4-09-13445 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2009 a Tallinn Väärteoasja number 4-09-13445 (2315,09,005037) Kohtunik Märt Toming Kohtuistung

§ 7422

lg 2 järgi rahatrahviga 85 trahviühiku ulatuses, so 5100 krooni ja lg 4 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Leonid Magomedov, ik: 38102270295, elukoht: xxx RESOLUTSIOON 1. Jätta Leonid Magomedovi kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabel Helen Kommussari 26.06.2009 otsusele nr 2315,09,005037

§ 7422

lg 2 järgi rahatrahviga 85 trahviühiku ulatuses, so 5100 krooni ja lg 4 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks rahuldamata. 2. Jätta Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabel Helen Kommussari 26.06.2009 otsus nr 2315,09,005037

§ 7422

lg 2 järgi rahatrahviga 85 trahviühiku ulatuses, so 5100 krooni ja lg 4 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks muutmata.

1. Vaidlustatud otsusega määratud lisakaristuse, so juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 3 kuu möödumisel. Edasikaebamise kord 1 Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 23.10.
2. Kohtuotsusele kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 23.11.
3. Kui kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohus 24.11.
4. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabel Helen Kommussari 26.06.2009 otsusega nr 2315,09,005037 karistati Leonid Magomedovit LS § 7422 lg 2 järgi rahatrahviga 85 trahviühiku ulatuses, so 5100 krooni ja lg 4 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks selles, et menetlusalune isik 03.06.2009 kell 10.45 Lasnamäe linnaosas Tallinnas Laagna teel Mustakivi ja Varraku sildade vahel juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 21 km/h võrra, sõites kiirusega 94 km/h +/- 3 km/h, millega menetlusalune isik rikkus LE § 126 p 3 nõudeid, pannes sellega toime LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas Leonid Magomedov kaebuse, milles taotles otsuse tühistamist lisakaristuse määramise osas. Ta ei tööta töölepinguga kuskil, ehitussesktori ettevõtetel on rasked ajad ja iga töö tellija on väga tähtis. Sõlmis kahe ettevõttega töövõtulepingud ehitus- ja transporditeenuste osutamiseks. Juhiloa äravõtmine tähendab seda, et tema ja ta lähedased jäävad faktiliselt ilma eluks vajalikest vahenditest, sest juhiloata ei saa lepinguga sätestatud kohustusi täita. Samuti tekivad raskused ka temale määratud rahatrahvi 5100 krooni tasumisel. Kohtuistungil jäi kaebuse esitanud isik kaebuse juurde ja lisas, et tal olid ka terviseprobleemid. Oli seljaoperatsioon, ei saanud töötada. Elab linnast väljas ja seetõttu on raske liikuda. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et kaebuse põhjendused on seotud auto juhtimisega, samas on üks leping lõppenud juba septembris ning teinegi on sõlmitud firmade vahel. Seda, et kaebuse esitaja on firma esindaja, on näha lepingust, kuid ei ole näha seda, et kaebuse esitaja on töö tegija. Lisakaristuse määramine on põhjendatud, kuivõrd ei ole normaalne, et isikut karistatakse aasta jooksul 6 korda liikluseeskirja nõuete rikkumise eest. Üks kord võeti juhtimisõigus ära kaheks kuuks, järgmine kord peaks olema lisakaristus pikem. Kaebus tuleks jätta rahuldamata. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Esitatud kaebuses on taotletud määratud lisakaristuse osas vaidlustatud otsuse tühistamist ning muuhulgas on väidetud, et rahatrahvi tasumisega on kaebuse esitanud isikul raskusi. Samas ei ole taotletud karistuse kergendamist. Väärteo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 7422 lg 2 kohaselt karistati mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut, so kuni 6000 krooni või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. 2 Kaebuse esitanud isikule on rahatrahv määratud ettenähtud sanktsiooni ülemmäära lähedasena ning lisakaristus on määratud lisakaristusele ettenähtud ülemmääras. Väärteoasjast nähtub, et menetlusalune isik ületas lubatud sõidukiirust 21 km/h võrra linna piires teelõigul, kus on tihe liiklus ning kus on viimasel ajal toimunud mitu surmaga lõppenud liiklusõnnetust. Seetõttu leiab kohus, et väärteo toimepanemise aeg ja koht määravad antud juhul karistuse ranguse, kuivõrd sellel teelõigul, kus niigi on lubatud suurimat sõidukiirust tõstetud kuni 70 km/h, sellisel aja sõidukiiruse ületamine seab liiklustihedust arvestades ohtu mitte ainult menetlusaluse isiku enda, vaid ka kõik teised liiklejad. Seejuures on tegemist ühes suunas neljarealise sõiduteega, kus liigub palju ühissõidukeid ning liikluskorda eirates sõiduteed ületavaid jalakäijaid. Seetõttu on kohtu arvates tegemist ohtliku süüteoga. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on menetlusalust isikut liiklusnõuete rikkumise tõttu kinni peetud 30.07.2008, 28.08.2008, 08.09.2008, 10.10.2008, 21.10.2008, 28.10.2008, 03.06.
5. Neist viimane on käesolevas väärteomenetluses menetlusesemeks. Enne menetlusesemeks olevat väärtegu toime pandud kuuest väärteost on viis seotud suurima lubatud sõidukiiruse ületamisega ning 21.10.2008 toime pandud väärteo eest kohaldati lisakaristust ja kaebuse esitanud isikult võeti ära juhtimisõigus kaheks kuuks. Sellele vaatamata jätkas kaebuse esitanud isik samalaadsete väärtegude toimepanemist. Seega ei ole senised rahalised mõjutusvahendid ega juhtimisõiguse lühiajaline äravõtmine suutnud menetlusalust isikut mõjutada selliselt, et menetlusalusel isikul oleks tekkinud soov vältida edaspidi väärtegude toimepanemist. Sellistest asjaoludest saab järeldada, et pelgalt rahaline mõjutamine ja lühiajaline liiklusest kõrvaldamine ei täida oma eesmärki ja menetlusalune isik jätkab järjekindlalt liiklusalaste väärtegude toimepanemist. Seega tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada ka teisi seaduses ettenähtud mõjutusvahendeid. Käesoleval juhul on selliseks mõjutusvahendiks liiklusseaduses ettenähtud lisakaristus, so juhtimisõiguse äravõtmine. Kohtuväline menetleja samas otsust koostades ei kohaldanud põhikaristusena pikaajalist juhtimisõiguse äravõtmist, vaid pidas võimalikuks kohaldada teiseliigilist põhikaristust ja lisakaristusena lühemaajalist juhtimisõiguse äravõtmist. Sellistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui ainuvõimalik karistusliik on end ammendamas ja menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada ka teisi seaduses ettenähtud vahendeid, tekitamaks menetlusalusel isikul soovi järgida liikluseeskirja nõudeid, sundimaks teda edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest. Kaebuses on märgitud kuidas juhtimisõiguse äravõtmine takistab menetlusalusel isikul sissetulekute saamist ning juhtimisõiguse äravõtmine jätab teda ja lähedasi ilma vajalikest vahenditest. Samas on viidatud väärteoasjas leiduvatele kahele lepingule, milliste kohaselt on kaebuse esitanud isik üks lepingu pooltest, kuid lepingust nähtuvalt vaid äriühingu esindajana ning väärteoasja juurde ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kaebuse esitanud isik ise lepingulisi kohustusi transpoditeenuse osutamisega täidab. Seega on kaebuses esitatud väited tõendamata. Kaebuse esitanud isiku karistusandmetest võib järeldada, et kaebuse esitaja on teistele liiklejatele ja iseendale ohtlik. Selline ohtlik isik tuleb aga lisakaristust kohaldades võimalikult kauaks liiklusest kõrvaldada, tagamaks kaasliiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks kui menetlusaluselt isikult on juhtimisõigus ära võetud. Kaebuse väidetest võiks teha järelduse, et tegemist on isikuga, kes peab end peaaegu et kutseliseks juhiks, kelle igapäevatöö on seotud mootorsõiduki juhtimisega, transporditeenuse osutamisega, millest sõltub ka tema ja ta lähedaste heaolu. Seega on menetlusalune isik teadlik sellest, et liikluseeskirja sätetega vastuollu minek toob kaasa karistuse, mis omakorda halvendab rikkuja majanduslikku olukorda. Kohus leiab, et vältimaks sellise olukorra tekkimist peab iga vähegi kohusetundlik ja oma lähedaste heaolu tähtsaks pidav isik, sealhulgas ka kaebuse esitanud isik, käituma viisil, mis välistaks tema karistamise väärteo toimepanemise eest ning põhiliseks karistuse vältimise viisiks liikluses on liikluseeskirja nõuete täitmine. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on menetlusalust isikut viimase aasta jooksul kuuel korral karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Seega on kaebuse esitanud isikul 3 olemas ka vastav ja peaks olema ka juba piisav negatiivne kogemus määratud karistuste näol ja juhtimisõiguse saanud isikuna, so isikuna, kes seega eeldatavalt tunneb liikluseeskirja nõudeid ja liiklusseaduse sätteid, on ta teadlik ka võimalikest karistustest ja lisakaristustest. Menetlusalune isik oli uut väärtegu toime pannes teadlik kustumata karistustest samalaadsete väärtegude toimepanemise eest, samuti sellest, et temalt on samalaadse väärteo toimepanemise eest juhtimisõigus karistusena ära võetud ja ta pani tahtlikult toime uue samalaadse süüteo. Seega suhtus menetlusalune isik ükskõikselt võimalikku ja saabuvasse tagajärge, so järjekordsesse rahatrahvi ja võimalikku järjekordsesse juhtimisõiguse äravõtmisesse, mis võib olla talle edaspidi takistuseks sissetuleku saamisel ja seega ka lähedaste heaolu tagamisel. Arvestades menetlusaluse isiku poolt toimepandu iseloomu ja tema varasemaid karistusi, ei pea kohus võimalikuks vähendada ei määratud põhikaristuse määra ega ka lisakaristuse tähtaega, rääkimata selle lisakaristuse tühistamisest, kuivõrd nii põhikaristuse määr kui ka lisakaristuse tähtaeg vastavad süüdlase isikule ja süü suurusele. Menetlusalust isikut on varem juba karistatud lisakaristusega ja määratud rahatrahvid ei ole samuti suutnud menetlusalust isikut mõjutada, mistõttu leiab kohus, et samalaadse väärteo toimepanemise eest määratavad karistused ei saa olla varasematest kergemad ning uue samalaadse süüteo toimepanemine ei saa kergendada süüdlase olukorda. Seetõttu leiab kohus, et esitatud kaebuse rahuldamiseks ja vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks alus puudub ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ning vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Märt Toming kohtunik 4