oktoobril 2009.a. Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav A.U., varem kriminaalkorras karistamata, tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld; Kaitsja Kokkuleppel jurist Anatoli Pahmurko 2 RESOLUTSIOON Mõista A.U. süüdistuses kuriteos
A.U.i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. Jätta kannatanu T.V.’ i tsiviilhagi läbi vaatamata, selgitades, et kannatanul on õigus esitada hagi uuesti tsiviilmenetluse korras. Menetluskulud-rigiõigusabi korras esinenud kaitsjate tasud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kui kohtumenetluse pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest, koostab kohus kohtuotsuse tervikuna viieteistkümne päeva jooksul arvates apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamisest. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Kuressaare Kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus tervikuna on menetlusosalistele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist võib sellega tutvuda kohtus. Kohtumenetluse poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia. Kohus saadab kohtulahendi koopia kohtumenetluse poolele, kes ei võtnud osa selle kuulutamisest. Apellatsioon jäetakse läbivaatamata apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. ja tagastatakse kohtumääruse alusel, Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise kohustuse kohta tehtud otsustuse võib vaidlustada KrMS 15 peatüki sätete kohaselt. Süüdistus A.U.’ it süüdistatakse selles, et tema 02.10.2008 kella 09.00-12.00 vahelisel ajal tungis omavoliliselt valdaja T.V. nõusolekuta ja tahte vastaselt viimasele kuuluvale, piirdega ja eravaldust tähistava märgisega, millel Liikluseeskirja p 331 vastav keelumärk „Sissesõidu keeld“ ja kiri „eravaldus“, X kinnistule asukohaga Saare mk X vald X küla, avades värava ja sõites ise kaubikuga ning võimaldades OÜ X X töötajal sõita raskeveokiga üle krundi ja krundisisese pinnastee. Kinnistule sissetungimisega ja muldpinnasega eratee rikkumisega tekitati kannatanu T.V.ile varalist kahju kokku summas 73136.40 krooni. Oma sellise tegevusega, mis seisnes valdaja tahte vastaselt võõrasse piirdega alale ebaseaduslikus tungimises, pani A.U. toime
Menetlusoaliste seisukohad kohtus Süüdistatav A.U. ennast temale esitatud süüdistuses kuriteos
kui 3 Prokurör peab A.U.ile esitatud süüdistuse tõendatuks, tema tegevuse õigesti kvalifitseerituks. A.U. on süüvõimeline täisealine isik. Tema süüd välistavad asjaolud puuduvad, puuduvad ka õigusvastasust välistavad asjaolud. Süüdismõistmisel taotleb prokurör A. U.i karistamist vangistusega kuus
Kannatanu T.V.i tsiviilhagi summas 87136.40 krooni, milline koosneb: 1) lõhutud pinnastee taastamise maksumusest, st sõidukile läbitavaks muutmine (378 m2) – 71366,40 kr; 2) lõhutud eramaa tähise asendamine – 1770,00 kr; 3) omanike hädaväljasõit Saaremaale 04.10.2008 – 4000,00 kr ; 4) ekspertarvamuse koostamise maksumus – 10000.- kr. Tsiviilhagi tuleks prokuröri arvates jätta lahendamiseks tsiviilkohtupidamise korras, kuna kuriteoga tekitatud otsese kahju suurus on oletuslik, selle taastamiseks ei ole reaalselt veel kulutusi tehtud. A.U.i kaitsja leiab, et tema kaitsealuse tegevuses puudub
Tegemist on tsiviilõigusliku vaidlusega ja kannatanul on temale tekitatud kahju õigus nõuda kahju tekitajalt, kelleks ei ole tema kaitsealune. A. U. täitis tookord oma tööandja korraldusi ja seega peaks eelkõige vastutama tööandja. Kannatanu T. V. ja kannatanu esindaja T. V. väljendasid kohtulikus vaidluses nõustumist prokuröri seisukohtadega. Kohtulikul uurimisel uuritud tõendid: • Kuriteoteate andmete väljatrükki 11.11.2008.a. seisuga /t.l 9/. Sellest nähtub, et 04.10.2008.a. on politseis registreeritud kuriteo teade. Teate sisuks asjaolu, et keegi kahjustab kinnisvara ja hetkel on vandaalitseja kohal. Teatajaks on olnud T. V.. Ajavahemikul 29.09.2008 a kell 12.00 kuni 03.10.2008.a. kell 12.00 on T.V.ile kuuluva X talu hoovi ümbritsev puitlatt aia värav (millel silt ERAVALDUS-silt osaliselt puruks tehtud), mis oli suletud, lahti tehtud ning sõidetud läbi nimetatud talu hoovi. X talu kinnistu taga asuvale maale, kus toimub kinnisvaraarendus. (Emerand – kinnisvarafirma, A. E. tel.X. Veokite läbisõiduga hoovist on rikutud pinnast ja mullakamarat. Nimetatud töö, st. transpordi oli tellinud R.P.. Väidetavalt kasutati tööks Ores Ehitus OÜ transporti; • Kannatanu T.V.i esindaja T. V.i avaldust politseile (politseis registreeritud 20.10.2008.a) /t.1-2/. Avaldus on esitatud seoses ajavahemikul 29.09.2008.a. kell 12.00 kuni 03.10.2008.a. kell 12.00 toimepandud kuritegudega Saaremaal X X, X talu territooriumil. Avaldusest nähtub, et OÜ Emerand omanik hr. A. E. on müünud temale või tema ettevõttele kuuluvatelt kinnistutelt asunud palkmajad Rann-Villa OÜ-le (omanik või juhataja hr K. P.). Hr. P. poolt organiseeritud palkamajade demonteerimise ja äraveoga seoses on sissetungitud T.V.ile kuuluvale kinnistule, st. omavoliliselt avatud kinnistule pääsu piirav piire, lõhutud eravaldust tähistav märgis ja sõidetud raskeveokiga üle krundi ning krundisisese pinnastee. Nimetatud tegevuse tulemusena on muudetud krundisisene pinnastee kasutuskõlbmatuks, st. sõiduautodele läbipääsmatuks. Samuti on hävitatud osa haljastust. Transporditeenust teostas kannatanu andmetel Ores Ehitus OÜ. Kuna ORES EHITUS OÜ veok jäi eravaldusesse kinni, siis selleks, et sõidukit välja saada kutsuti appi X küla elanik R.K. oma traktoriga. Eelpool nimetatud tegevusega on tekitatud maaomanikule T.V.ile 4 • • • • • • • suurt varalist kahju. 04.10.2008.a. kohtusid sündmuskohal Kiro P., T. V., T.V., M.J., T. V. ja A. A.. Siis hr. P. tunnistas, et tema tellimusel oli tõepoolest transporditeenust osutatud ja ta kahetseb juhtunut. Hr. P. ei olnud aga nõus rikutud teed taastama ja siis kutsuti kohale politsei. Avaldaja taotleb kriminaalmenetluse alustamist ja süüdlaste kriminaalvastutusele võtmist. Kalkulatsiooni põhjal on tee taastamisega seotud kulutused 87136.40 krooni; Kannatanu esindaja T. V.i tellimusel antud Ösel Consulting OÜ ekspertarvamust koos fotodega kannatanule T.V.ile kuuluv kinnistul asuval pinnasteel tekitatud kahju iseloomu ja ulatuse kohta /t l 3;4-5/. Arvamuse kohaselt on Saaremaal X vallas X X talus asuv eratee raskelt kahjustatud ja muutunud sõidukitele läbimatuks. Kahjustuse põhjuseks on jälgede põhjal vähemalt C-kategooria sõiduk (raskeveok) ja E-kategooria sõiduk (traktor); Kannatanu T.V.i ütluseid. Kannatanu ütluste kohaselt on ta lepingu järgi kohustatud tagama läbi oma kinnistu juurdepääsu X kinnistule. Juurdepääsust on juttu olnud ka Emerand Kinnisvara omaniku ja naaberkinnistute omaniku A. E.iga, kuid tema on keeldunud E.ile juurdepääsu läbi oma kinnistu lubamast. E.il on oma kinnistutele võimalik pääseda teist teed pidi, ilma tema kinnistut läbimata. A.E.il on viis kinnistut ja need piirnevad ühte külge pidi kõik tema kinnistuga. Kannatanu ütluste kohaselt on tema kinnistu piiratud kiviaiaga ja avalikult kasutatavalt teelt tema kinnistule tulekut piirab värav, millel sissesõidukeelumärk ja tahvel tekstiga „Eramaa“. Talukoha nime sildil ei ole. Sellest, et tema kinnistul on käidud ja tee rikutud teatas kannatanule septembrikuu viimastel päevadel naaber T.T. Võttes ühendust A.E.iga ütles viimane, et tema ei tea midagi, tema müüs palgid P.le. Rääkigu ta P.ga. P. tunnistas, et tema vedas palke, aga tema meelest ei olnud midagi hullu lahti. P. jutust sai aru, et palkide juurde pääsemiseks kasutasid nad tema kinnistut läbivat teed, kuid auto jäi kinni ja kohalik mees käis traktoriga autot välja tõmbamas. Sellise tegevusega oli rikutud tema õue viiv tee. Tee oli muudetud porimülkaks. Kannatanu sooviks on, et tee saaks korda, milleks ta soovib rahalist kompensatsiooni. A.U.it ei tunne ega ole teda enne kohtuistungit näinud; OÜ Mätthäi Ehitus Hinnapakkumine /t l 6/,millest nähtub tekitatud kahju, so kahjustatud pinnastee taastamise orienteeruv maksumus 71366,40 kr; X kinnistu (reg osa nr 855034) andmete väljatrükk /t.l 10-11/, millest nähtub et X kinnistu omanik on alates 28.05.07 T.V. ja et kinnistu on koormatud reaalservituudiga kinnistu nr 2933534 nimega X igakordse omaniku kasuks. Käesoleval ajal omanik T.T.; Reaalservituudi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu nr 1730 koopiat /t l 12-20/, selle lepingu juurde kuuluvat X katastriüksuse plaani /tl.19/. Katastriplaanilt on näha, et X kinnistu piirneb X, X, X, X ja X kinnistutega ning ka X kinnistuga. X kinnistule jääv talukoht on piiratud kiviaiaga, kiviaia kõrvalt viib servituudiga määratud juurdepääsutee X kinnistule. Kaardilt on näha, et Rannamäe kinnistu poolt vaadatuna, ei ole kuni avalikult kasutatava teeni (väravani) neid kahte kinnistut eristavat selgelt märgatavat piiride tähistust; Aerofoto väljatrükk Maa-ameti andmebaasist - X kinnistu piiride, teede paiknemise ja kõrvalasuvate kinnistute piiride kohta /t l 21/; Tunnistaja A. R. ütlused, millest nähtub, et 02.10.2009 tellis A.U. Orest Ehituse OÜ-st transporditeenust, mida läks osutama veoautoga-autojuht Kaido R.. A. U. selgitas veo tellimisel, et tuleb ära vedada palke X külast ja vist Mustjalga. K. R. helistas mingi aeg 5 • • • • talle ja ütles, et auto jäi kinni. Tema käskis traktoristi otsida, et traktoriga auto välja tõmmata. K. R. oli traktori leidnud, traktoristiks oli vist olnud külavanem K.. Tunnistaja K. R. ütluseid. Tunnistaja ütlustest nähtub, et 02.10.2009 ta sai A.R.ilt tööülesande palkide vedamiseks X külast Mustjalga. Kohale sõitis ta A.U.i juhendamisel. A.U. sõitis oma autoga ees, ühe kinnistu värava taga peatus, tegi värava lahti ja võimaldas tal sisse sõita. Väravast läbis sõites pinnasteel ta jäi autoga kinni ja kohale kutsutud traktori abil ta tõmmati välja. Traktoristiks oli samast külas K.. Traktor vedas auto palgikoorma juurde, kus laaditi koorem peale ja traktor vedas ta siis täiskoormaga tuldud teed tagasi valla teele. Kinnistu väraval nägi silti, millel LE kohane sissesõidukeelumärk ja suurelt kiri “ERAVALDUS”. Kellele kinnistu kuulub, ei tea. Oli arvamusel, et A.U.il on õigus läbi kinnistu kulgevat pinnasteed kasutada. Majad jäid sealt teest umbes 20 meetri kaugusele. Kuna tema teenust telliti, siis oli tema asi sõita. Tunnistaja ütluste kohaselt sinna, kust ta neid palke tookord vedas mujalt ligi ei oleks pääsenud. Kuna U. jagas teistele kaasas olnud meestele korraldusi palkide pealepanekuks , siis ta arvas, et A. U. on ülemus. Tunnistaja T. T. ütluseid. T. T. ütluste kohaselt 03.10.2008 ta saabus oma suvekodusse X külas ja nägi, et tema majani viiv pinnastee, mis kulgeb läbi T.V.i kinnistu ja millele on seatud servituut, on seal raskeveokite liikumise tagajärjel muudetud läbimatuks. T.V.i kinnistu oli piiratud kiviaiaga ja väravale kinnitatud sildiga sissesõitu keelava märgiga ning kirjaga ERAVALDUS tähistatud. Tee rikkumisest ta teatas T.V.ile. Tunnistaja R. P. kohtueelses menetluses antud ja kohtuistungil avaldatud ütluseid /tl. 33/. Nendest nähtub, et OÜ-ga The Street tehti leping A. E.i kinnistutelt palkmajade lahtimonteerimiseks ja äraveoks Ula külast Pöidelt Mustjalga, mida pidi korraldama firmas sel ajal töötanud A.U.. Leping selle töö teostamiseks oli suuline. Tööde teostamise konkreetne organiseerimine jäi U.i otsustada. Tema näitas A. U.ile ette need majad , mida oli vaja demonteerida. Palkide äraveoks vajalike teede valiku küsimuses ei ole U. tema poole pöördunud ega seda temaga kooskõlastanud; Süüdistatava A. U. enda ütlustega. A. U.i ütluste kohaselt oli ta süüks arvatud kuriteo sündmuste toimumise ajal tööl OÜ-s The Street projektijuhina, temal oli tööleping A. E.iga. A. E. rääkis temale, et on maha müünud mingid majad Saaremaal ja need palkmajad tuleb sealt ära viia. Koht, kust tuli palke vedada oli temale täiesti võõras. R.P. ja A. E. olid omavahel tuttavad. 2008.a. septembrikuus näitas R.P. temale Saaremaal X vallas X külas neid palkmaju, mille äravedu tuli korraldada. P.ga maju vaatamas käies sõitsid nad sinna tööautoga, milline kuulus firmale. Nad sõitsid sinna mööda kruusateed kuni viimase majani ja edasi sealt tagumise maja juurde läksid jalgsi, kuna autoga ei saanud sinna edasi sõita. Päev enne tagumise maja äravedu, käis ta seal koos D. H.iga maja lahti võtmas. Maja lahtivõtmise ajal märkas ta, et selle tagumise maja juurde, kuhu juurdepääsutee puudus, viib muruga kaetud pinnastee kõrgete kadakate vahelt läbi. Näha oli, et seda teed on varem kasutatud. Tee viis väravani, mille peal nägi ta ka silti „Eramaa“. Värav oli kinni traadiga. Väike piirdeaed oli ühelpool väravat ja teiselpool väravat ja siis oli üks talukoht. Siis meenus talle, et E. oli talle rääkinud, et suvel käisid inimesed seal suvemajas puhkamas. Ta arvas, et pole hullu, kui ta seda otseteed palkide äraveoks kasutab. Tema arvates jäi see kasutatud pinnaskattega tee A. E.i maale. Kui palkmaja juurest väravate poole tulla, so. suunast, kust ta esimest korda väravani jõudis, ei olnud teel enne väravaid mingeid tähiseid. Ka see andis temale alust arvata, et tee jääb E.i maade peale. Palkide äraveoks vedaja leidis ta Saaremaalt ja selle firma juhatajaga leppis ta veoki saatmise osas kokku telefoni teel. 02.10.2008.a. hommikul ootas veok teda X küla risti peal ja 6 ta tutvustas autojuhile ennast tellijana ja palus veokil sõita oma auto järele. Ta tegi värava lahti ja pärast värava läbimist jäi veok kinni tee sisse, vajus ära. Autojuht arvas, et tuleb traktor appi kutsuda ning kutsuski tuttava traktoristi samast külast appi. Traktorist küsis kohale tulles, kes ma olen ja kui kuulis asjast siis rahunes. Ta oli kuulnud, et kuskil oli omaniku teadmata maju ära veetud. Traktor vedaski auto välja palkide juurde ja siis palgikoormaga tagasi sama teed mööda kruusateeni. Värav sai siis kinni pandud. Samal päeval, kui see äravedu toimus, sai ta aru, et tee on rikutud ja tuleb korda teha. Ta rääkis juhtunust ka E.ile, kes ütles, et tehku ta tee korda, seda kasutavad ka teised inimesed. Mõni aeg hiljem ta tõi oma tööriistad ja korrastas ka teed, vedas käsikäruga liiva, kruusa, täitis suuremad augud ja rehitses rehaga siledamaks. Seda, et sellele teel sõitmine oli kriminaalne, kuulis ta alles politseis. Temale ei rääkinud teedest keegi midagi. Kuna palgid tulid ära viia, siis ta kasutas teed mis oli olemas ja ta ei tulnud selle pealegi, et kasutatud tee võib jääda kellegi teise eraomaniku kinnistule. Värav sildiga „Eramaa“ ei tekitanud ka temas kahtlust, et tee võib jääda kellegi teise kinnistule, sest E.i maa on ka eramaa. Sinna lähedale jäi küll üks talumaja, kuid ka see võis kuuluda Emmerand Kinnisvarale ja see maja oli piiratud kiviaiaga ning seetõttu oli selge, et sinna ei tasu minna ning sellist mõtet polegi tal tekkinud. Süüdistatav leiab, et tema ei ole kuritegu toimepannud, tahtlikult ja teadlikult ei ole ta võõrale kinnistule tunginud, kes tee rikkus, see peaks ka tsiviilõiguslikuks mõttes vastutama. Ta ei osanud ette näha, et veoautot see tee ei kanna, tema autot ju kandis. Kannatanu T.V. on temale täiesti võõras inimene. A.U. väljendas selget kahetsust juhtunu üle. Maakohtu põhjendus Kohus olles viinud läbi kohtuliku uurimise leiab, et A.U. tuleb temale süüks arvatud kuriteo toimepanemises õigeks mõista.
lg1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on avaliku rahu vastane süütegu, mille õigushüve on nii avalik kord, kui ka Põhiseadusega kaitstud garanteeritud isiklik vabadus, omand ja isikule tagatud privaatautonoomia osa, mis kehtib teatud koha suhtes ja kaitseb seda teiste isikute häirimise eest .
lg1 järgi kvalifitseeritav kuritegu seisneb valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseaduslikus tungimises. Sellise kuriteo eest on seadusandja näinud ette karistuseks rahalise karistuse või vangistuse kuni üks aasta. Koosseisutüübilt on
lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteoga tegemist formaalse vältava süüteoga, mis algab kaitstud alale sisenemisega ja lõpeb sealt väljumisega. Objektiivse koosseisu moodustab valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseaduslik tungimine. Piirdega alaks on iga territoorium, kuhu inimene saab siseneda ja mis on varustatud vähemalt osaliselt inimeste loodud takistusega, mis peab ära hoidma mitteõigustatud isikute sissetungimise. Piirid ei tähenda lukustatud ja suletud ala, nõutav on ainult, et sinna ei oleks mitte igaühel vaba ja takistamatu sissepääs ja ilmselgelt puuduks õigustatud isiku luba sisenemiseks. Viimati nimetatud tingimuse tuvastamiseks on oluline, et piirdega ala puhul oleks ka väliselt üheselt äratuntav võõra tabuala olemasolu, seejuures ei ole aga tähtis mitte niivõrd füüsilise piirde, vaid nn psüühilis-sotsiaalse barjääri eksisteerimine. AÕS § 142 lg 1 kohaselt on õigusvastane ilma omaniku loata võõra eraõigusliku isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine ka juhul, kui see ei ole tarastatud, vaid üksnes vastavalt tähistatud. Asi on isikule võõras, kui see ei ole tema seaduslikus valduses või omandis AÕS § 34 või 68 kohaselt. Sissetungimiseks peetakse sisenemise viisi, mis ei ole ette nähtud õiguspäraseks sisenemiseks, kusjuures ületatakse antud juhul ümbruse omadustest tulenevaid takistusi, milleks A. U.i süüdistuse puhul oli avalikult kasutatavalt teelt kannatanule kuuluvale 7 kinnistule viivale teele sisenemisel ees olnud suletud väravad. Valdaja tahte vastane on sisenemine siis, kui valdaja ei ole oma nõusolekut väljendanud ja kui valdaja ei oleks tegelikke asjaolusid teades sellist nõusolekut ka andnud. Süüdistuse kohaselt A.U. 02.10.2008.a. kella 09.00-12.00 vahelisel ajal tungis omavoliliselt valdaja nõusolekuta ja tema tahte vastaselt viimasele kuuluvale, piirdega ja eravaldust tähistava märgisega, millel Liikluseeskirja p331 vastav keelumärk „Sissesõidu keeld“ ja kiri „Eravaldus“ X kinnistule X vallas Saaremaal, avades värava ja sõites ise sellele kinnistule kaubikuga. A.U. on nii kohtueelses menetluses, kui kohtuistungil tunnistanud, et tema tõepoolest 02.10.2008.a. tema kasutuses olnud töökoha kaubikuga avas X kinnistu värava ja sõitis läbi värava ning sealt mööda pinnasteed kuni lahtimonteeritud palkmajani, milliste palkide äravedu oli talle tööandja (A.E. aga ka R.P.) poolt ülesandeks tehtud. A. U. tunnistab ka seda, et tema organiseeris palkide veoks veoki, mida juhtis K. R. ja tema juhendamisel sõitis ka see veok läbi tema poolt avatud väravate. A.U. aga eitab tahtlikult ja teadlikult kannatanu T.V.i kinnistule sõitmist ning selle tee lõhkumist. Kannatanu T.V. on temale täiesti võõras ega ole ta enne selle kriminaalasja menetlust temaga suhelnud. Kuna ta oli esimest korda selle väravani jõudnud palkmaja poolt tulles ja seal kuni väravani mingeid muid tähiseid ei olnud, siis arvas ta, et tegemist on A. E.ile kuuluva kinnistu osaga ja seega võib ta ka sealt väravast läbi minna, seda enam, et mingit muud veokiga läbitavat teed selle kinnistuosani, millelt palke veeti, ei olnud. Maja jäi küll sinna väravate lähedale, kuid seal oli kiviaed ümber ning sinna territooriumile ta ei läinud. Ei E. ega P. ei olnud teda keelanud seda teed kasutamast. Viidal „Eramaa“ puudusid ka andmed kinnistu nime ja kuuluvuse kohta. Seda, et nad on võõral kinnistul, ei teinud temale teatavaks ka autojuht ja kohalik traktorist, kes vedas autot oma traktori järgi. Kuna tema kaubik oli seda teed läbinud ilma teed kahjustamata, ei osanud ta arvata, et veok ära vajub. Kohus tõendite analüüsi põhjal leiab, et nimetatud süüdistatava väited ei ole ümber lükatud. Kõik kahtlustused ja süüdistatava väited, mida ei saa tõenditega ümber lükata, tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Uuritud tõenditest nähtub, et A. U. oli kannatanule täiesti võõras. A.U.i jaoks oli tegemist võõra kohaga, tema enda elukoht on Tallinnas. A. U. pidas pinnaskattega teed, mida ta otsustas kasutada palkide veoks, tööandja A. E.ile kuuluval kinnistul asuvaks ja alles hiljem kuulis ta, et tegemist oli võõra kinnistuga, millele ta ei oleks tohtinud ilma omaniku nõusolekuta minna. Uuritud tõenditest nähtub, et ilma kannatanu, kui kinnistu omaniku loata, tungisid sellel korral ka X kinnistule A.U.iga kaasas olnud D. H., veoauto juht K. R. ning K.R.e kutsel appitulnud kohalik külaelanik ( tunnistaja A. R. ütluste kohaselt oli traktoristiks vist külavanem K.), kellele ei ole aga süüdistust
Kui asuda süüdistatava seisukohale, et tema teada oli tegemist tööandjale A. E.ile kuuluva kinnistuga, mille ühelt osalt tuli tööandja korraldusel ära vedada palgid, siis tuleb asuda seisukohale, et A. U.il oli kinnistule pääsemiseks eelduslikult olemas omaniku luba. Nagu juba öeldud, ei olnud ulatuslikule kinnistule juurdepääsu takistavalt väravalt näha kinnistu nime, kinnistu omaniku nime. Kui vaadelda toimikus olevat kaardimaterjali, siis on näha, et viis A. E.ile kuuluvat kinnistut ümbritsevad kannatanule kuuluvat kinnistut ja kui tulla A. E.ile kuuluvalt X kinnistult, kust tuli A. U.il vedada palgid ära, kannatanule kuuluvale kinnistule mööda kaardil aga ka digifotol (kaardil) tajutavat teed, puuduvad sellised tähised, mis oleks sealt väravale lähenedes andnud A.U.ile märku väliselt üheselt äratuntavalt võõra tabualal viibimise olemasolust, st. et tema jaoks oleks tekkinud psüühilisesotsiaalse barjääri eksisteerimine. A. U.ile ei teadvustanud võimalust võõrale kinnistule sattumiseks ei tema tööandjad ega võõral kinnistul olemist ka kohalik traktorist, kes eelduslikult võis teada ja tunda kannatanut. 8 Subjektiivsest küljest eeldab antud koosseis tahtlust.
lg1 kohaselt on karistatav üksnes tahtlik tegu, kui käesolev seadustik ei sätesta karistust ettevaatamatuse eest.
lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul ei ole sätestatud vastutust ettevaatamatu teo puhul.
Kohus leiab, et kohtule esitatud ja uuritud tõendite põhjal ei saa teha järeldust, et A.U.i tegevuses kannatanule kuuluvale kinnistule sisenemisel oleks esinenud tahtlus
lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteo tähenduses.
lg1 kohaselt, isik, kes tegu toime pannes ei tea asjaolu, mis vastab süüteokoosseisule, ei pane tegu toime tahtlikult. Sellisel juhul vastutab isik seaduses sätestatud juhtudel ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest. Kohus eeltoodud tõenditele analüüsile tuginedes asub seisukohale, et A. U. sisenedes kannatanu T.V.ile kuuluvale kinnistule, läbi sellele kinnistule pääsemist takistanud suletud värava, ei teadnud asjaolu, mille kohaselt ta sel hetkel tungib kinnistu omaniku tahte vastaselt ebaseaduslikult võõrale piirdega alale. Kuna
lg1 järgi kvalifitseeritavat kuritegu on võimalik toimepanna ainult tahtlusega, siis ei ole A. U.i tegevuses realiseeritud
lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisulised tunnused ning ta tuleb õigeks mõista. Süüteo koosseisu puudumine isiku käitumises välistab vajaduse hakata kontrollima teo õigusvastasust ja süüd. Kahju tekitamine kannatanule ei ole
Kohus, seadmata kahtluse alla kannatanule tee lõhkumisega kahju tekitamise, leiab, et kannatanu tsiviilnõue tuleb lahendada tsiviilkohtumenetluse raames. KrMS § 310 lg2 kohaselt, kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse, jäetakse tsiviilhagi läbivaatamata. Kohtul puuduvad andmed õigeksmõistetule kriminaalmenetlusega tekitatud kahju suuruse kohta (KrMS § 314 lg6). KrMS § 181 lg1 alusel õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik. Kriminaalasjas esinevad menetluskuludena riigiõigusabi korras esinenud kaitsjatasud ja tunnistaja T.T. kohtuistungil osalemisega seostud tasu, millised summad tuleb jätta riigi kanda. Kohtuotsuse tegemisel juhindub kohus KrMS §-dest 305-313, 315, 318-319. Kristel Pedassaar kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.