud, vaid on rääkinud nii, nagu meeles on. Süüdistatava Margus Keermanni väitel ei ole tal mingit põhjust valetada. Süüdistatav Margus Keermann ei mäletanud, millal ta viimaseid ütlusi selles asjas andis, samuti ei mäletanud ta, mis ajal ta kohtus käis. Süüdistatav Margus Keermann kinnitas, et 2003.a. ja 2005.a. politseis rääkis ta seda, mis meeles oli. Süüdistatava Margus Keermanni ütlustest nähtub, et samas kohtusaalis prokurör, kes teda pärast küsitles, rääkis talle vestluse käigus sellest metsavärgist ja näitas talle eeluurimisel antud ütlusi ning tema teada olid ka mingid koopiad, kus oli veel midagi kollasega tõmmatud, oli nagu äramärgitud, et nende ütluste järgi ta peaks rääkima, aga tema pani need paberid ära ja rohkem ei lugenud. Süüdistatava Margus Keermanni väitel rääkis ta kohtuistungil nii nagu mäletas ja nagu meeles oli. Süüdistatava Margus Keermanni sõnul kuulas politseis teda paaril korral üle K ja siis olid seal veel naisterahvad. Süüdistatava Margus Keermanni väitel K esitas küsimusi, et kuidas oli ja pani kirja. Süüdistatav Margus Keermann võttis omaks, et kõike ta küll läbi ei lugenud, sest ei jõudnud, lihtsalt silmadega lasi üle. Süüdistatav Margus Keermann tunnistas, et ta sisusse ei süvenenud. Süüdistatav Margus Keermann kinnitas, et kui tuli naisterahvas, siis olid eelmised ütlused seal ja nende järgi viimane midagi uuris ja küsis. Süüdistatava Margus Keermanni sõnul on ta metsaalal tööd teinud kuskil 10 aastat ega tea palju neid lanke on olnud. Süüdistatava Margus Keermanni väitel ei suuda ta iga langi kohta rääkida, et kes seal käisid, aga kui on midagi erakordset juhtunud, siis veel. Süüdistatava Margus Keermanni sõnul on teda vist kahel korral kriminaalasjades üle kuulatud. Süüdistatava Margus Keermanni väitel ei ole see ainuke asi, milles ta on tunnistaja olnud, kuid see asi millegi teise asjaga segi minna ei saa. Süüdistatava Margus Keermanni ütlustest nähtub, et politseis vastas küsimustele ikka tema ise ja kirja pandi tema vastused. Süüdistatav Margus Keermann tunnistas, et nii palju kui ta luges, olid ikka tema ütlused. Süüdistatava Margus Keermanni väitel ei ole tal hea mälu. Süüdistatav Margus Keermann kinnitas, et tal võimaldati ütlused läbi lugeda, kuid ta ei lugenud neid põhjalikult, lasi vaid silmadega üle. 3 Kohtueelsel menetlusel kriminaalasjas kogutud tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel: - ärakiri Viru Maakohtu resolutiivotsusest kriminaalasjas nr 1-06-981 04.03.2008 (tl 5), millest nähtub, et juhindudes KrMS § 301 otsustas maakohus õigeks mõista M N KrK § 155 lg 2 p 1 järgi seoses prokuröri loobumisega süüdistusest. Otsuse kohaselt tuleb saata materjalid Margus Keermanni vastutusele võtmise otsustamiseks valetunnistuste andmise eest Viru Ringkonnaprokuratuurile. - koopia Margus Keermanni tunnistajana ülekuulamise protokollist 21.01.2003 (tl 6-8). Margus Keermanni kuulas Lääne-Viru Politseiprefektuuris tunnistajana üle uurija O.K. Margus Keermanni hoiatati vastutusest ütluse andmisest keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest KarS § 318 ja 320 järgi, mille kohta viimane andis oma allkirja. Margus Keermann on öelnud, et töötas M N juures xxxx 2001.a. oktoobrist 2002.a. septembri lõpuni ja ühena esimestest oli lank xxx kandis, kuhu saatis ja juhatas ta M, kes näitas ette langi, kust vedada ning laoplatsi kuhu vedada. Margus Keermann kinnitas, et kui ta metsa vedama läks, oli mingi osa seal metsa juba lõigatud ning ta vedas selle välja. Margus Keermanni väitel tulid siis metsa saemehed, kes lõikasid metsa juurde. Margus Keermanni ütlustest nähtub, et Mati suhtles saemeestega, näis neid tundvat. - koopia Margus Keermanni tunnistajana ülekuulamise protokollist 28.03.2005 (tl 9-13). Margus Keermanni kuulas kriminaalasjas nr 02259001639 tunnistajana üle Rakvere politseiosakonna politseivaneminspektor Olav Karu. Margus Keermanni hoiatati ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest KarS §-de 318 ja 320 järgi. Margus Keermann kinnitas, et tal on xxxx mets meeles küll veel, sest ta töötas tollal xxxx M N juures, kes ta ka metsa tööle juhatas. Margus Keermanni sõnul oli xxxx metsas vaja teha traktorile väljaveoteed, täita pinnast kohati, kuna traktor vajus läbi. Margus Keermann avaldas, et tema ise ehitas väljaveoteed ja keegi spetsiaalselt eraldi töömeestest väljaveoteed ei ehitanud. Margus Keermanni väitel olid M N saemehed xxxx metsas kõik kolmekesi tööl metsa raiumas-saagimas ja ikka mitmel päeval, mitte ühel päeval. - koopia Margus Keermanni tunnistajana ülekuulamise protokollist 13.06.2005 (tl 14-15). Margus Keermanni kuulas kriminaalasjas nr 02259001639 tunnistajana üle Rakvere politseiosakonna politseiinspektor Liina Laanemets-Haiba. Margus Keermanni hoiatati ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest KarS §-de 318 ja 320 järgi. Margus Keermann kinnitas, et
2. aasta sügisel saatis M N teda metsamaterjali välja vedama xxxx külasse. Margus Keermanni väitel läks ta xxxx kohale ja nägi metsas kolme saemeest. Margus Keermanni sõnul M mainis, et metsas on tema saemehed. Margus Keermanni väitel oli metsas tehtud harvendusraiet, koguseliselt umbes 100 tm. Margus Keermann kinnitas, et lisaks neile kolmele saemehele rohkem kedagi metsa lõikamas ei käinud ja sel ajal, kui tema metsa välja vedas, olid saemehed ka kohal peaaegu iga päev. Margus Keermanni sõnul kestis raie umbes kaks nädalat, saemehed lõpetasid raiega kaks päeva enne teda. Margus Keermann võttis omaks, et ehitas väljaveoteed ise ja mäletas, et paaril korral käis üks nendest seameestest tal abis teid ehitamas. - koopia tunnistajate Margus Keermanni ja A M vastastamisprotokollist 29.06.2005 (tl 16-18). Vastastamise viis kriminaalasjas nr 02259001639 läbi Rakvere politseiosakonna politseiinspektor Liina Laanemets-Haiba. Margus Keermanni ja A M hoiatati ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest KarS §-de 318 ja 320 järgi. Margus Keermann kinnitas algul, et kui tema Xxxx langile läks, siis töötas metsas kolm saemeest ja üks saemeestest oli tema vastas istuv mees. Margus Keermann avaldas, et kui tema metsa jõudis ja hakkas välja vedama, siis oli seal juba raiet tehtud ja saemehed lõikasid natuke eemal. Tunnistaja A M ei kinnitanud Margus Keermanni ütlusi, väites, et tema sellel langil Xxxx küla kandis ei langetanud, vaid ehitas väljaveoteid, lõigates seal kände maha väljaveoteede jaoks ja käies seal koos V S kahel päeval. Margus Keermann kinnitas, et tema vastas istuv mees käis aeg-ajalt abis tal pindasid tee peale viskamas, kuid põhiliselt ehitas ta ikkagi väljaveoteed kõrgepingeliini alla üksinda. Margus Keermann võttis vastastamise lõpus omaks, et nägi tema vastas istuvat meest selle paari nädala jooksul metsas koos teiste saemeestega, kuid konkreetselt puid langetamas viimast ei näinud. - koopia tunnistajate Margus Keermanni ja V S vastastamisprotokollist 29.06.2005 (tl 19-21). Vastastamise viis kriminaalasjas nr 02259001639 läbi Rakvere politseiosakonna politseiinspektor Liina Laanemets-Haiba. Margus Keermanni ja V S hoiatati ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest KarS §-de 318 ja 320 järgi. Margus Keermann kinnitas, et tema nägi metsas kolme saemeest, kellest üks oli tema vastas istuv mees. Margus Keermann väitis, et tema vedas välja sealt, kus oli juba langetatud ja kuna saemehed lõikasid eemal, siis ta ei pööranud neile tähelepanu, et kust keegi ja kui palju lõikas. Tunnistaja V S ei kinnitanud Margus Keermanni ütlusi, väites, et tema 4 sellel langil puid ei langetanud, vaid käis sellel langil Xxxx küla kandis ainult ühel päeval koos A M traktorile kõrgepingeliini alla väljaveoteid ehitamas. Margus Keermann kinnitas, et praktiliselt ehitas tema kõrgepingeliini alust väljaveoteed ise ja põhiliselt pani traktoriga pindasid tee peale, kuid seal, kus ei saanud, käisid 2 saemeest abis ja üks nendest oli tema vastas istuv mees, aga rohkem oli käinud abis teine saemees. - koopia Margus Keermanni tunnistajana ülekuulamise protokollist 29.06.2005 (tl 22-23). Margus Keermanni kuulas kriminaalasjas nr 02259001639 tunnistajana üle Rakvere politseiosakonna politseiinspektor Liina Laanemets-Haiba. Margus Keermanni hoiatati ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest KarS §-de 318 ja 320 järgi. Margus Keermann kinnitas, et väljaveoteed ehitas ta põhiliselt ikkagi üksinda, kaks saemeest käisid tal ainult abis, kusjuures üks neist käis rohkem, teine vähem. Margus Keermanni sõnul saemehi tema konkreetselt puid langetamas ei näinud, tema teostas väljavedu ja ei jälginud neid kogu aeg, kuid kuna aga kedagi teist tema metsas lõikamas ei näinud, siis järelikult nemad ikkagi langetasid puid. - koopia tunnistaja Margus Keermanni ja kahtlustatava M N vastastamisprotokollist 15.07.2005 (tl 24-26). Vastastamise viis kriminaalasjas nr 02259001639 läbi Rakvere politseiosakonna politseiinspektor Liina Laanemets-Haiba. Margus Keermanni hoiatati ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest KarS §-de 318 ja 320 järgi. Margus Keermann väitis, et teda saatis metsamaterjali välja vedama M N. Margus Keermann kinnitas, et langil töötasid 3 saemeest ja tema sai aru, et tegemist on M alluvuses töötavate saemeestega. Margus Keermanni väitel ta saemehi konkreetselt langetamas ei näinud, kuna tegeles väljaveoga. Margus Keermanni sõnul tuli M jutu sees välja, et need on tema saemehed. Kahtlustatav M N ei kinnitanud Margus Keermanni ütluseid, väites, et tema alluvuses töötanud saemehed V ja A ehitasid sellel langil ainult väljaveoteid ja puid ei langetanud. Margus Keermanni ütlustest nähtub, et väljaveoteed kõrgepingeliini alla ehitas ta põhiliselt üksinda, kuid abis käisid kaks saemeest 2-3 päeval. - koopia tunnistajate Margus Keermanni ja V S vastastamisprotokollist 15.07.2005 (tl 27-28). Vastastamise viis kriminaalasjas nr 02259001639 läbi Rakvere politseiosakonna politseiinspektor Liina Laanemets-Haiba. Margus Keermanni ja V S hoiatati ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest KarS §-de 318 ja 320 järgi. Margus Keermann kinnitas, et
3. aasta novembris nägi ta Xxxx langil 3 saemeest, kellest kaks ta tundis ära. Margus Keermanni ütlustest nähtub, et tegemist oli M saemeestega. Tunnistaja V S avaldas, et Xxxx külas tema ei käinud puid langetamas. - koopia tunnistaja Margus Keermanni allkirjast kriminaalasjas nr 1-06-981 toimunud kohtuistungil 31.08.2007 (tl 29), et teda on Viru Maakohtu poolt hoiatatud vastutusest teadvalt vale ütluse andmise ja ütluse andmisest alusetu keeldumise eest KarS § 318, 320 järgi. - koopia Viru Maakohtu kohtuistungi protokollist kriminaalasjas nr 1-06-981 31.08.2007 (tl 30-39), milles on Margus Keermanni tunnistajana antud ütlused. Margus Keermann kinnitas kohtuistungil, et M N juures töötas ta kuskil aasta metsaväljaveotraktori peal. Margus Keermanni sõnul juhatas Xxxx langile teda M N, et langilt materjal välja vedada. Margus Keermanni väitel töötas ta Xxxx langil kuskil kaks nädalat. Margus Keermann kinnitas, et kui M N teda metsa juhatas, siis oli küllaltki palju juba saetud. Margus Keermanni ütlustest nähtub, et alguses sai natuke vedada, aga siis läks pinnas pehmeks ja traktor vajus läbi. Margus Keermanni väitel ehitati kõrgepingeliini alla väljaveoteed kuskil 2-3 päeva. Margus Keermanni ütlustest nähtub, et M N saemehed lõikasid kõrgepingeliini äärest kuivanud ja viltuvajunud puid, et neid saaks roobastesse loopida ja põhiliselt käisid tal abis kaks meest. Margus Keermanni väitel võisid kolm saemeest metsas olla 2-3 päeva, mitte rohkem ja tema metsalangetamist ei näinud, kuid kuulis saehääli, aga kes seal lõikas või mis seal tehti, seda ta ei tea. Margus Keermann kinnitas, et kui ta traktoriga tahapoole läks, siis oli kändusid maha võetud, teed tasandatud. Margus Keermanni ütlustest nähtub, et kokkuveotee oli enne tehtud, aga lihtsalt kännud olid kõrgeks jäetud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Margus Keermann on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, olles kriminaalasjas nr 02259001639 (kohtu nr 1-06-981) enne ülekuulamiste sisulist algust hoiatatud teadvalt vale ütluse andmise eest ettenähtud kriminaalvastutusest KarS § 320 järgi, andis kriminaalmenetluse vältel erinevaid ja vastandlikke ütlusi. Margus Keermannile on kokku esitatud süüdistus viies kuriteoepisoodis. Süüdistuse kohaselt Margus Keermann, andes tunnistajana kriminaalmenetluses teadvalt vale ütlusi, olles eelnevalt 5 hoiatatud, et sellise tegevuse eest on ette nähtud karistus, pani toime KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 320 lg 1 näeb ette vastutuse kannatanu või tunnistaja poolt kriminaal- või väärteomenetluses või tsiviilkohtu- või halduskohtumenetluses teadvalt vale ütluse andmise eest või tsiviilkohtumenetluses menetlusosalise poolt vande all teadvalt vale seletuse või vande all teadvalt vale vara nimekirja või sissetuleku või kulude arvestuse andmise eest. KrMS § 66 lg 1 kohaselt on tunnistaja füüsiline isik, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid. Tulenevalt KrMS § 62 peegeldavad tõendamiseseme asjaolud valdavalt kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo kui minevikusündmuse tunnuseid. Kriminaalmenetluses ei saa tõendiks olla tunnistaja omapoolne oletus, hinnang, nägemus või arvamus, s.o. midagi sellist, mida isik ei ole vahetult tajunud. Süüteo objektiivne külg seisneb ülekuulatava tunnistaja poolt teadvalt valede ütluste andmises. Valeütlus seisneb tõendamisel tähtsate asjaolude moonutamises, s.o. ütluste andmisel tegelikkusele mittevastavate asjaolude avaldamist või ülekuulatavale kindlalt teadaolevatest asjaoludest vaikimist. Valeütluse andmine loetakse lõpuleviiduks tunnistaja poolt valeütlustele allakirjutamisega ülekuulamisprotokollis, samuti loetakse valeütluse andmine lõpuleviiduks nende andmisega kohtus. Valeütluse andmine on süütegu vaid siis, kui ülekuulatavat on enne ülekuulamist hoiatatud valeütluste andmisega kaasnevast vastutusest. Kuriteo subjekt on kriminaalasja kohtueelses menetluses või kohtumenetluses tunnistajana väljakutsutud isik. Süüteo subjektiivne koosseis eeldab tahtlust kõigi asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt otsese tahtlusega, s.t. et isik peab olema teadlik sellest, et ta annab vale ütluse. Kohus, hinnanud kohtueelsel menetlusel kogutud ja kohtuistungil kontrollitud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatava Margus Keermanni ütlused kohtueelses menetluses ja kohtuistungil on tõepoolest olnud ebajärjekindlad, kuid kas kõikide tema poolt antud ütluste näol on automaatselt tegemist teadvalt valede ütlustega nagu võib välja lugeda ja aru saada esitatud süüdistusest. Käesoleval juhul ei ole võimalik süüdistatavale Margus Keermannile esitatud süüdistusest aru saada, millal ja milliste tõendamiseseme seisukohalt oluliste asjaolude kohta on konkreetselt antud teadvalt vale ütlus. Süüdistuse põhjal võib ja saab üksnes tõdeda seda, et süüdistatava Margus Keermanni kohtueelses menetluses tunnistajana ja kohtuistungil tunnistajana antud ütlused on erinevad ja vastuolulised. Kohus ei saa ise hakata meelevaldselt süüdistust sisustama ning eeldama, et Margus Keermann kohteelses menetluses või kohtueelses menetluses mingil ülekuulamisel rääkis tõtt ning kohtuistungil andis teadvalt vale ütlusi. Viru Maakohtu resolutiivotsusega kriminaalasjas nr 1-06-981 04.03.2008 otsustas maakohus õigeks mõista M N KrK § 155 lg 2 p 1 järgi, sest KrMS § 301 kohaselt, kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. See, kas ühed või teised ütlused on õiged või mitte, on tõendite hindamisel tõusetuv küsimus. Kuna käesoleval juhul tehti M N suhtes kohtu poolt resolutiivotsus KrMS § 301 alusel, siis tõendite hindamist ei toimunud. Kohtu käsutuses ei ole koopiat M N süüdistusaktist, mistõttu kohtul puuduvad andmed selle kohta, milles konkreetselt KrK § 155 lg 2 p 1 järgi M N süüdistati (süüdistuse sisu) ja missuguste tõenditega peale tunnistaja Margus Keermanni ütluste kavatses prokurör kohtus tõendada M N süüdistust. Samas kui analüüsida Margus Keermanni kohtueelses menetluses antud ütlusi, siis ka nende ütluste näol on tegemist erinevate ja vastuoluliste ütlustega. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud tagajärjedelikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest. KarS § 12 lg 1 kohaselt on süüteokoosseis käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne külg seisneb ülekuulatava tunnistaja poolt teadvalt valede ütluste andmises. Arvestades süüdistatavale Margus Keermannile esitatud süüdistust, millest konkreetselt süüteokoosseisu ei ole võimalik tuvastada, tuleb süüdistatav Margus Keermann temale esitatud süüdistuses KarS § 320 lg 1 järgi õigeks mõista kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Kohtunik /allkiri/ Tartu Ringkonnakohus 02.septembril 2009 otsustas: Heli Väinaste 6 Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu
4. märtsi 2009 kohtuotsus kriminaalasjas nr 108-11381 muutmata, prokuröri apellatsioon rahuldamata. KrMS § 185 lg 2 alusel mõista Eesti Vabariigilt Margus Keermanni kasuks 23 600 krooni valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Ärakiri õige Nooremreferent Merle Kaegas Kohtuotsus jõustus 16.novembril 2009 Riigikohtu määrusega. Nooremreferent Merle Kaegas