) § 74´17 lg 1 alusel karistusena määratud rahatrahv 31 trahviühiku ulatuses, so 1860 (tuhat kaheksasada kuuskümmend) krooni, muutmata. 4. Mõista Dmitri Tarasovskisele
´31 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 89 trahviühiku ulatuses, so 5340 (viis tuhat kolmsada nelikümmend) krooni. 5. Kohustada Dmitri Tarasovskist tasuma mõistetud rahatrahv 7200 krooni osade kaupa 8 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, so 900 krooni igakuiselt kuu viieteistkümnendaks
´31 lg 2 alusel lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks muutmata. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole tasunud otsuses ettenähtud rahatrahvi või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest (kuni 03.11.2009). Kohtuotsus koostatakse tervikuna kassatsiooniteate saamisest 15-ndal päeval ning on samast päevast kättesaadav kohtu kantseleis. Kui kassatsiooniteadet ei esitata, jõustub kohtuotsus 7 (seitsme) päeva möödumisel peale kohtuotsuse lõpposa kuulutamist. Asjaolud, kohtumenetluse poolte seisukohad, kohtuistungil uuritud tõendid 18.08.2009.a otsusega väärteoasjas nr 2302,09,011882 karistas Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna vanemkonstaabel Tanel Pajumaa Dmitri Tarasovskist liiklusseaduse (
) § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 31 trahviühiku ulatuses, s.o 1860 krooni ning
lg 1 alusel rahatrahviga 114 trahviühiku ulatuses, s.o 6840 krooni ning võttis Dmitri Tarasovskiselt
Otsuse kohaselt juhtis Dmitri Tarasovskis 06.07.2009.a kell 21:52 Tallinnas Kristiine linnaosas Endla tn 51 sõidukit, manöövri sooritamisel ei veendunud selle ohutuses ja ei hoidnud ohutut külgvahet, mille tõttu sõitis otsa seisvale s/a-le VAZ reg märk xxx, tekitades varalise kahju kod V. A’ile. Juht rikkus liiklusõnnetusest teatamise nõudeid, kui politseile teatamine oli kohustuslik. Sellega rikkus Dmitri Tarasovskis otsuse kohaselt liikluseeskirja (LE) § 91, § 130 ja § 227 nõudeid. Dmitri Tarasovskis esitas eelnimetatud otsuse peale Harju Maakohtule kaebuse, milles taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist juhtimisõiguse äravõtmise osas ning talle määratud rahatrahvi vähendamist. D. Tarasovskis selgitab kaebuses, et läks oma tuttava juurde külla aadressil Xxx, Tallinn. Parkides enda sõidukit põrkas ta kogemata hoovis seisnud autoga Vaz reg. märgiga xxx. Tekkinud probleemi lahendamiseks tahtis oma tuttavalt teada saada, kellele see auto kuulub, kuid kohapeal nad seda teha ei saanud. Palus välja selgitada sõiduki omaniku elukoht ning juhtunust talle teatada. Ta ei kavatsenud juhtunud õnnetust varjata ning tema tuttavad võivad kinnitada, et nad koos üritasid leida Vaz omaniku. Märgib kaebuses, et töötab AS-s V. operaatorina ja töökohustuse täitmiseks kasutab ametiautot pidevalt, mistõttu vajab väga juhilubasid. Antud momendil on oma pere ainuke toitja, tema abikaasal on südamehaigus ja hetkel viibib ta lapsehoolduspuhkusel. Muid sissetulekuid kui tema töötasu neil ei ole. Nende laps on tihti haige ja nad on sunnitud käima arsti juures autoga. Juhtimisõiguse äravõtmise korral tekib nende perekonnas raske finantsiline olukord. Märgib, et juhtumi asjaolud, mis on kirjeldatud otsuses, vastavad tõele, oma süüd tunnistab ta täies ulatuses ja siiralt kahetseb, kuid leiab, et määratud karistus on liiga karm. 3 Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja esitatud kaebuse juurde, märkides, et politseile ta ei teatanud, kuna pidas juhtumit liiga tühiseks. Tegemist oli õhtuse ajaga ning tal oli kiire, läks külla ning ta ei tahtnud oma aega raiskama hakata. Tema arvates oli teisele autole tekitatud kriimustus liiga tühine. Parkis oma auto selle auto kõrvale, mida ta kriimustas ning püüdis oma tuttavate kaudu leida kannatanud auto omanikku. Ta arvas, et see ei ole selline kahju, mida on vaja hüvitada. Palub mitte kohaldada lisakaristust, vähendada rahatrahvi ning võimaldada tasuda rahatrahv ositi 1000 krooni kuus. Kaebuse esitaja ei saa aru, miks peab trahvi maksma 9000 krooni, kui mõlemate sõidukite vigastused maksavad 2000 krooni. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis kohtuistungil, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Märkis, et antud rikkumise eest on määratud karistus alla keskmise määra. Karistus ei pea olenema sellest, kui palju liiklusõnnetuses osalenud sõidukid maksavad, vaid teo raskusest. Liiklusõnnetusest mitteteatamine on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi, mis seab teise sõiduki juhi väga ebameeldivasse olukorda ja väga tihti jäävad sel põhjusel ka objektiivselt tuvastamata liiklusõnnetuse asjaolud ja selles osalenud isikud. Peab lisakaristuse kohaldamist põhjendatuks. Kohtuliku uurimise käigus avaldatud väärteoasja nr 2302,09,011882 materjalid: sündmuskoha vaatlusprotokoll LÕ 1190, 06.07.2009.a skeem vaatlusprotokolli juurde, fototabelid LÕ 1190 juurde, D. Tarasovskise ütlused 15.07.2009.a, väärteoprotokoll nr AB 1131634; otsus väärteoasjas 2302,09,011882; karistusregistri väljavõte Dmitri Tarasovskise kohta. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, läbi vaadanud kohtuistungil kaebuse ja väärteotoimiku 2302,09,011882 materjalid ning kuulanud ära kaebuse esitaja ning kohtuvälise menetleja esindaja seisukoha, leiab, et põhjendatud on tühistada osaliselt Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna 18.08.2009 otsus väärteoasjas 2302,09,011882 Dmitri Tarasovskisele määratud karistuse osas ja teha muudetud osas uus otsus. Dmitri Tarasovskisele
lg 1 alusel karistusena määratud rahatrahv 31 trahviühiku ulatuses, so 1860 krooni, tuleb jätta muutmata.
lg 1 alusel tuleb Dmitri Tarasovskisele mõista karistuseks rahatrahv 89 trahviühiku ulatuses, so 5340 krooni ning kohustada Dmitri Tarasovskist tasuma mõistetud rahatrahv 7200 krooni osade kaupa 8 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, so 900 krooni igakuiselt kuu viieteistkümnendaks (15.) kuupäevaks. Samuti tuleb jätta muutmata
Ehkki Dmitri Tarasovskis on vaidlustanud üksnes talle mõistetud põhikaristuse määra ja lisakaristuse kohaldamise, arutab kohus väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt väärteoasja siiski täies ulatuses, sõltumata kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
lg 1 alusel on karistatav mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus.
lg 1 alusel on karistatav liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumine, kui teatamine oli kohustuslik. LE § 91 kohaselt peab juht enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. LE § 130 kohaselt peab juht sõitmisel hoidma ohutut külgvahet. Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selles ning Dmitri Tarasovskise enda kohtuistungil antud ütlustega, samuti sündmuskoha vaatlusprotokolliga liiklusõnnetuse aktiga nr 1190 ja skeemiga selle juurde ning fototabeliga on tõendatud, et Dmitri Tarasovskis juhtis 06.07.2009.a kell 21:52 Tallinnas Kristiine linnaosas Endla tn 51 sõidukit, manöövri sooritamisel ei veendunud selle ohutuses ja ei hoidnud ohutut külgvahet, mille tõttu sõitis otsa seisvale sõiduautole Vaz reg. numbriga xxx, tekitades varalise kahju V A’ile. Seega on nii
kui § 4 130 rikkumine ja seega
lg 1 sätestatud väärteo tunnuste esinemine Dmitri Tarasovskise käitumises üheselt tõendatud. LE § 227 kohaselt kui liiklusõnnetuses kahju saaja ei ole teada, peab juht liiklusõnnetusest kohe teatama politseile ja tegutsema politseilt saadud korralduse kohaselt. Selline kohustus ei sõltu tekkinud varakahju suurusest ega kahjustada saanud vara väärtusest. Dmitri Tarasovskise ütlustega on tõendatud, et pärast õnnetuse toimumist ta juhtunust politseile ei teatanud ega kavatsenudki teatada, kuna hindas kahju suuruse teatamist mitteväärivaks. Kuna asjas on tõendatud, et liiklusõnnetuses sai kahjustada V Aile kuulunud sõiduauto Vaz reg. numbriga xxx, kuid samas ei olnud V Ai isik Dmitri Tarasovskisele õnnetusejärgselt koheselt teada, oli D. Tarasovskis kohustatud teatama liiklusõnnetusest politseile. Selle kohustuse täitmata jätmisega rikkus D. Tarasovskis LE § 227 ja pani toime
Dmitri Tarasovskise süüd ja teo õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist kummagi väärteo puhul käesoleva väärteoasja materjalidest ei nähtu. Kohus leiab, et kaebaja etteheited määratud karistusele on põhjendatud osaliselt. Dmitri Tarasovskisele
lg 1 alusel karistusena määratud rahatrahv 31 trahviühiku ulatuses, (1860 krooni) ja
lg 2 alusel lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks tuleb jätta muutmata.
Tarasovskisele määrata karistuseks rahatrahv 89 trahviühiku ulatuses (5340 krooni). Samuti peab kohus võimalikuks võimaldada D. Tarasovskisel tasuda rahatrahv kokku 7200 krooni osade kaupa 8 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, so 900 krooni igakuiselt kuu 15. kuupäevaks. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 1 sätestatud väärteo eest on karistuseks ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kuni kuue kuuni.
lg 1 sätestatud väärteo eest on karistuseks ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kuni ühe aastani. Karistades Dmitri Tarasovskist
lg 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga määras 31 trahviühikut, on kohtuväline menetleja valinud menetlusalust isikut alternatiivsetest karistuse liikidest säästvaimat liiki karistuse ja seda alammäära lähedases suuruses. Kohus leiab, et selline karistus vastab D. Tarasovskise vähesele süüle õnnetuse põhjustamisel ja karistuse määramiseks veelgi väiksemas määras puuduvad põhjendused. Karistamisel
Tarasovskisele aga väiksema karistuse kui seda on kohtuvälise menetleja poolt määratud 114 trahviühiku suurune rahatrahv. Kohus on seisukohal, et võrreldes õnnetuse põhjustamisega on D. Tarasovskise süü õnnetusest teatamata jätmisel suurem, kuivõrd erinevalt ettevaatamatusest põhjustatud õnnetusega jättis ta politsei teavitamata teadlikult. Kuna ta lähtus aga mitteteavitamisel ekslikust eeldusest, et see ei ole vajalik arvestades kahju väiksust ning samas astus ise samme kahjustatud sõiduki omaniku leidmiseks, on teda võimalik siiski karistada sanktsiooni alammäärast väiksemas määras ehk rahatrahviga 89 trahviühiku ulatuses. Asjaolu, et määratav rahatrahv kokku 7000 krooni ületab kummagi õnnetuses osalenud auto väärtuse, asjas tähtsust ei oma, liiklusõnnetuse põhjustamise ja sellest teatatama jätmise eest määratav karistus ei sõltu õnnetuses osalenud sõidukite väärtusest. 5 Arvestades D. Tarasovskise varasemate liiklusalaste õigusrikkumiste suurt arvu ja asjaolu, et varem määratud rahatrahvid ei ole mõjunud järgmisi liiklusalaseid väärtegusid ärahoidvalt, samuti arvestades politseile õnnetusest mitteteatamise põhjendust peab kohus põhjendatuks ka Dmitri Tarasovskise karistamise
Dmitri Tarasovskise kõrvaldamine liiklusest juhina on vajalik tema senisest intensiivsemaks veenmiseks selles, et liikluses osalemisel peab käituma maksimaalse võimaliku hoolikuse ning tähelepanelikkusega ning igasugune hoolimatus liikluseeskirja nõuete eiramisel on lubamatu. Liiklusõnnetusest teatamata jätmine alusetu eelduse tõttu, et see ei ole vajalik väikese kahju tõttu, näitab juhi lubamatult ükskõikset suhtumist liiklust reguleerivasse normistikku ning hädavajadust teda senisest karmimal viisil karistada. Üksnes asjaolu, et juhtimisõiguse äravõtmine seab D. Tarasovskise pere raskesse olukorda, ei saa olla lisakaristuse kohaldamata jätmise aluseks ja väide, et ilma mootorsõiduki juhtimise õiguseta võib kaebajal olla perele sissetuleku teenimine olla raskendatud või ebamugavam, juhtimisõiguse äravõtmist ei välista. Samuti ei välista seda väide lapse sagedase arsti juurde viimise vajaduse kohta. Millegagi ei ole tõendatud, et D. Tarasovskise perel oleks võimatu tagada lapsele vajalikku meditsiiniabi ilma D. Tarasovskise juhtimisõiguseta. Isik, kes on seadnud enda ja oma pere toimetuleku tugevasse sõltuvusse mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolust, peab liiklusnõudeid eriti hoolikalt järgima, et juhtimisõiguse kaotust vältida. Kuivõrd D. Tarasovskis seda teinud ei ole, on temalt lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine tema edasiseks õiguskuulekalt käituma mõjutamisel kohtu hinnangul hädavajalik. V Brügel Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.