4-09-6395/4

4-09-6395 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2009.a Tallinnas Kohtunik Katre Poljakova Kohtuistungi sekretär Silvi Väikmeri Väärteoasi Kalev Tammemägi kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabel Helen Kommussar 01.04.2009.a. väärteoasjas nr 2376,09,001728 koostatud otsusele; Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Kalev Tammemägi (ik. 37503040325, elukoht: xxx); Kohtuväline menetleja Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna esindaja Hannes Küünarpuu; Kohtuistungi toimumise aeg
2. augustil 2009.a.
3. oktoober 2009.a Kohus juhindudes väärteomenetluse seadustiku §- dest 29 lg 1 p 1; 132 p 3; 133-135 otsustas:
4. Rahuldada Kalev Tammemägi kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabel Helen Kommussar 01.04.2009.a otsusele väärteoasjas nr 2376,09,001728 otsuse tühistamiseks.
5. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri korrakaitse osakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabel Helen Kommussar 01.04.2009.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2376,09,001728 Kalev Tammemägi karistamises Liiklusseaduse § 7464 lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühikut, so summas 1500 krooni.
6. Lõpetada väärteoasja menetlus Kalev Tammemägi suhtes väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel. Edasikaebamise kord RESOLUTSIOON Isik, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada kassatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus oli kantseleis kättesaadav. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse vandeadvokaadi vahendusel alates otsuse kättesaamise päevast 30 päeva jooksul Riigikohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. 2 KAEVATAV KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUS JA KAEBUSE SISU Põhja Politseiprefektuuri Ida – Harju politseiosakonna vanemkonstaabel M. Tiirusson koostas 09.03.2009.a. väärteoprotokolli AB 1105445, mille kohaselt Kalev Tammemägi rikkus LE § 68 p 5 nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritud LS § 7464 lg 1 järgi ning, mis seisnes selles, et Kalev Tammemägi 09.03.2009.a. kella 07.50 ajal Harju maakonnas, Kuusalu vallas, liikudes sõiduautoga Opel Omega Caravan reg nr. xxx Loksa – Liiapeksi tee
7. km sõidutas sõitjat, kes ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabel Helen Kommussar koostas 01.04.2009.a. väärteoasjas nr. 2376,09,001728 otsuse selle kohta, et Kalev Tammemägi 09.03.2009.a. kella 07:50 ajal Kuusalu vallas, Harju maakonnas Liiapeksi – Loksa tee
8. km, liikudes Loksa suunas juhtis mootorsõidukit, sõidutas sõitjat, kes ei olnud turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud, rikkudes sellise tegevusega LE § 68 p 5 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 7464 lg 1 järgi. Kohtuväline menetleja arvestades, et puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud asus seisukohale, et menetlusaluse isikupoolne väärtegu on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega – tunnistajate ütlustega - ja, et menetlusalune isik vastulauset ei esitanud ning lähtudes KarS § 56 lg 1 määras Kalev Tammemägi’le LS § 7464 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 25 trahviühiku ulatuses, s.o. 1500.- krooni. 21.04.2009.a esitas Kalev Tammemägi Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kaebuse eelpool märgitud kohtuvälise menetleja otsusele. Kaebuse esitaja taotles kohtult Põhja Politseiprefektuuri 01.04.2009.a. väärteoasjas nr. 2376,09,001728 tema suhtes koostatud otsuse tühistamist. Kohtule esitatud kaebuses Kalev Tammemägi selgitas, et 09.03.2009.a. peatas ta kinni liikluspolitseinikust vanem meesterahvas ja seda siis, kui tema – Kalev Tammemägi juhtis Liiapeksi – Loksa
9. km sõiduautot reg. nr xxx, selleks, et viia lapsed Loksal asuvasse kooli. Seejärel teatas politseinik talle, et käimas on politseioperatsioon „kõik puhuvad“ ning ka temal lasti puhuda, kõik oli korras. Samuti märgib Kalev Tammemägi kohtule esitatud kaebuses, et nende autos oli 3 täiskasvanut ja 3 last, kes kõik olid turvavöödega kinnitatud välja arvatud ta kolmandas klassis õppiv poeg. Kalev Tammemägi selgitab, et auto tagaistmel oli 4 inimest, kuid kedagi ei huvitanud asjaolu, et kas ta poeg oli mõne kaasreisija süles, tuli, kellegi sülest, siis, kui autot peatati või, kas oli süles, siis, kui sõitu alustati jne ning, kui tema üritas asjaolusid selgitada, siis politseinikud hoopis ägestusid. Nimelt kamandati teda kui juhti autost välja ning kästi minna naispolitseinikuga, kes ennast ei tutvustanud kaasa politsei autosse, kus vormistati karistus. Kalev Tammemägi kinnitab kohtule esitatud kaebuses, et tal tekkis sõnavahetus ja vaidlus politseiga ja nimelt kirjutas ta suure nõudmise peale seletuse, et väidetavalt oli kaasreisija turvavööga kinnitamata. Peale seda hakkas politsei teist paberit kirjutama, täites vajalikud lüngad, tegemist oli väärteoprotokolliga AB
10. Tema kirjutas märgitud dokumendile alla, võttis endale kuuluva osa, lahkus politsei autost ja suundus oma auto poole. Politsei käskis tal seejärel paberi tagasi anda, jälle tekkis neil vaidlus ning politsei sundis teda uuest autosse tagasi istuma. Peale sõnavahetust olid endast väljas nii tema kui ka politsei. 3 Eeltoodut arvestades on Kalev Tammemägi kohtule esitatud kaebuses asunud seisukohale, et talle vormistati sisuliselt ühe asjas eest kaks karistust, märkides, et esimese protokolli koopiat talle ei antud, aga teisele kästi 30 päeva pärast jaoskonda järgi tulla, samuti puudus tal kaitsja. Kalev Tammemägi hinnangul kuna politseiametnik oli endast väljas, siis viimane ei lähenenud rikkumisele objektiivselt vaid emotsioonidest mõjutatuna, märkides, et politsei omavolitses ja täiendas dokumente oma suva järgi. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 10.08.2009.a toimunud kohtuistungil selgitas kaebuse esitaja Kalev Tammemägi, et ta jääb täielikult esitatud kaebuse juurde ja palub kaebus rahuldada kaebuses toodud asjaoludel, tühistada otsus täies mahus. Kaebuse esitaja hinnangul vormistati talle sisuliselt ühe asja eest kaks karistust. Kaebuse esitaja selgitas, et politsei ütles talle, et nad teevad ka suulise hoiatuse. Samuti märkis Kalev Tammemägi, et sõiduki tagaistmel oli kolm täiskasvanut ja kolm last ning nad kõik olid turvavööga kinnitatud. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 23.10.2009.a toimunud kohtuistungil selgitas kaebuse esitaja Kalev Tammemägi kohtule, et roolis olles oli ta kaine. Tunnistajad räägivad õigust, nimelt tema poeg istus sõitu alustades taga Rsüles. Kui nad jõudsid Kotka risti, kus on kaks rida, oli politsei vastassuunas. Kui politsei ta kinni pidas oli see 50-60 meetrit eemal. Tema – Kalev Tammemägi sõitis 5-6 autopikkust edasi ja alles, siis pidas ta kinni. Politseinik tuli auto juurde ja pröökas midagi turvavöödest, mida, seda ta enam ei mäleta vaid ta jääb väidete juurde, mis on avalduses kirjas. Kui ta auto peatas, siis taga oli mingi hüppamine ja liikumine, aga, mis täpselt seda ta ei näinud, kuid poiss hüppas ja ronis istme alla, kuigi ta pole lapsi politseiga hirmutanud. Kalev Tammemägi märkis, et talle tehti kaks karistust - st talle tehti hoiatus ja nimelt tunnistajana kohtus olnud politseinik ütles talle, et hoiatab teda suuliselt ja, tema – Kalev Tammemägi allkirjastas selle ning pärast koostati veel väärteomenetlus. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 23.10.2009.a toimunud kohtuistungil andis tunnistaja K Toomingas kohtuvälise menetleja esitatud küsimustel ütlusi selle kohta, et kaebuse esitajat ta ei tunne, vihavaenu tal viimase vastu ei ole. Tunnistaja selgitas, et talle meenub 9.03 2009.a. sündmus. Nimelt oli Loksa tee Kotka ristil aktsioon „kõik puhuvad” ja tema – K Toomingas oli operatsiooni juht. Kõik autod peeti kinni, juhid pandi puhuma, autod seisid järjekorras. Kõrvalt teedpidi Võsu poolt tuli sõiduk, tema andis märguande peatuda, sõiduk peatus. Ta palus juhil puhuda, samuti vaatas ta autosalongi ning märkas tagaistme peal täiskasvanut ja kolme last ja üks lastest oli turvavööga kinnitamata. Seejärel ütles ta juhile, et kui laps oleks olnud täiskasvanu süles oleks kõik korras, aga nüüd on rikkumine. Tema – K Toomingas kutsusin sõiduki juurde menetlejaks M Tiirusson’i. Mõne aja pärast nägi ta, et auto juures oli ärritunud juht. Tiirusson üritas hoiatust teha ja selgitada juhile, aga see viimasel ei õnnestunud. Tunnistaja K Toomingas selgitas kaebuse esitajale, et kui ta andis peatamise märguande, siis ta ei mäleta, kui kaugel sõiduauto temast oli, kuid auto sõitis suunaga Loksa poole. Kui ta oli auto kinni pidanud, siis seda ta ei näinud, et laps oleks pandud sülest istmele, seda ei olnud. Kindlasti oleks ta näinud ka seda, kui laps oleks olnud püsti autos ja pärast istunud. Samuti istus keegi juhi kõrval. Täiskasvanud naisterahvale, kes taga istus, viimasele ütles ta, et, kui laps oleks tal süles olnud poleks see rikkumine olnud. 4 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 23.10.2009.a toimunud kohtuistungil andis tunnistaja R Nevski ütlusi selle kohta, et K Tammemägi on ta tuttav juba 10 aastat, viimane on ta mehe sõber. Tunnistaja selgitas, et 9.
11. 2009.a. hommikul sõitsid nad Viitnalt Loksale, et bussi peale jõuda, see oli kella 7.30 paiku. Roolis oli Tammemägi ja auto oli viimase oma. Tema – R Nevski abikaasa istus Tammemägi kõrval. Sõiduki tagaistmel oli kolm last – tema 10aastane poeg, Kalevi 9aastane tütar ja 10aastane poeg ning tema – R Nevski. Oli mingi politseiaktsioon ja neid peeti kinni, juhid pandi puhuma. Esimesena öeldi neile, et Tammemägi Kalevi pojal ei olnud turvavöö kinni. Politseinik ütles, et turvavöö ei ole lapsel kinni ja laps ei ole tema süles, kuid need kaks last, kes olid ta kõrval ja tal endal oli turvavöö kinni, ka teistel olid vööd kinni. Tunnistaja selgitas, et kui nad politsei märguande peale sõitsid kõrvale ja jäid seisma, siis laps läks tema – R Nevski’st eemale ja kükitas autos maha, viimane ehmatas. Kohtuvälisele menetlejale kinnitas tunnistaja R Nevksi, kui auto seisma jäi, siis laps kükitas auto istmete vahele, viimast ehmatas see, et politsei auto kinni pidas. Seda ta ei oska öelda, kas Tammemäegi on oma lapsi politseiga hirmutanud, talle sellist muljet ei ole jäänud, et lapsed hakkaksid politseid nähes kartma. Samuti ei oska ta öelda seda, kui kaugel nad olid, kui ta märkas politseinikke. Ta ei oska öelda, mis ajahetkel ta politseid märkas, sest neid oli palju, kuid ühtäkki ta märkas politseinikke toimetamist ristmikul ja seda siis, kui nad hakkasid ristmikule jõudma. Kaebuse esitajale kinnitas tunnistaja RNevski, et ta ei tea, kas viimase lapsed on politseinikega kohtunud. Kui politseinik - meesterahvas, nad kinni pidas, siis viimane ei tutvustanud end, temaga ei rääkinud vaid käskis juhil puhuda. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 23.10.2009.a toimunud kohtuistungil andis tunnistaja H Nevski ütlusi selle kohta Tammemägi on ta lapsepõlve sõber ja RNevski on tema – H Nevski abikaasa. Tunnistaja H Nevski selgitas, et 9.03.2009.a. hommikul sõitsid nad ta sõbra Kalev Tammemägi juurest Viitnalt, et jõuda bussile. Auto roolis oli Kalev ja nad sõitsid viimasele kuuluva autoga. Tema – H Nevski istus Kalevi kõrval, ta abikaasa ja kolm last istusid aga taga. Tema – H Nevski läks autosse hiljem ja siis istus ta naine kõrvalistuja tooli taga, süles oli viimasel Kalevi poeg, teised lapsed olid taga turvavöödega kinni. Kui nad nägid politseiniku märguannet peatuda, siis sõitis Kalev kuskil 5-6 autopikkust edasi, enne, kui sai pidama. Politseinik tuli auto juurde, Kalev tegi akna lahti. Politseinik ütles Kalevile midagi turvavööde kohta ja pani siis Kalevi puhuma. Mida politseinik turvavööde kohta ütles, seda ta ei tea. Seejärel kutsuti auto juurde ka naispolitseinik, mis edasi sai, seda ta ei tea, sest nad läksid üle tee bussi peale. Tema – H Nevski autos mingit ümberpaiknemist ei näinud. Kohtuväline menetleja asus kohtus seisukohale, et nende poolt on tehtud täiesti õige otsus. R Nevski ütluseid kohtuväline menetleja ei pidanud objektiivseks, märkides, seda, et Kalev Tammemägi sõidutas last autos kinnitamata turvavööga on kinnitanud politseinik. Lisaks uuris kohus järgmisi kirjalikke dokumentaalseid tõendeid ja nimelt: - Kalev Tammemägi 29.04.2009.a. Põhja Politseiprefektuurile edastatud vaiet, millises Kalev Tammemägi märgib, et talle on jäänud mulje, et läbiviidud juurdlus ei ole objektiivne, sest nn protseduuri reegleid rikkunud ja selle uurimist teostab üks ja sama struktuur, et asjaolusid 5 vaadeldakse sedasi, kuidas politseil oleks parem, kasulikum ja printsiibil „Politsei ei eksi kunagi ja tal on alati õigus“. Põhja Politseiprefektuurile esitatud vaides Kalev Tammemägi on juhtinud tähelepanu sellele, et talle ei antud võimalust asjaolude selgitamiseks, politseiga tekkis tal seetõttu sõnavahetus. Samuti vormistati talle hoiatusmenetlus, millise ta kinnitas omakäelise allkirjaga ning veel koostati talle väärteoprotokoll, millist politseinik täiendas ühepoolselt peale tema allkirjastamist. Kalev Tammemägi on märkinud, et samuti on peab ta vääraks asjaolu, et ta ei ole vastulauset esitanud, juhtides tähelepanu sellele, et e-kirja on ta saatnud Eesti Vabariigi Presidendile, kust saadeti ta kiri edasi Politseiameti peadirektorile, samuti saatis ta kirja Liiklusjärelevalve talituse juhi E. Kasemets’ale ning eelnimetatud kirjadega eeldas ta, et neid arvestatakse juhtumi arutamisel ja käsitletakse kui vastulause ning need kirjad edastati 15 päeva jooksul, kui oli õigus vastulauset esitada; - Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabel Helen Kommussar 01.04.2009.a. väärteoasjas nr. 2376,09,001728 koostatud otsust selle kohta, et Kalev Tammemägi 09.03.2009.a. kella 07:50 ajal Kuusalu vallas, Harju maakonnas Liiapeksi – Loksa tee
12. km, liikudes Loksa suunas juhtis mootorsõidukit, sõidutas sõitjat, kes ei olnud turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud, rikkudes sellise tegevusega LE § 68 p 5 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 7464 lg 1 järgi. Kohtuväline menetleja arvestades, et puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud asus seisukohale, et menetlusaluse isikupoolne väärtegu on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega – tunnistajate ütlustega - ja, et menetlusalune isik vastulauset ei esitanud ning lähtudes KarS § 56 lg 1 määras Kalev Tammemägi’le LS § 7464 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 25 trahviühiku ulatuses, s.o. 1500.- krooni; - Politseiameti politseikontrolli osakonna komissar M. Poldov 24.03.2009.a. koostatud saatekirja, millisest nähtub, et Põhja Politseiprefektuurile on edastatud lahendamiseks Kalev Tammemägi avaldus kontrollimise ja vajadusel distsiplinaarjuurdluse läbiviimise korraldamise otsustamiseks ning toimunu asjaolude täielikuks ja objektiivseks väljaselgitamiseks. Lahendist palutakse teavitada kirjalikult ka Vabariigi Presidendi Kantseleid, Politseiameti politseikontrolli osakonda ja avaldajat; - Vabariigi Presidendi Kantselei direktor R. Saks 20.03.2009.a. koostatud teatist Kalev Tammemägi’ile, millisest nähtub, et viimast teavitatakse, et Presidendil puudub järelevalve õigus ja ta ei saa sekkuda teiste riigi – või ametiasutuste tegevusse ning seetõttu edastatakse tema – Kalev Tammemägi pöördumine Politseiameti peadirektor Raivo Küüt’ile; - Põhja Politseiprefektuuri Politseiprefekt E. Vaher 24.04.2009.a. allkirjastatud vastust avaldusele, millisest nähtub, et eelpool märgitud kuupäeval on saadetud Kalev Tammemägi’ile Põhja Politseiprefektuuri poolt teade selle kohta, et tema poolt 10.03.2009.a. esitatud avalduses toodud asjaolude kontrollimisel Põhja Politseiprefektuuri politseikontrolli büroos tuvastati, et 09.03.2009 toimus Harjumaal Kuusalu vallas Loksa – Liiapeks teel politseioperatsioon Kõik puhuvad, mille käigus peatati ka tema juhitud sõiduk. Alkoholitesti käigus märkas kontrolli teostanud politseiametnik, et ühel tema – Kalev Tammemägi sõiduki tagaistmel istunud lastest oli turvavöö kinnitamata. Kalev Tammemägi tähelepanu on juhitud sellele, et vastavavalt Vabariigi Valitsuse 20.02.200 määrusega nr 67 kinnitatud Liiklusjärelevalve teostamise korra § 14 kohaselt on liiklusjärelevalve 6 teostaja kohustatud tagama sujuva liikluse ja liiklejate turvalisuse ning kontrollima seaduses või seaduste alusel kehtestatud liiklusalastest nõuetest kinnipidamist, tõkestama liiklusalaste nõuete rikkumise ja selgitama välja õigusrikkujad. Kalev Tammemägi’le on selgitatud, kuna temal puudusid varasemad rikkumised turvavarustuse nõuete rikkumise eest, otsustas politseiametnik kohaldada väärteomenetluse seadustiku § 53 lg 2 ettenähtud hoiatusmenetlust (suulist hoiatust), mis aga vastavalt seadusele vormistatakse kirjalikult. Samuti tuli kirjalikult fikseerida menetlusaluse isiku ütlused rikkumise kohta. Kuna ütlustest selgus, et tema – Kalev Tammemägi oma süüd ei tunnista, ei pidanud politseiametnik kohtuvälise menetlejana enam võimalikuks suulise hoiatuse kohaldamist ning otsustas talle koostada väärteoprotokolli ehk alustada üldmenetlust. Kuna suulist hoiatust ei oldud allkirjaga kinnitatud, siis ei olnud see kehtiv ning seetõttu on ka alusetu väide, et tema – Kalev Tammemägi’le kohaldati ühe asja eest kaks karistust. Vastuses avaldusele märgitakse, et kuna – Kalev Tammemägi rebis omavoliliselt ära väärteoprotokolli enda eksemplari, puudus politseiametnikul võimalus kontrollida kõikide andmete olemasolu väärteoprotokollil. Peale väärteoprotokolli kontrollimist selgus, et Kalev Tammemägi ei olnud kirjutanud väärteoprotokolliga tutvumise kuupäeva ning politseiametnik palus tal see väärteoprotokolli lisada, mida ta – Kalev Tammemägi ka omakäeliselt tegi. Politseiametnik lisas seejärel tema juuresolekul väärteoprotokolli andmed (aadressi) otsuse kättesaamise kohta. Kalev Tammemägi tähelepanu juhitakse sellele, et väärteomenetluses on kaitsja olemasolu menetlusaluse isiku organiseerida ning kaitsja puudumine ei takista väärteomenetluse läbiviimist. Kalev Tammemägi’le selgitatakse, et avaldusest nähtuvalt ei näidanud tema – Kalev Tammemägi üles mingisugust koostöövalmidust ning samuti ei eita ta, et oli väga endast väljas, millest tulenevalt võttis sündmus ametliku ja konkreetse tooni. Alates väärteoprotokolli kättesaamisest 15 päeva jooksul, oli tal õigus esitada vastulause, kus ta oleks saanud ära tuua kõik need karistus mõjutavad asjaolud, mille mitteküsimist politseinikele ta ette heidab (nt. majanduslik olukord, laste arv, töökoha olemasolu), mida ta aga ei kasutanud. Samuti märgitakse, et väärteoprotokolli koostamisel ei ole eelpoolt mainitud andmed olulised ning neid võetakse arvesse väärteoasjas otsuse tegemisel ning vastulause esitamise õigusele ja tähtajale on väärteoprotokollis selgelt viidatud. - Kalev Tammemägi suhtes, seisuga 28.04.2009.a. väljastatud karistusregistri õiendit viimase poolt toime pandud väärtegude kohta; KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, ära kuulanud kaebuse esitaja, tunnistajad ja kohtuvälise menetleja seisukohad, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis asub seisukohale, et kaebuse esitaja Kalev Tammemägi poolt 21.04.2009.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale esitatud kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabel Helen Kommussar poolt 01.04.2009.a väärteoasjas nr. 2376,09,001728 tehtud otsusele on põhjendatud ja asjakohane ning kuulub rahuldamisele. Käesolevat väärteoasja menetledes on kohus jõudnud alljärgnevale seisukohtadele, et menetlusaluse isiku suhtes 09.03.2009.a. koostatud väärteoprotokollis AB1105445 ning väärteootsuses nr 2376,09,001728 ei ole kajastatud tõendite loetelu, mille alusel kohtuväline menetleja on leidnud, et väärteo toimepanija ehk menetlusalune isik on Kalev Tammemägi. Kiirmenetluse otsuses ei ole välja 7 toodud piisavalt tõendeid, mis tõendaks väärteokoosseisu olemasolu ja väärteoasjas Kalev Tammemägi’le süükspandud asjaolusid. Liikluseeskirja § 68 p 5 kohaselt juht on kohustatud sõidukis, millel on turvavööd, olema turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole nõuetekohase turvavarustusega kinnitatud. Liiklusseaduse § 7464 lg 1 kohaselt s.o turvavarustuse kasutamise nõuete rikkumine st. sõiduki juhi või sõitja poolt turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest või sõidukijuhi poolt turvavarustuse abil nõuetekohaselt kinnitamata lapse sõidutamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Kohtuliku menetluse käigus ei ole tõendamist leidnud asjaolu, et kaebuse esitaja Kalev Tammemägi 09.03.2009.a kella 07.50 ajal Harju maakonnas, Kuusalu vallas, liikudes sõiduautoga Opel Omega Caravan reg nr. xxxLoksa – Liiapeksi tee
13. km sõidutas sõitjat, kes ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. Liikluseeskirja § 61 kohaselt tohib sõiduauto tagaistmel täiskasvanud sõitjal süles olla üks alla 12aastane laps tingimusel, et last süles hoidev sõitja on turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja kõik autos olevad istekohad on hõivatud. Sõiduauto esiistmel ei tohi last süles hoides sõidutada. Tunnistaja RNevski ja H Nevski ütlustega on tuvastamist leidnud asjaolu, et eelpool märgitud kuupäeval olid Kalev Tammemägi sõiduautos tagaistmel hõivatud kõik isekohad ning seetõttu pidi RNevski enda sülle sõidu ajaks võtma Kalev Tammemägi 10 aastase poja. Käesolevas menetluses ei ole tuvastatud asjaolu, et RNevski oleks eelpool märgitud kuupäeval olnud nõuetekohaselt sõidu ajal sõidukis turvavööga kinnitamata, vaidlust ei ole tekkinud lapse vanuse osas, keda on peetud silmas LE §
14. Vaatamata sellele, et tunnistaja Kalev Toomingas kinnitas kohtulikul uurimisel, et ta ei näinud, et laps oleks pandud sülest istmele ei saa kohus antud väitega lugeda tõendatuks Kalev Tammemägi poolt viimasele süüksarvatud väärteo toimepanekut. Kohus märgib, et tunnistaja K Toomingas ei kinnitanud asjaolu, et tema oleks eelpool märgitud kuupäeval näinud seda, et Kalev Tammemägi laps oleks olnud vahetult enne sõiduki kinnipidamist sõidukis liikluseeskirjas ettenähtud korras, kas siis turvavööga kinnitamata või, seda, et laps ei oleks istunud tunnistaja RNevski süles. Kohus peab käeolevas väärteomenetluses kohtuvälise menetleja seisukohta, et tunnistaja „RNevski ütlused ei pruugi olla objektiivsed“ asjakohatuks, põhjendamatuks. Nimelt juhib kohus tähelepanu sellele, et kõiki tunnistajaid on enne ülekuulamist hoiatatud vastutusest KarS § - de 318 ja 320 järgi ütluste andmisest keeldumise ja teadvalt vale ütluste andmise eest. Tunnistajad on andnud omakäelise allkirja selle kohta, et nad on kriminaalvastutusest teadlikud. Kohtul ei ole käesoleval hetkel tõendeid selle kohta, et tunnistajad RNevski, H Nevsk’i või K Toomingas oleksid Harju Maakohtus Liivalaia kohtumajas 23.10.2009.a. toimunud kohtuistungil enda ülekuulamisel andnud teadvalt vale ütlusi ja sellest tulenevalt ei ole kohtu alust ka kahelda tunnistajate ütluste objektiivsuses. Kuna antud väärteoasjas ei ole rohkem tõendeid, samuti puudub kohtul võimalus kaebemenetluse käigus täiendavalt tõendeid koguda, tuleb väärteoasjas tehtud otsus tühistada, Kalev Tammemägi suhtes väärmenetlus lõpetada. Kohtunik Katre Poljakova /allkiri/