4-09-6651 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.august 2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja kell 14.00 Väärteoasja number 4-09-6651 Kohtunik Viktor Brügel Kohtuistungisekretär Elina Huobolainen Väärteoasi Garri Graubergi kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkomissari Kairi Palitsi 01.04.2009 otsuse peale väärteoasjas 2302,09,004928 Kaebuse esitaja Garri Grauberg IK 38510304926, elukoht xxx, töökoht puudub, EV kodanik Kohtuväline menetleja Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalitus (Rahumäe tee 6 Tallinn 15074) Asja arutamise aeg 06.08.2009 algus kell 09.30 Liivalaia kohtumaja Istungil osalesid Kaebuse esitaja Garri Grauberg Kohtuvälise menetleja esindaja Triinu Riigor RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §§dest 132 p 2, 134 ja 135 kohus otsustas:
- Rahuldada Garri Graubergi kaebus osaliselt.
- Tühistada Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkomissari Kairi Palitsi 01.04.2009 otsus väärteoasjas 2302,09,004928 liiklusseaduse (LS) § 74´22 lg 2 järgi määratud karistuse osas ja teha selles osas uus otsus.
- Mõista Garri Graubergile LS § 74´22 lg 2 alusel põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 (kuuks) kuuks. Edasikaebamise kord Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest (kuni 13.08.2009). Kohtuotsus koostatakse tervikuna kassatsiooniteate saamisest 15-ndal päeval ning on samast päevast kättesaadav kohtu kantseleis. Kui kassatsiooniteadet ei esitata, jõustub kohtuotsus 7 (seitsme) päeva möödumisel peale kohtuotsuse lõpposa kuulutamist. Asjaolud, kohtumenetluse poolte seisukohad, kohtuistungil uuritud tõendid 01.04.2009.a otsusega väärteoasjas nr 2302,09,004928 karistas Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkomissar Garri Graubergi liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 2 alusel põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 4 (neljaks) kuuks. Otsuse kohaselt juhtis Garri Grauberg 10.03.2009.a kell 15:32 Harjumaal Kõue vallas Tallinn-Tartu-VõruLuhamaa tee
- km Tartu suunas liikudes mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 28 km/h võrra, sõites kiirusega 122 +/-4 km/h, millega rikkus liikluseeskirja (LE) § 124 p 2 nõudeid. Garri Grauberg esitas eelnimetatud otsuse peale Harju Maakohtule kaebuse, milles vaidlustas Põhja Politseiprefektuuri otsuse karistuse määramise osas. Kaebuse kohaselt ei arvestanud kohtuväline menetleja, et kaebajal ei ole mitte ühtegi kehtivat liiklusalast karistust ja viimase kolme aasta jooksul ei ole teda kordagi karistatud liiklusalaste nõuete rikkumise eest. Otsuse tegija on arvestanud varasemaid karistusi, mis olid aga otsuse tegemise ajaks aegunud ja neid ei oleks tohtinud arvestada. Kaebaja tunnistab oma rikkumist, kuid leiab, et määratud karistus on põhjendamatult karm, kuna ta pani rikkumise toime möödasõidul ja tegemist ei olnud pideva rikkumisega. Kaebaja kasutab sõidukit igapäevaselt tööl käimiseks, lapse lasteaeda ja arsti juurde viimiseks, juhtimisõiguse kaotamine võib tuua kaebajale kaasa töökoha kaotuse. Kaebaja palub muuta määratud karistus rahatrahviks. Kohtuistungil möönis kaebaja samuti kiiruse ületamist. Kiirust ületas möödasõidu tõttu kahest järjestikkusest autost, kes sõitis üldisest liiklusvoost tunduvalt aeglasemalt, u 70-80 km/h. Ilmastikutingimused olid normaalsed, vihma ei sadanud, lund, libedust ja märga ei olnud, kedagi u 5-10 sek vastassuunas toimunud möödasõiduga ei ohustanud. Kaebaja on vabastatud karistuse kandmisest tingimisi ja kannatab elektroonilist jalavõru, mistõttu ta pidi jõudma õigeaegselt koju. Istungi toimumise ajal töökohta ei oma, kuid saab teha lepingu alusel juhutöid Majanduskaitse büroo jaoks, tegeleda võlgade sissenõudmisega ja omada sellega teenistust 6000-8000 krooni. Elab Aravetel koos naise ja lapsega. Varasematest trahvidest on alles 4 karistust, osa trahve on ära maksnud ära ja osad on tühistatud. Varasematest trahvidest kiiruse ületamise eest on järeldanud, et kihutada ei tohi ja ei kihutagi. Trahvi tasumise võimalus on olemas, võib koheselt tasuda trahvi 3000 krooni. Juhtimisõigust vajab selleks, et võimaluse korral tööd teha. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis kohtuistungil, et kaebus ei kuulu rahuldamisele, kuna menetlusalune isik on pannud korduvalt toime rikkumisi ja varasemad trahvid ei ole teda mõjutanud, samuti puuduvad andmed trahvide tasumise kohta. Väärteoasja nr 2302,09,004928 materjalid koosnevad järgmistest dokumentidest: väärteoprotokoll AB 1063454, kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll 10.03.2009.a, Garri Graubergi e-kiri lk 5, väärteootsus 2302,09,004928, teatis karistuste kohta 6-l lehel. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuliku arutamise käigus ära kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja seisukohad ning hinnanud antud asjas kogutud tõendeid, leiab, et esitatud kaebus tuleb rahuldada osaliselt - Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkomissari 01.04.2009.a otsus väärteoasjas 2302,09,004928 liiklusseaduse LS § 7422 lg 2 järgi määratud karistuse osas tuleb tühistada ja teha uus otsus, millega mõista Garri Graubergile LS § 7422 lg 2 alusel põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 (kuuks) kuuks. Muus osas tuleb esitatud kaebus jätta rahuldamata. Kohtumenetluses puudub vaidlus selles, et Garri Grauberg juhtis 10.03.2009.a kell 15:32 Harjumaal Kõue vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee
- km Tartu suunas liikudes mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 28 km/h võrra, sõites kiirusega 122 +/-4 km/h, millega rikkus LE§ 124 p 2 nõudeid. Seda asjaolu tõendavad ka kaebuse esitaja ütlused kohtuistungil ja väärteotoimikus olev kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll. G. Graubergi käitumises teo õigusvastasust ja tema süüd välistavaid asjaolusid väärteoasja materjalidest ei ilmne. Kohus ei ole asja läbivaatamisel ka tuvastanud, et kohtuväline menetleja oleks asjas ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või rikkunud kaebuse esitaja suhtes väärteomenetlusõigust. Seega puudub vaidlus asjaolu üle, et G. Grauberg on pannud toime LS § 7422 lg 2 koosseisule vastava, õigusvastase ja süülise teo, mille toimepanemise eest tuleb teda karistada. Väärteoasjas on vaidlus üksnes G. Garubergile määratud karistuse üle. LS § 7422 lg 2 kohaselt on mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21– 40 kilomeetrit tunnis karistatav põhikaristusena rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Sanktsioonis ette nähtud põhikaristuse liigid on alternatiivsed ega ole erineva raskusastmega. Kohus juhindub Garri Graubergile määratud karistuse liigi valiku hindamisel KarS § 56, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Samuti lähtub kohus karistuse kohaldamisel üld- ja eripreventiivsest eesmärgist. Vastulauses väärteoprotokollile on G. Grauberg märkinud, et palub endale mitte määrata karistuseks suurt trahvi, kuna neid on juba isegi palju ja ta üritab neid tasahaaval maksta. Kohtuvälise menetleja otsustus valida karistuse liigiks rahatrahvi asemel juhtimisõiguse äravõtmine vastab seega eeskätt kaebaja enda esitatud taotlusele arvestada tal juba lasuvaid rahalisi kohustusi, mille täitmisel tal juba on raskusi. Seda järeldust ei mõjuta ka kaebaja tõendamata väide kohtuistungil, et ta on suurema osa varasematest trahvidest tasunud ning et tal oleks võimalik tasuda käesolevas asjas rahatrahvina koheselt 3000 krooni. Kohus seisukohal, et karistuse liigi valik vastab ka kaebaja süüle väärteo toimepanemisel ning lähtub preventiivsete eesmärkide saavutamise vajadusest. Kaebuse esitaja ütluste kohaselt ületas ta lubatud suurimat liikumiskiirust seetõttu, et sooritas möödasõitu kahest tema ees liikunud sõiduautost, mis liikusid üldisest liiklusvoost oluliselt madalama kiirusega, u 70-80 km/h. Kaebaja kiiruse fikseerimise hetkel liiklus G. Grauberg alal, kus lubatud suurim liikumiskiirus oli 90 km/h, kiirusega 122 +/-4 km/h. Seega liikus G. Grauberg lubatust vähemalt 28 km/h kiiremini ja kasutas tema ees temaga samas suunas liikunud sõidukitest möödumiseks nende sõidukite kiirustest vähemalt 38 km/h suuremat kiirust. Sellisel kiirusel möödasõidu sooritamine (sh vastassuunas liikumine), eriti kui see tähendab ühtlasi lubatud suurima liikumiskiiruse olulist ületamist, on üliohtlik ning ilmselgelt põhjendamatu manööver. Kiirusega 70-80 km/h liikuv sõiduk alas, kus suurim lubatud liikumiskiirus on 90 km/h, ei ole põhjendamatult aeglaselt liikuv sõiduk ning möödasõit temast ei ole vältimatult vajalik. Sellisest sõidukist möödasõit, millega ületatakse lubatud liikumiskiirust, on keelatud. Kui möödasõidumanöövrit ei ole võimalik teha lubatud suurimat kiirust ületamata, tuleb see õigusrikkumise vältimiseks jätta sooritamata. Samuti ei ole vältimatult vajalik kasutada ees liikuvast sõidukist möödumiseks tema kiirusest 38 km/h võrra suuremat kiirust, möödumine on võimalik ka väiksemat kiiruste vahet kasutades. Seega ei ole möödasõidu sooritamine ühelgi juhul lubatud suurimat liikumiskiirust õigustada saav asjaolu. Vastupidiselt, võrreldes lubatud kiiruse ületamisega oma suunareal tuleb sellisel põhjendamatul kiirusel möödasõidumanöövrit lugeda oluliselt ohtlikumaks ja rangemat karistust vajavaks. Ka viide vajadusele jõuda koju kontrollnõuetes kehtestatud ajaks ei vähenda kaebaja süüd, kuivõrd kontrollnõuete eesmärgiks on suunata isikut kestvalt õiguskuulekale käitumisele ja uue õigusrikkumise toimepanemisega näitas kaebaja vaid selle eesmärgi senist mittesaavutamist. Eripreventiivselt aitab juhtimisõiguse äravõtmine kaebajal vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted, mõista, et lubatud liikumiskiiruse ületamine on keelatud nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmiseks ja et vastava keelu eiramisele järgneb igal juhul tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg. Puuduvatest kehtivatest karistustest liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ei saa käesoleval juhul kuidagi teha järeldusi kaebaja õiguskuulekuse kohta liikluses, kuivõrd kaebajal on olnud viimastel aastatel kinnipidamiskohas viibimise tõttu juhina liikluses osalemine välistatud. Samuti on kohus seisukohal, et kaebaja väited selle kohta, et ta vajab juhtimisõigust igapäevaselt võimaliku töö tegemiseks, lapse lasteaeda ja arsti juurde viimiseks, on kõik paljasõnalised ega mõjutaks isegi tõendatuse korral mõistatava karistuse liiki. Karistuse üheks eesmärgiks ongi mõjutada nii süüdlast kui kõiki teisi liikluses osalevaid isikuid edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ja mootorsõiduki juht peab nii liikluses kui oma igapäevase elu ja töö korraldamisel ise pidevalt arvestama sellega, et teatud liiklussüütegude toimepanemisel võidakse kohaldada tema suhtes ka juhtimisõiguse äravõtmist. Kui isiku töö- või elukoha asukoht või eluviisid eeldavad vältimatul mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolu, siis tuleb isikul endal käituda seda õigust säilitaval viisil, juhtimisõiguse kaotamisel tuleb aga leida liikumisvajaduse rahuldamiseks teisi viise. Näiteks on kaebajal võimalik kasutada väidetavalt trahvi tasumiseks olemasolevat 3000 krooni tasulise transporditeenuse eest tasumiseks ajal, mil temalt on juhtimisõigus ära võetud. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et arvestades kaebaja süü suurust väärteo toimepanemisel ning asjaolu, et ta ei ole teinud varasematest karistustest järeldusi õigusrikkumiste lubamatuse kohta, on karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine igati põhjendatud otsustus. Samas ei pea kohus põhjendatuks kohtuvälise menetleja poolt kohaldatud karistuse 4-kuulist tähtaega, mis on enam kui karistuse keskmine määr. Arvestades karistust kergendava asjaolu (kahetsus) esinemist ning karistust raskendavate asjaolude puudumist ei ole karistuse mõistmine sanktsiooni keskmisest määrast suuremas määras põhjendatud. Kuna kaebaja süü suurus ei võimalda samas mõista karistust ka sellest väiksemas määras, tuleb lugeda põhjendatuks karistada G. Graubergi juhtimisõiguse äravõtmisega kestvusega kolm kuud, mis vastab LS § 7422 lg 2 sätestatud väärteo sanktsiooni keskmisele määrale. Lähtudes eeltoodust ja väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §§-dest 132 p 2, 134 ja 135, KarS §§-dest 50 lg 1 p 2 ja 56 lg 1 rahuldab kohus kaebuse osaliselt, tühistab ja teeb uue otsuse karistuse määra osas ja jätab muus osas kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Viktor Brügel Kohtunik