Kohustada Valeri RÕNNOVIT katseajal järgima karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 (viieteistkümneks) päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada Valeri RÕNNOVIT katseajal järgima karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul vangistusest vabanemisest - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata. Määrata Valeri RÕNNOV kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
Vabastada Valeri RÕNNOV karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Rahuldada vandeadvokaat Leanika TAMME taotlus ja määrata tema poolt Valeri RÕNNOVILE osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 372 (kolmsada seitsekümmend kaks) krooni (s.h. tasu kohtulikus menetluses osalemise eest 250 krooni, tasu advokaadibüroole kuuluva sõiduauto kasutamise eest 60 krooni, käibemaks 62 krooni). Jätta vandeadvokaat Leanika TAMME tasu summas 372 (kolmsada seitsekümmend kaks) krooni Eesti Vabariigi kanda. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 02.10.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Valeri Rõnnovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 2 Valeri Rõnnov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 01.03.2006 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §331 järgi ja karistatud KarS §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 4 aastat 5 kuud 20 päeva alates 01.03.2006. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 11 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav läbis 2007 Murru Vanglas sotsiaalsete oskuste treeningu ja programmi Viha juhtimine ning osales sõltlaste sotsiaalprogrammis 12 sammu ja 78-tunnisel riigikeele kursusel. Kinnipeetava suhted päritoluperekonnaga on säilinud, peamiselt suheldakse kirja ja telefoni teel. Abikaasaga on kohtunud ka pikaajalistel kokkusaamistel. Suhtleb sõpradega, kes on kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud, viimase kuriteo pani toime vanglas. Kinnipeetavale on garanteeritud töökoht xxx. Vestlusest tööandjaga selgus, et firma on vahetanud nime (xxx) ning ta on nõus kinnipeetavat lihttöölisena tööle vormistama. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna leiab, et kinnipeetav sobib kriminaalhooldusele ja kõik vajalikud tingimused ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud: on olemas elamis- ja töökoht ning toetus perekonnas. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama abikaasa juurde 3-toalisesse korterisse, kus hetkel elavad kinnipeetava abikaasa ja viimase ema. Töökoht on kinnipeetavale garanteeritud xxx kuid kriminaalhooldusametnikul ei õnnestunud tööandjaga kontakti saada. Materiaalselt on kinnipeetavat nõus esialgu toetama abikaasa. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku panna kinnipeetavale vabastamise korral järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; otsida endale töökoht, omandada üldharidus või eriala kohtu määratud tähtajaks; mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega. Maakohtu istung Kinnipeetav Valeri Rõnnov taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetav kinnitas, et nõustub 1-aastase katseajaga, kuigi see ületab tema karistuse aega. Prokuröri abi Aivar Lembit ennetähtaegse vabastamisega. ei nõustunud maakohtu istungil kinnipeetava Kaitsja vandeadvokaat Leanika Tamm toetas maakohtu istungil esitatud taotlust ja palus see rahuldada. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et Valeri Rõnnov tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.
lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, 3 samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maakohus leiab, et antud asjas esinevad alused Valeri Rõnnovi vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav viibib vangistuses alates 21.04.2004, s.o. natuke vähem kui 5 aastat 7 kuud. Karistust on jäänud lõpuni 20.08.2010 kanda veel umbes 9 kuud. Seega on kinnipeetav vangistuses viibinud tunduvalt kauem, kui jääb veel karistust kanda. Kinnipeetav on varem kriminaalkorras karistatud korduvalt, sealhulgas ka ühel korral vangistuses viibides. Distsiplinaarkorras on teda vangistuses samuti karistatud korduvalt, kuid viimasel korral 22.09.2008, mistõttu käesolevaks ajaks on kõik distsiplinaarkaristused kustunud. Vangistusest vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel elukoht. Tegemist on 3-toalise korteriga, kus käesoleval ajal elavad kinnipeetava elukaaslane ja viimase ema. Kinnipeetaval on vabanemise korral olemas ka garanteeritud töökoht xxx xxx. Nagu nähtub Viru Vangla iseloomustusest, on tegemist lihttöölise kohaga. Lisaks sellele nähtub kriminaalhooldusametniku arvamusest, et materiaalselt on kinnipeetavat esialgu nõus toetama ka abikaasa. Samast arvamusest nähtub ka, et kinnipeetaval on olemas lisaks keskeriharidusele puusepa ja elektriku kutsed. Nagu nähtub kriminaalhooldaja arvamusest, moodustavad kinnipeetava sotsiaalse lähivõrgustiku ema ja abikaasa, kelle mõlemaga on kinnipeetava suhted head. Abikaasa on käesoleval hetkel lapseootel. Nagu nähtub Viru Vangla iseloomustusest, on kinnipeetav vangistuses läbinud sotsiaalsete oskuste treeningu, programmid Viha juhtimine ja 12 sammu ning osalenud ka riigikeele kursustel. Maakohus leiab, ülaltoodud asjaolud on sellised, mis annavad võimaluse kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks. Ka Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav suhtub tulevikku realistlikult ning on motiveeritud käituma õiguskuulekalt. Eelkõige on see seotud tekkinud pere ja oodatava lapse sünniga seoses. Lisaks eeltoodule arvestab maakohus ka asjaolu, et kuriteo KarS §200 lg.2 p.7, 8 järgi, mille eest ta mõisteti süüdi 2005.aastal, pani kinnipeetav toime Narvas. Seoses pere loomisega kavatseb kinnipeetav vabanemise korral aga asuda elama Tallinna. Arvestades eeltoodut ja kriminaalhooldusametniku seisukohta, et kinnipeetav sobib kriminaalhooldusele ja kõik vajalikud eeltingimused selleks on täidetud, leiab maakohus, et käesolevas asjas on põhjendatud Valeri Rõnnovi vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vabastades kinnipeetava käesoleval ajal, on võimalik teostada tema üle vastavalt KarS §76 lg.4 kriminaalhooldust veel terve aasta. Kuigi tegemist on isikuga, kes on kriminaalkorras varem korduvalt karistatud ning kes ka vangistust ei kanna esimest korda, leiab maakohus, et arvestades viimast 4 vangistuses viibimise perioodi, on järelevalve vabanemise puhul siiski äärmiselt vajalik. Vastavalt KarS §76 lg.4 tuleb Valeri Rõnnovile vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel mõista katseaeg 1 aasta. Nimetatud katseaja pikkusest on kinnipeetav teadlik ja kinnitas maakohtu istungil, et on selle määramisega nõus. Sellel ajal allutatakse Valeri Rõnnov KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises elukohas xxxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Maakohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga selles osas, et kinnipeetavale tuleb panna katseajaks järgmised lisakohustused KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7 järgi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele ühe kuu jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata. Maakohus leiab, et esimese lisakohustuse panemine on vajalik seoses sellega, et viimasel korral on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud KarS §331 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest. Kuna joobeseisund (nii alkoholijoove kui narkojoove) soodustab pidurdamatu käitumise teket, on uute kuritegude toimepanemisest hoidumiseks vajalik igasuguse joobeseisundi vältimine. Tööle asumine või töötuna enda Töötukassas arvele võtmine suurendab majanduslikku toimetulekut ja vähendab seega ka eelkõige varavastaste ja kasusaamise eesmärgil toimepandavate kuritegude ohtu. Kinnipeetav on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Seega on põhjendatud talle lisakohustuse panemine, mis on seotud teiste kriminaalkorras karistatud isikutega kohtumise keeluga ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata. Suhtlemine kriminaalkorras karistamata isikutega aitab tal väljuda sellest ringist, mis omakorda vähendab uute kuritegude riski. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. Anne PALMISTE Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.