Ärakiri KOHTUOTSUS ESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. aprillil 2009. a. Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-06-3047 Kohtukoosseis kohtunik Leo Sarnet Kohtuis

§ 3891lg.

1) järgi üldmenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Liina Pikma Süüdistatav Heigo Henno elukoht: xxxx, isikukood: xxxx, Eesti Vabariigi kodanik, tõkend elukohast lahkumise keeld, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 11.10.

1. a. Tartu LK KrK § 139 lg.3 järgi 3 a v/k tingimisi 2 a katseajaga, 2) 29.11.
2. a. Tartu LK KrK § 197 lg.1 järgi arest 1 kuu ja trahv 1 200 kr; väärteoasjas korduvalt karistatud Kaitsja vandeadvokaat Kaspar Lind RESOLUTSIOON Süüdi mõista HEIGO HENNO KrK § 1481 lg. 1 (

§ 3891lg.

1) järgi ja karistada teda 6 (kuue) kuulise vangistusega, millest

§ 68lg.1 alusel lugeda kantuks eelvangistuses viibitud aeg - 24.11.

- 26.11.

1. a. ja 06.
2. - 21.05.
3. a., kokku 19 päeva - ning HEIGO HENNOL jääb kanda 5 (viis) kuud ja 11 päeva vangistust, millist karistust

§ 73lg.

1 alusel tingimisi mitte kohaldada 3 (kolme) aastase katseajaga. Katseaja alguseks lugeda 17.04.

1. a. Tõkend - elukohast lahkumise keeld - tühistada otsuse jõustumisel. Välja mõista Heigo Hennolt (eluk. xxxx): - 526 881 kr Maksu- ja Tolliameti (a/arve Swedbank nr. 221019645109 või
2. 2 SEB nr 10002051892006 või
3. Viitenumber jääb samaks 1010368011827136) kasuks tsiviilhagi katteks; - 6525 kr sundraha riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220034800017, Swedbank nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) KrMS § 175 lg.1 p.9 ja 179 lg.1 p.2 alusel ja - 5428 kr kaitsetasu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220034800017, Swedbank nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) adv. L.Nirgi osalemise eest eeluurimisel, mis on adv. L.Nirgile välja mõistetud Viru Ringkonnaprokuratuuri 07.
4. a. määrusega; - 489.80 kr menetluskulu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB nr. 10220034800017, Swedbank nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) toimiku paljundamise eest. Kohtuotsusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse ärakirja kättesaamisest. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui süüdimõistetu ei esita kohtule dokumente (märkida dokumendile kriminaalasja number ja mille eest ning kes ja kelle nimel on tasunud), millest nähtuks menetluskulu vabatahtlik hüvitamine, tuleb süüdimõistetul kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Süüdistusakti sisu Heigo Hennot süüdistati kohtueelsel menetlusel selles, et ta kuni 31.12.
5. a kehtinud Tulumaksuseaduse § 27 lg. 3 ning alates 01.01.
6. a kehtiva Tulumaksuseaduse § 44 lg. 1 sätestatud isikuna jättis esitamata riiklike maksude maksuhaldurile Lääne-Viru Maksuametile (Tallinna 12 Rakvere)
7. aasta ja
8. aasta kohta füüsilise isiku tuludeklaratsioonid, mille tulemusel jäi laekumata tulumaksu 526 881 krooni. See seisnes selles, et
9. a on Heigo Henno saanud sularahas enda isiklikku tarbimisse tulu: ajavahemikul 01.12.1999 - 31.12.1999 xxxx nimel tehtud saematerjali müügitehingute eest saadud raha xxxx TL kassast 378 335.55 krooni; ajavahemikul 01.12.1999 - 31.12.1999 xxxx nimel tehtud saematerjali müügitehingute eest saadud raha xxxx kassast 197 545.90 krooni; ajavahemikul 01.12.1999 - 31.12.1999 xxxx nimel tehtud saematerjali müügitehingute eest saadud raha xxxx kassast 238 139.75 krooni. Seega kokku on Heigo Henno saanud maksustatavat tulu 1999.a. 814 021 krooni. Residendist maksumaksja maksuvaba tulu 1999.a. oli 6000 kr aastas, mistõttu see tuleb maha arvata maksustatavast tulust. Heigo Henno maksustatav tulu, millelt arvutatakse tulumaks on 808 021 kr (814021-6000) ja tulumaks sellelt summalt 26 % määraga on 210 085 krooni, mida Heigo Henno tähtaegselt ei tasunud ja mille kohta ta tähtaegselt ei esitanud füüsilise isiku tuludeklaratsiooni. Sealjuures seisnes see selles, et 2000.a. on Heigo Henno saanud sularahas enda isiklikku tarbimisse tulu: ajavahemikul 01.01.2000 - 28.02.2000 xxxx nimel tehtud saematerjali müügitehingute eest 2 3 saadud raha xxxxx kassast 626 084.15 krooni; ajavahemikul 01.01.2000 - 28.02.2000 xxxx nimel tehtud saematerjali müügitehingute eest saadud raha xxxx kassast 304 641.30 krooni; ajavahemikul 01.01.2000-28.02.2000 xxxx nimel tehtud saematerjali müügitehingute eest saadud raha xxxx kassast 297 322.50 krooni. Seega kokku on Heigo Henno saanud maksustatavat tulu
10. a 1 228 048 krooni. Residendist maksumaksja maksuvaba tulu
11. a oli 9600 kr aastas, mistõttu tuleb see maha arvata maksustatavast tulust. Heigo Henno maksustatav tulu, millelt arvutatakse tulumaks, on 1218 448 krooni (1228048-9600) ja tulumaks sellelt summalt 26 % määraga on 316 796 krooni, mida Heigo Henno tähtaegselt ei tasunud ja mille kohta ta tähtaegselt ei esitanud füüsilise isiku tuludeklaratsiooni. Eelkirjeldatud tegevusega on Heigo Henno rikkunud järgmisi ajavahemikul 01.01.
12. kuni 31.12.
13. a kehtinud tulumaksuseaduse sätteid: § 9 lg. 1 p. 1, mille kohaselt on residendist maksumaksja tulu käesoleva seaduse tähenduses kogu tema poolt maksustamisperioodil kõigist tuluallikatest saadud tulu, sealhulgas palk, preemiad ja muud tasud; § 27 lg. 3, mille kohaselt on tulu saav füüsiline isik kohustatud esitama elukohajärgsele maksuameti kohalikule asutusele tuludeklaratsiooni maksustamisperioodi tulude kohta maksustamisperioodile järgneva aasta
14. märtsiks. Samuti on ta rikkunud järgmisi alates 01.01.2000.a kehtiva Tulumaksuseaduse sätteid: § 12 lg. 1, mille kohaselt maksustatakse tulumaksuga residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu; § 44 lg. 1, mille kohaselt on residendist füüsiline isik kohustatud esitama elukohajärgsele Maksuameti kohalikule asutusele tuludeklaratsiooni maksustamisperioodi tulude kohta hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta
15. märtsiks. Seega Heigo Henno, jättes tahtlikult esitamata maksuhaldurile seaduses sätestatud deklaratsiooni, pani toime KrK § 1481 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Maksudeklaratsiooni esitamata jätmine, kui selle tulemusel jäi maksudena laekumata 500 000 krooni või enam, on sätestatud kuriteona ka alates 01.09.
16. a kehtiva

§ 3891lg.

1. Kohtulikul uurimisel selgunud asjaolud Kannatanu esindaja R P kinnitas kohtus, et MTA Lõuna maksu- ja tollikeskus on esitanud tsiviilhagi laekumata 526 881 kr nõudes kahe maksustamisperioodi kohta. Heigo Henno on saanud maksustatavat tulu
2. aastal 814 021 krooni. Residendist maksumaksja maksuvaba tulu
3. a. oli 6000 krooni, mis tuleb maha arvata maksustatavast tulust. Heigo Henno maksustatav tulu oli 814 021 krooni, sellest lahutada 6000 krooni, jääb 808 021 krooni ja tulumaks 26 % sellelt summalt on 210 085 krooni. H.Henno maksustatav tulu
4. aastal oli 1 228 048 krooni, millest läheb mahaarvamisele maksuvaba tulu 9 600 krooni, maksustatav tulu seega 1 218 448 krooni, millest tulumaks 26 % 316 796 krooni. Maksuhaldurile
5. ja
6. aasta eest tuludeklaratsioonide esitamata jätmisega jäi riigieelarvesse laekumata tulumaksu kokku 526 881 krooni ning H.Henno on eelkirjeldatud tegevusega rikkunud järgmisi ajavahemikul 01.01.
7. kuni 31.12.
8. a. kehtinud tulumaksuseaduse sätteid - § 9 lg.1 p.1 ja § 27 lg.3 ning alates 01.01.2000.a. kehtinud tulumaksuseaduse § 12 lg.1 ja § 44 lg.
9. Tunnistaja J P kinnitas kohtus, et töötas aastatel 1999-2000 xxxx saekaatris ja tema ülemuseks oli M Ma . Tööks oli materjali laadimine, palkide pealetõstmine ja tõstukitöö. Mingeid pabereid tema ei vormistanud, see oli suuremate ülemuste töö. Tema rahadega ei tegelenud, saatelehed ja veoselehed andsid autojuhid ülemustele. Heigo Henno ei ole talle tuttav, 3 4 pole teda varem näinud. OÜ Kumariin, Ipurvus, Pelagos-Puidugrupp nimed ei ütle talle midagi, nimed J P , A O samuti mitte. Firmas tegeles saatelehtedega sekretär M M kontoris. Tema mäletab vaid ühte puidutarnijat firmat Miskort. Tunnistaja M M kinnitas kohtus, et aastatel 1999 ja 2000 töötas ta AS Hõbepuus platsimeistri ja töödejuhatajana ning ülemuseks oli L , kes andis talle tööülesandeid. Tema tegeles kohapeal tööde organiseerimisega, et mehed hommikul tööl oleks, kes mida teeb ja sellised asjad. Hõbepuu tegeles saematerjali saagimisega. Materjali varumisega tegeles P P . Palgi võttis platsil P P vastu, tema palgipoolega eriti kokku ei puutunud, mõned üksikud korrad ehk. Vahel võeti vastu ka saematerjali, kui sai soodsalt. Aastal 2000 oli saematerjali pakkumine suur. Materjalide kohta oli autojuhtidel saatelehed, kuid kindlasti osa saatelehti üldse platsile ei jõudnud, läksid otse kontorisse. Lepinguid ta ei teinud, palgilepinguid ei teinud ja rahalise poolega kokku ei puutunud. OÜ Kumariin, Pelagos-Puidugrupp, Ipurvus nimed pole tuttavad ja A O ning J P pole ka tuttavad. Firmade nimesid nägi saatelehe pealt. Palju neid firmasid oli ei tea, ei lugenud neid. Saekaatris oli algul 5 inimest, hiljem rohkem. Metsamaterjali vastuvõtmisel saekaatris oli tollimisega ka tema vahel seotud, aga põhiliselt tegelesid sellega P P ja P K . J P nimi on võõras. K ja P allusid otse L . L oli Rakveres, tema kaudu käisid lepingud ja rahamaksmised. Tunnistaja P P kinnitas kohtus, et Heigo Hennot ta ei tunne ja 1999-
10. aastatel töötas mingi aja Hõbepuus ostujuhina, tema ülesandeks oli puitu varuda, ümarpalki. Töökoht oli Pikk tn. 3 Rakveres ja Järnis. Ülemuseks oli Hõbepuus T L . Puitu osteti Riigimetsamajandamise keskuselt ja firmadelt. Erafirmad tõid valdavalt oma transpordiga või tõi mõni kolmas firma, aga neil oli oma auto ka. Vahel käis ta ise ka materjali vastu võtmas Järnil, kui oli probleem, praak, siis muidugi tuli vaatama minna. Ta koostas ostu-müügilepinguid, saatelehtedega tema ei tegelenud, sellega tegeles raamatupidamine. Ümarmaterjalil saatelehte ei ole, on vastuvõtuüleandmisakt ja teel sõitmiseks oli veoseleht. Veoselehed käisid tema käest läbi, sest ilma veoseleheta ei saa ju ostu-müügiakti teha. Tema tegi lepingu, müüja tegi selle alusel arve ja see läks raamatupidamisse. Kassatšekke tema ei kirjutanud, käest läbi võisid käia. Kassatšekke vormistas raamatupidaja, tema ülesanne oli see. Osaühingud Kumariin, PelagosPuidugrupp ja Ipurvus nimed ei ütle midagi ja nimed J P , A O ning E J samuti mitte. Tema ala oli ümarpuidumaterjal, saematerjali poolega ta ei puutunud kokku. Tema ülesandeks oli materjalide ostu kokkuleppimine, tõstukite varuosad, neil oli ka üks veoauto, sellele varuosade otsimine. Järni saeveski läbilaskevõime oli pärakäruga autokoorem päevas. Tihudes teeb see kuni 40 tm päevas. Tunnistaja M M kinnitas kohtus, et tema süüdistatavat Heigo Hennot ei tunne. Aastatel 1999-2000 töötas ta Hõbepuus Järni saeveski kontoris sekretärina ja tema ülesanne oli telefoni vastu võtta, saatelehti teha; põhiliselt kontoritöö, kohal olla, sest mehed liikusid ringi. Tema otsene ülemus oli M M . Peale saatelehtede muid dokumente ta ei vormistanud. Kui materjal välja läks, siis kirjutas saatelehele, mis materjal välja läks. Andmed selleks sai ta M M või P K t. Saatelehed kirjutas ta käsitsi poest ostetud plangile. Arveid vormistas Rakveres peakontoris Ü P vist. Tema Järnil firma rahaga kokku ei puutunud. Materjalide liikumise aruandlust koostas M M või P K , kelle ülesanne oli Hõbepuus Järnil ka materjali vastu võtta. Ta andis vahel andmed, mis ta sai M M või P K edasi T L . Osaühingud Kumariin, Pelagos-Puidugrupp ja Ipurvus nimed ei ütle midagi ja nimed J P , A O ning E J ei meenu. Tunnistaja P K kinnitas kohtus, et ta ei saa öelda, et pole kunagi süüdistatavat Heigo Hennot näinud, aga ta ei mäleta teda.1999-
11. a. töötas ta AS Hõbepuu Järni saeveskis, oli seal meister, puidu vastuvõtja, arvestuse pidaja. Töö seisnes ülelugemises, mõõtude 4 5 kontrollimises, arvestuses. Ta pani kirja, kui palju midagi sai, ja andis siis andmed edasi. Otsene ülemus oli M M . Puidu kokkuostuga tegeles põhiliselt P P , kas keegi veel sai lepinguid teha, ta ei tea ja neid lepinguid tema ei näinud. Saateleht oli koormaga kaasas ja tema pidi võrdlema saatelehte koormaga. Palgikoorem võis olla metsas mõõdetud ja siis ta mõõtis üle ja võrdles. Tema ülesanne oligi kontrollida kaasatulnud paberi õigsust ja mõõtjana kirjutas ta sinna oma allkirja. . Osaühingud Kumariin, Pelagos-Puidugrupp ja Ipurvus nimed ei ütle midagi ja nimi J P samuti mitte. A O vist isegi on tuttav, aga millega seoses, ei oska öelda. Seoses Hõbepuu kohtuasjaga on korra käinud kohtus ja O oli seal ka vist tunnistaja. Kohus avaldas KrMS § 296 lg.1 alusel ja näitas prokuröri palvel tunnistajale toimiku I kd. lk. 64, 65, 66, 67, 68, 69, 70, 71, 72, 73, 74, 75, 76, 77, 78, 79, 80, 81, 82, 83, 84, 85, 86, 87 ja küsis kas tema on need alla kirjutanud. Peeter Kaarmann kinnitas seepeale, et allkirjad on tema kirjutatud. Tavaliselt mõõtis ta koorma ära, tegi mustandi, andis kontorisse mõõdetud koguse, pärast anti paber ette ja ta kinnitas ära, et vastas kogusele, mida mõõtis. Arvetest ta ei tea midagi, need tema käest läbi ei käinud. J P nimi ei ütle midagi. Kõikide saatelehtede taga oli reaalselt materjal, sest tema töö oligi võtta koorem vastu koguseliselt ja kvaliteediliselt. Ta ei mäleta äriühinguid ega esindajaid, sest neid ta ei näinud, põhiliselt tuli autokoorem, autojuht ei olnud esindaja. Tunnistaja J P kinnitas kohtus, et ta ei tunne süüdistatavat Heigo Hennot, kuid
12. a. on ta koostanud volikirjad Heigo Henno nimele osaühing Ipurvus ja osaühing Kumariin nimel, kus ta oli juhatuse liige. Ta omandas need osaühingud tasu eest ja käis koos A O neid osaühinguid notari juures omale vormistamas. Talle lubati tasu ja kätte sai 1000 krooni. Notari juures ta tasus O käest saadud rahaga vajalikud lõivud ja tasud. Osaühingutes pidi ta põhimõtteliselt ainult allkirju andma. Mingeid raamatupidamisdokumente, pangakaarte, rahalisi vahendeid talle üle ei antud. Ta lihtsalt kanti B-kaardile juhatuse liikmeks. Ise ta Ipurvuse ja Kumariini nimel tehinguid ei teinud. Osaühingute tegevusalaks oli vist puit. Mõttele teha volikirjad Heigo Henno nimele tuli M L . Siis sai ta Hennoga tuttavaks. Volikirju aitas teha L . Muid dokumente peale volikirjade ta Hennole üle pole andnud. Peale volikirjade kirjutamist võis Hennoga nende oü-de osas kontakt olla minimaalne. M L oli ammune sõber, keda ta usaldas. Ta sai asjadest nii aru, et midagi kriminaalset seal taga pole, lihtsalt puht formaalsus, midagi keerulist ja kummalist pole, aga oli võimalik raha teenida. Tema lähtus sellest. Kohus avaldas prokuröri palvel KrMS 296 lg.1 alusel toimiku II kd lk.2,
13. J.P kinnitas seejärel, et kirjutas need volitused kas autos või baaris M L soovitusel, kes viis teda O kokku. Andes Heigo Hennole volituse ta ei kontrollinud, kes raha sai, kuigi oli juhatuse liige ja oleks pidanud seda tegema, sest ta sai aru, et tegutseb „tankistina“ ja selline firmade tegevus lõpetatakse ära. Tunnistaja E J (surmaakt II kd. tl. 64) on eeluurimisel kinnitanud (I kd. tl.20-22), et ta pole otseselt OÜ Pelagos-Puidugrupiga kokku puutunud. Talle pakuti teenistust ja ta käis meestega notari juures, andis seal allkirju, kuid pabereid läbi ei lugenud, tema mingit raha notari juures ei maksnud. Hiljem andis ta meestele mitmel korral allkirju paberitele ja sai selle eest raha 100 või 200 krooni. Hiljem sai ta aru, et meestele oli vaja variisikut. Tema ei ole OÜ PelagosPuidugrupi poolt mingeid sularahatehinguid teinud ega kelleltki mingit sularaha vastu võtnud ega edasi andnud. Ta ei ole ostnud mingeid kaupu OÜ Pelagos-Puidugrupp nimel ega ole korraldanud OÜ raamatupidamisteenust. Ta ei tundnud Heigo Hennot, kuid 18.11.
14. a. välja antud volikirja kohta Heigo Hennole (II kd. tl. 1) kinnitas, et volikiri on kirjutatud tema käekirjaga, ta võis olla ebakaines olekus ja allkiri on sarnane. Esitatud süüdistuses Heigo Henno end kohtus süüdi ei tunnistanud ja kinnitas, et ta on 5 6 võtnud volituste alusel välja summasid AS Hõbepuu TL kassast, kuid ei ole kordagi tuludeklaratsiooni esitanud, sest arvas, et isikud, kellele ta raha üle andis, teevad korda kogu dokumentatsiooni. Talle kirjutatud volikirjad on tehtud tema poolt esindatavate OÜ Kumariin, OÜ Ipurvus ja OÜ Pelagos-Puidugrupp juhatuse liikmete poolt, seejuures ta ei kontrollinud, kas J P ja E J oli üldse õigust talle volikirju teha. Vastavalt volikirjadele pidi ta kõigi kolme osaühingu nimel hakkama sõlmima puidu ostu-müügi lepinguid, vormistama dokumente ja allkirjastama tehinguid ja vastu võtma sularaha. Väidetavalt lepiti kokku ka temale makstavas tasus, mis oli 5-7 % ühe koorma pealt, rahaliselt tegi see 300-400 krooni korma pealt, sest korma hind oli sel ajal keskmiselt 40 000 krooni. Mingit kirjalikku kokkulepet tema töötasu osas ei sõlmitud. Puitu ostis ta põhiliselt Narvast ja müüs AS-le Hõbepuu TL. AS Hõbepuu TL laoplatsil vormistas ta arveid ja saatelehti materjalide kohta ning sai seejärel AS Hõbepuu TL kassast sularaha kätte. AS Hõbepuu TL vormistas iga kord raha väljavõtmisel kassa väljamineku orderid. Ta kinnitas, et toimikus olevad AS Hõbepuu TL kassa orderid raha kättesaamise kohta on tema allkirjastatud. Sularaha käis peale AS-st Hõbepuu TL saamist ilma dokumentideta käest kätte. Raha andis ta Vene meestele Narvas niipalju, kui need küsisid, võttis ära oma osa, kuna protsent oli varem osaühingute juhatuse liikmetega kokku lepitud, ja ülejäänu andis osaühingute inimestele ja ka isikute kätte, kes olid koos volikirja koostanud isikutega, teadmata, kas neil on õigus osaühingu nimel raha vastu võtta või mitte. Mingi aeg hiljem sai ta aru, et tegemist ei ole seadusliku äriga. Saadud tasu pooleteise aasta jooksul volitatud isikuna tegutsedes ta ei deklareerinud, kuna pidas seda päevarahaks. Heigo Henno poolt raha saamist AS Hõbepuu TL kassast tõendavad AS Hõbepuu TL kassa väljamineku orderid, osaühingute Kumariin, Ipurvus ja Pelagos-Puidugrupp nimel vormistatud saatelehtede, saateleht-arvete ja arve-saatelehtede koopiad (I kd. tl. 134-242). Heigo Henno on saanud sularahas enda kätte AS Hõbepuu TL kassast ajavahemikul 01.12.1999-31.12.1999: OÜ Ipurvus nimel tehtud saematerjali müügitehingute eest 378 335.55 krooni; OÜ Pelagos-Puidugrupp nimel tehtud saematerjali müügitehingute eest 197 545.90 krooni; OÜ Kumariin nimel tehtud saematerjali müügitehingute 238 139.75 krooni. Kokku on Heigo Henno saanud maksustatavat tulu 1999.a. 814 021 krooni. Residendist maksumaksja maksuvaba tulu 1999.a. oli 6000 krooni aastas, mistõttu see tuleb maha arvata maksustatavast tulust. Heigo Henno maksustatav tulu on 808 021 kr ja tulumaks sellelt summalt 26% määraga on 210 085 krooni (1999.a. kehtinud tulumaksuseaduse § 7 lg-s 1 on sätestatud maksumäär tulumaksumäär on 26% maksustatavast tulust), mille kohta ta Maksuametile tähtaegselt ei esitanud füüsilise isiku tuludeklaratsiooni ja Maksuametile jäi laekumata nimetatud maksusumma. Heigo Henno on saanud sularahas enda kätte ajavahemikul 01.01.2000-28.02.2000 AS Hõbepuu TL kassast: OÜ Ipurvus nimel tehtud saematerjali müügitehingute eest 626 084.15 krooni; OÜ Pelagos-Puidugrupp nimel tehtud saematerjali müügitehingute eest 304 641.30 krooni; OÜ Kumariin nimel tehtud saematerjali müügitehingute eest 297 322.50 krooni. Kokku on Heigo Henno saanud maksustatavat tulu oli 1 228 048 krooni. Residendist maksumaksja maksuvaba tulu
15. a oli 9600 kr aastas, mistõttu tuleb see maha arvata maksustatavast tulust. Heigo Henno maksustatav tulu oli 1 218 448 krooni ja tulumaks sellelt summalt 26% määraga on 316 796 krooni (
16. a. kehtinud tulumaksuseaduse § 4 lg-s 1 on sätestatud maksumäärad tulumaksu määr on 26%, välja arvatud lõikes 2 ning § 43 lõikes 4 nimetatud juhtudel), mille kohta ta Maksuametile tähtaegselt ei esitanud füüsilise isiku tuludeklaratsiooni ja Maksuametile jäi laekumata nimetatud maksusumma. Heigo Henno süüd tõendavad veel: 6 7 Maksu- ja Tolliameti kiri (I kd. tl. 42), et Heigo Henno ei ole Maksuametile 1999.,
17. ja
18. a. kohta füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitanud. OÜ Ipurvus äriregistri väljatrükk (II kd tl. 4-5) OÜ Pelagos-Puidugrupp äriregistri väljatrükk (II kd tl-d 6-7) OÜ Kumariin äriregistri väljatrükk (II kd tl. 8-9) E J poolt 18.11.1999 .a Heigo Hennole koostatud volikirja koopia ( II kd tl. 1); J P poolt 21.10.
19. a Heigo Hennole koostatud volikirja koopia ( II kd tl. 2); J P poolt 15.10.
20. a Heigo Hennole koostatud volikirja koopia ( II kd tl. 3). Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Kohus, kuulanud istungil ära prokuröri, süüdistatava ja tema kaitsja, kannatanu esindaja ja tunnistajad ning vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja enda siseveendumuse kohaselt hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab järgmist:

§ 3891lg. 1 ( ka varasema Kr

K § 1481 lg. 1) puhul on kaitstavaks õigushüveks riigile maksude korrapärane laekumine ja maksuhaldurite õiguspärane tegevus maksude hooldamisel, mille taga on omakorda riigieelarvesse tulude korrapärane laekumine. KrK § 1481 lg.1 sätestas kriminaalvastutuse maksuhaldurile seaduses sätestatud informatsiooni, deklaratsiooni või dokumentide esitamata jätmise või mittetähtaegse esitamise eest, kui see toimus tahtlikult või kui samasuguse rikkumise eest oli süüdlase suhtes kohaldatud halduskaristust.

§ 3891lg.

1 näeb ette kriminaalvastutuse maksuhaldurile andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise või tekitamise eesmärgil või kinnipidamiskohustuse rikkumise eest, kui sellega jäi maksudena laekumata, tagastati, tasaarvestati või hüvitati alusetult suurele kahjule vastav summa või enam. Maakohus leiab, et objektiivse süüteokoosseisu olemasolu Heigo Henno tegevuses on kohtus tõendamist leidnud, sest ta ise kinnitas, et on võtnud AS Hõbepuu TL kassast kõik süüdistuses toodud summad sularahana välja ja on need ilma dokumente vormistamata jaganud laiali, deklareerimata saadud tulu. Kohtus ei ole selgunud, kuhu sularaha edasi liikus, kuludokumente, mingeid sularaha üleandmise dokumente kohtule Heigo Henno esitanud ei ole. Heigo Henno kinnitas, et osa raha maksis ta metsamaterjali müüjatele, osa võttis endale, kuid mingeid dokumente raha üleandmise kohta ta ei vormistanud. Seega on jäänud kogu summa deklareerimata ja tulumaks riigile tasumata. Kohus on seisukohal, et teo toimepanijaks – maksuhaldurile andmete esitamata jätmise eest on maksumaksjana vastutav Heigo Henno, kes jättis riigi ilma võimalusest saada tulumaksu 526 881 krooni sellega, et jättes deklareerimata kahel aastal, 1999. ja 2000. väljavõetud summadelt saadava tulu. Maakohus leiab, et antud kuritegu on olnud jätkuvalt karistatav igal ajahetkel arvates teo toimepanemisest 2000-2001. a kuni kohtuotsuse tegemiseni, teo toimepanemise ajal KrK § 1481 lg. 1 järgi ja otsuse tegemise ajal

§ 3891lg.

1 järgi. Heigo Henno poolt temale süüdistuses esitatud kuriteo,

1. ja
2. a. füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitamata jätmisel on tegemist jätkuva süüteoga, kuna need on kantud ühtsest tahtlusest ja pandud toime ajaliselt lähedaste tegudega (tegevusetusega) samade objektide vastu samal viisil, mistõttu on õigustatud nende rikkumiste tagajärjel laekumata jäänud maksusummade liitmine. Riigikohtu 28.01.
3. a. lahendist 3-1-1-47-07 tuleneb, et eelkõige tuleb tähelepanu pöörata teo objektiivsele avaldumisele. „Ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on 7 8 ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Jätkuv süütegu on ühtsest tahtlusest kantud, reeglina ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil toimepandud süütegu. Jätkuva süüteo korral ei käsitata iga üksikut tegu järjest jätkuva tervikteo kontekstis iseseisvana.“ Maakohus leiab, et Heigo Henno tegutseski
4. ja
5. a. ühtemoodi, võttes ühest ja samast AS Hõbepuu TL kassast välja regulaarselt sularaha osaühingute Ipurvus, Kumariin ja Pelagos-Puidugrupp nimel tehtud saematerjali müügitehingute eest. Heigo Hennole süüksarvatud rikkumiste puhul saab rääkida jätkuva süüteo jaoks piisavast ajalisest lähedusest, sest vaadeldes asja kolmanda isikuna on kogu Heigo Henno käitumine sel perioodil vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona ühe jätkuva ajaperioodi jooksul. Ülaltoodud Riigikohtu lahendist tuleneb veel, et „majandusaasta vahetumine iseenesest ei katkesta …isiku ühtset tahtlust“. Vastavalt Maksu- ja Tolliameti andmetele (II kd. tl. 45-46 ja 48) ning kannatanu esindaja P ütlustele on Heigo Henno saanud sularahas enda kätte AS Hõbepuu TL kassast ajavahemikul 01.12.
6. - 31.12.1999: OÜ Ipurvus nimel tehtud saematerjali müügitehingute eest 378 335.55 krooni; OÜ Pelagos-Puidugrupp nimel tehtud saematerjali müügitehingute eest 197 545.90 krooni; OÜ Kumariin nimel tehtud saematerjali müügitehingute 238 139.75 krooni. Kokku on Heigo Henno saanud maksustatavat tulu 1999.a. 814 021 krooni. Residendist maksumaksja maksuvaba tulu
7. a. oli 6000 krooni aastas, mistõttu see tuleb maha arvata maksustatavast tulust. Heigo Henno maksustatav tulu on 808 021 kr ja tulumaks sellelt summalt 26% määraga on 210 085 krooni (
8. a. kehtinud tulumaksuseaduse § 7 lg-s 1 on sätestatud maksumäär tulumaksumäär on 26% maksustatavast tulust), mille kohta ta Maksuametile tähtaegselt ei esitanud füüsilise isiku tuludeklaratsiooni ja Maksuametile jäi laekumata nimetatud maksusumma. Heigo Henno on saanud sularahas enda kätte ajavahemikul 01.01.2000 - 28.02.2000 AS Hõbepuu TL kassast: OÜ Ipurvus nimel tehtud saematerjali müügitehingute eest 626 084.15 krooni; OÜ Pelagos-Puidugrupp nimel tehtud saematerjali müügitehingute eest 304 641.30 krooni; OÜ Kumariin nimel tehtud saematerjali müügitehingute eest 297 322.50 krooni. Kokku on Heigo Henno saanud maksustatavat tulu 1 228 048 krooni. Residendist maksumaksja maksuvaba tulu
9. a oli 9600 kr aastas, mistõttu tuleb see maha arvata maksustatavast tulust. Heigo Henno maksustatav tulu oli
10. a. 1 218 448 krooni ja tulumaks sellelt summalt 26% määraga on 316 796 krooni (2000.a. kehtinud tulumaksuseaduse § 4 lg-s 1 on sätestatud maksumäärad - tulumaksu määr on 26%, välja arvatud lõikes 2 ning § 43 lõikes 4 nimetatud juhtudel), mille kohta ta Maksuametile tähtaegselt ei esitanud füüsilise isiku tuludeklaratsiooni ja Maksuametile jäi laekumata nimetatud maksusumma. Seega loeb kohus tõendatuks, et Heigo Henno sai enda kätte
11. ja 2000.a. kokku 2 042 069 krooni sularaha. Heigo Henno on kinnitanud kohtus, et osa sellest rahast andis ta vene meestele Narvas, osa võttis endale ja ülejäänu andis osaühingute Ipurvus, Kumariin ja PelagosPuidugrupp inimestele, kontrollimata, kas neil isikutel oli üldse õigust raha vastu võtta. Mingeid dokumente raha üleandmise kohta Narvas ega mujal ta ei vormistanud. Heigo Henno ütlused, et ta andis osa raha üle osaühingute vastutavatele inimestele, on ümberlükatud tunnistaja E J ütlustega, mille järgi tema oli OÜ Pelagos-Puidugrupp ainsaks juhatuse liikmeks- variisikuks, kes andis vaid allkirju ja sai selle eest paarsada krooni. Mingit osaühingu tegevust ta ei korraldanud, raamatupidamist ei pidanud ja sularaha vastu ei võtnud ega edasi ei andnud. Heigo Henno süüd tõendavad veel tunnistaja J P analoogsed ütlused, kus ta oli osaühingute Ipurvus ja Kumariin ainsaks juhatuse liikmeks, kuid kummaski osaühingus muud ta ei teinud, kui andis allkirju. Mingit sularaha vastu ei võtnud ega edasi ei andnud ja raamatupidamist ei pidanud. Tunnistajad J 8 9 P , Mi M , P P , M M ja P K , kes kõik töötasid 1999-2000 AS-s Hõbepuu TL kinnitasid, et ei tunne Heigo Hennot ja osaühingute Kumariin, Ipurvus ja Pelagos-Puidugrupp nimed olid neile võõrad. Nimetatud tunnistajate näol on tegemist isikutega, kellega Heigo Henno oleks pidnud kokku puutuma, kui ta osaühingute Kumariin, Ipurvus ja Pelagos-Puidugrupp nimel volitatud isikuna tegutses. Kohus jagab prokuröri arvamust, et materjalides sisalduvad OÜ-te Kumariin, Ipurvus ja Pelagos-Puidugrupp kassa väljamineku orderid on fiktiivsed, mille alusel on sularaha välja makstud Heigo Hennole mingite arvete tasumiseks samas summas, mille ulatuses osaühingud on sama kuupäevaga esitanud arveid AS-le Hõbepuu TL ja mille alusel on väidetavalt osaühingute kassasse AS Hõbepuu TL poolt tehtud sissemakseid. Lisaks tuginedes Heigo Henno ütlustele, et AS-st Hõbepuu TL saadud rahast tasus ta puidu ostjatele ja võttis ka oma tasu sealt, siis oleks OÜ-te Kumariin, Ipurvus ja Pelagos-Puidugrupp kassasse Heigo Henno poolt toodav rahasumma pidanud olema tunduvalt väiksem, kui AS Hõbepuu TL kassa väljamineku orderitel olev summa, mida Heigo Henno välja võttis. Kohus kontrollis kaitsja taotlusel osaühingute Ipurvus, Kumariin ja Pelagos-Puidugrupp rahalisi tehinguid perioodil
12. oktoober
13. kuni
14. juulini
15. a. Eestis tegutsenud pankade kaudu. Vastavalt saabunud õienditele olid kõigil kolmel osaühingul kontod avatud ainult SEB (endine Ühispank) pangas. Mingeid tehinguid või sularaha sissemakseid, mis oleks seotud AS-ga Hõbepuu TL väljavõtted ei näita. Teistes Eestis tegutsevates pankades osaühingutel kontosid ei olnud. Rahuldamisele ei kuulu kaitsja taotlus õigeks mõista Heigo Henno, sest lubamatu olevat kahe järgneva aasta tulumaksu deklareerimata jätmise liitmine, pealegi ei olevat Heigo Henno saanud sellist tulu kui süüdistuses kirjas. Kohus leiab, et kaitsja väide on paljasõnaline ning tegelikult ei ole vaidlustatud kohtuistungi jooksul ühtegi reaalset summat, mida Heigo Henno AS Hõbepuu TL kassast kätte sai. Isiku süü tõendamiseks on vaja tuvastada, et tegu ja selle tagajärg oleksid põhjuslikus seoses. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjuslik seos süüdistatava Heigo Henno käitumise – sularaha suures ulatuses väljavõtmises ja dokumente vormistamata laiali jagamises, summade deklareerimata jätmises ning saabunud tagajärje – Eesti Vabariigil tulumaksu mittesaamise vahel – olemas. Tegemist on ühel kindlal ajavahemikul ühe skeemi järgi rahade väljavõtmises ja isikute poolt tulu saamises ilma Eesti Vabariigile tulumaksu maksmata. Heigo Henno tegevuse tagajärjel jäi Eesti Vabariigil saamata kogu väljavõetud sularaha summalt tulumaks 26% ja seega on süüdistus põjendatud ja teo objektiivne koosseis täidetud. Seejuures oli see kõik arusaadav ka süüdistavale ja sai võimalikuks vaid tema käitumise tõttu. Kohus jõudis tõendeid kogumis analüüsides ja neid siseveendumuse alusel hinnates järeldusele, et Heigo Henno süü toimepandud kuriteos on täielikult tõendatud, eelkõige tema enda kohtus antud ütlustega, tunnistajate J P , E J , kannatanu esindaja R P ütlustega ja kohtus avaldatud toimiku materjalidega. Subjektiivsest küljest on tegemist otsese tahtlusega toimepandud teoga, sest Heigo Henno kinnitas kohtus, et ta ei vormistanud ühtegi dokumenti sularaha reaalse üleandmise kohta ja mingil ajal sai ta aru, et asi ei ole puhas. Seega Heigo Henno, jättes kahel järjestikusel (
16. ja 2001.a.) aastal esitamata tähtaegselt, s.o.
17. märtsiks oma tulude deklaratsioonid kokku summas 526 881 krooni, pani toime KrK § 1481 lg. 1 (

§ 3891lg.

1) järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas: Maksu- ja Tolliameti tsiviilhagi on Heigo Henno vastu 526 881 krooni, mis koosneb 1999.a. deklareerimata tulust arvutatud tasumata tulumaksust 210 085 krooni ja 9 10 2000.a. deklareerimata tulust arvutatud tasumata tulumaksust 316 796 krooni. Esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 37 lg. 1 sätestab, et kannatanu on füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga tekitatud vahetult füüsilist, varalist või moraalset kahju. KrMS § 38 lg. 1 p. 2 alusel on kannatanul õigus esitada kriminaalmenetluse raames tsiviilhagi. KrMS § 39 lg. 1 sätestab, et tsiviilkostjaks on isik, kes seaduse järgi kannab varalist vastutust kahju eest, mis on tekitatud vahetult kuriteoga. Eesti Vabariik on läbi Maksu- ja Tolliameti esitanud käesolevas kriminaalasjas Heigo Henno vastu tsiviilhagi konkreetse tulumaksuvõla 526 881 krooni nõudes. Intresse ei nõuta. KrMS § 310 lg. 1 sätestab, et kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt, või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Tsiviilkoodeksi §448 lg. 1 sätestab kahju tekitamisest tuleneva vastutuse üldalused:

§ 56sätetest.

Heigo Henno on pannud toime teise astme kuriteo, mille toimepanemisel karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna, et Heigo Henno on varem kriminaalkorras karistatud, kuid karistused on kustunud. Karistuse mõistmisel arvestab maakohus ka toimepandud kuriteo raskust ja laadi, kohtualuse isikut iseloomustavaid andmeid. Heigo Hennol on on kindel elukoht xxxx, ta töötab. KrK § 1481 lg. 1 nägi ette karistusena rahatrahvi või aresti või vabaduskaotuse 10 11 kuni ühe aastani.

§ 3891lg.1 näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus Heigo Henno süü suurust ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, samuti õiguskorra kaitsmise huvisid. Rahalise karistuse mõistmist kohus ei pea võimalikuks arvestades väljamõistetava tsiviilhagi suurust. Maakohus leiab, et kohtualuse Heigo Henno puhul on võimalik karistuse eesmärke saavutada, mõistes talle tingimusliku karistuse sanktsiooni alammäära lähedal, kuna teo toimepanemisest on möödunud palju aega. Kohus leiab, et Heigo Henno puhul ei ole tegemist isikuga, keda oleks vaja allutada käitumiskontrollile. Kohtul puudub vajadus kohaldada Heigo Hennole rangema karistusena reaalset vangistust. Kohtul puuduvad andmed erandlike asjaolude kohta, mis võimaldaksid mõista karistust alla sanktsiooni alammäära. Arvestades Heigo Henno süü ulatust ja tema isikut peab kohus põhjendatuks prokuröri ettepanekut mõista Heigo Hennole 6 kuuline vangistus, mille hulka tuleb lugeda eelvangistuses viibitud ajavahemikud ning katseaeg tuleb määrata

§ 73lg. 3 alusel minimaalses määras, s.o. 3 aasta pikkune. Kohtu seisukoht menetluskulude osas Kr

MS § 180 lg. 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus peab põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult sundraha, mille summa II astme kuriteo sooritamisel on tulenevalt KrMS § 179 lg. 1 p. 2 järgi 1,5 palga alammäära, s.o. 6525 krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks välja mõista KrMS § 175 lg. 1 p. 1 ja 5 alusel kaitsjale toimiku koopia tegemise kulu 489.80 krooni ja 5428 krooni kaitsetasu riigituludesse adv. L.Nirgi osalemise eest eeluurimisel. Asitõendid kriminaalasjas puuduvad. Kohtunik Ärakiri õige. Nooremreferent /allkiri/ Leo Sarnet Merle Kaegas Juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 4; 338 p 2; 340 lg 2 p 1 Tartu Ringkonnakohus 15.septembril 2009.a. o t s u s t a s: tühistada Viru Maakohtu 17. aprilli 2009 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-06-3047 täies ulatuses ja teha uus kohtuotsus. Heigo Henno süüdistuses KrK § 1481 lg 1 (

§ 3891lg 1) järgi õigeks mõista. Maksu- ja Tolliameti tsiviilhagi jätta Kr

MS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata. Heigo Hennolt välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud (5428 krooni kaitsetasu ja 489.80 krooni menetluskulu) jätta KrMS §-de 181 lg 1 ja 185 lg 1 alusel riigi kanda. Vastavalt KrMS § 314 p 6 ja Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 1 lg 1 p 2 ja lg 2; § 2 lg 1 ja § 4 lg 2 on Heigo Hennol kuue kuu jooksul peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist õigus taotleda Rahandusministeeriumile kirjaliku avalduse esitamisega alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist eelvangistuses viibitud 3 päeva (24.-26.11.2003) eest. Nimetatud seaduse § 1 lg 3 p 2 ja § 2 lg 2 alusel ei tule Heigo Hennole vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitada 16 päeva (06.-21.05.2008) eest, kuna ta rikkus talle valitud tõkendit – 11 12 elukohast lahkumise keeldu ning Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 12.04.2006 määrusega kuulutati ta tagaotsitavaks ning tabamisel kohaldati uue tõkendina vahi alla võtmist. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Apellatsioon rahuldada. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu 23.novembri 2009.a. määrusega. Nooremreferent Merle Kaegas 12