4-09-9288 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. oktoober 2009.a Pärnu Väärteoasja number 4-09-9288 Kohtunik Igor Pütsep Kohtuistungi sekretär Laivi Nopp
§ 81lg 3 ning VTMS § 2, § 23, § 29 lg 1 p 5, § 132 p 3, § 133-135 kohus otsustas 1.
Rahuldada Aivar Künnapää` kaebus.
- Tühistada Maksuja Tolliameti nimel juriidilise osakonna väärteomenetluse talituse inspektor Ain Pärnala` poolt 11.05.2009.a väärteoasjas tehtud üldmenetluse otsus nr 6-6/77 ning lõpetada Aivar Künnapää` suhtes asjas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel.
- Jätta menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 15.10.2009.a. Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 15.10.2009.a. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 29.10.2009.a. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. Asjaolud ja menetluse käik 4-09-9288 11.05.2009.a on koostatud Maksuja Tolliameti juriidilise osakonna väärteomenetluse talituse inspektor A. Pärnala` poolt väärteoasjas nr 6-6/77 otsus selle kohta, et A. Künnapää pani toime väärteo, mis seisnes maksude väärarvutuses, so menetlusalune isik esitas Lääne maksu-ja tollikeskusele füüsilise isiku 2005.a aasta kohta tuludeklaratsioonis valeandmeid. Seega pani menetlusalune isik toime väärteo, milline on kvalifitseeritav MKS § 1531 lg 1 järgi. Kõnealuse otsusega määrati A. Künnapää`le eelpool toodud väärteo toimepanemise eest kohtuvälise menetleja poolt karistuseks rahatrahv 200 trahviühikut, so 12 000 krooni. 25.05.2009.a laekus Pärnu Maakohtule A. Künnapää` kaitsja M. Hallikma` poolt esitatud kaebus A. Künnapää` suhtes koostatud väärteootsuse nr 6-6/77 tühistamiseks täies ulatuses ning asjas väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 5 tunnustel. Kaebuse esitaja on seega seisukohal, et menetletav väärtegu on aegunud ja asjas puudub väärteokoosseis. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 28.09.2008.a kohtuistungil kaebuse esitaja kaitsja jäi esitatud kaebuse seisukoha juurde. Kaebaja leiab jätkuvalt, et A. Künnapää` suhtes menetletav väärtegu on aegunud, mistõttu kuulub asjas väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § 29 järgi kuivõrd menetletav väärtegu on aegunud ja asjas puudub väärteokoosseis. Kohtuistungil kohtuväline menetleja ei nõustunud esitatud kaebusega ning vaidles sellele vastu. Menetleja jäi oma otsuses toodud seisukohtade juurde. Menetleja loeb kaebaja poolt teo toimepanemise ajaks 18.12.2007.a, sest parandatud andmetega tuludeklaratsiooni esitamist saab käsitleda algse deklaratsiooni esitamisena. VTMS § 68 lg 3 alusel, kui isik toime pannud mitu väärtegu võib koostada ühe protokolli või vajadusel mitu, täiendatud protokollis on sisse toodud ka teine väärtegu. Täiendatud protokollis on asutud seisukohale, et väärtegu toime pandud just 18.12.2007.a, et vältida kaebajale topeltkaristuse määramist 2005.a maksudeklaratsioonis valeandmete esitamise eest. Hansapanga AS-ist saadud hüvitis oli A. Künnapää` tulu, mida viimane oli kohustatud deklareerima 2005.a tuludeklaratsioonis.
§ 10
alusel on tegu toime pandud ajal, mil isik tegutses või oli õiguslikult kohustatud tegutsema, isik tegutses 18.12.2007.a, kui esitas 2005.a. tuludeklaratsiooni parandusdeklaratsiooni, esitas deklaratsiooni terves mahus ja kinnitas kõikide andmete õigsust. Seega on menetleja seisukohal, et kaebaja väited teo aegumise kohta on väärad. Eelnevat arvestades leiab menetleja, et kaebus tuleb jätta rahuldamata täies ulatuses. Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kaebuse esitaja taotles menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 5 alusel, so et menetletav väärtegu on aegunud ja lg 1 järgi, et asjas puudub väärteokoosseis. Kohus analüüsib esmalt, kas kaebuse esitaja poolt on toime pandud maksude väärarvutus ja seejärel võtab seisukoha, kas kaebuse esitajale etteheidetav tegu on aegunud. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et Maksu-ja Tolliameti Lääne maksu ja tollikeskus alustas MKS § 152 lg 1 alusel (alates 15.03.2007.a § 1531 lg 1) 2
(5)4-09-9288 väärteomenetlust A. Künnapää` suhtes seoses sellega, et isik on jätnud
- aasta tuludeklaratsioonis kajastamata AS Hansapank aktsiate ülevõtmisega saadud tasu 739 305 krooni ja sellelt tulumaksu 177 433 krooni jätnud tasumata. 19.12 2008.a koostas kohtuväline menetleja alustatud asjas väärteoprotokolli. 18.02.2009.a koostas kohtuväline menetleja täiendatud väärteoprotokolli ning 11.05.2009.a koostas kohtuväline menetleja otsuse väärteomenetluses nr 6-6/77-12 millega karistati kaebuse esitajat MKS § 1531 lg 1 järgi raha trahviga 200 trahviühikut s.o 12 000 krooni. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud et A. Künnapuu esitas Maksu ja Tolliameti Lääne maksu-ja tollikeskusele 2005.a tulude deklaratsiooni 28.märtsil 2006.a. Tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 44 lg 1 kohaselt residendist füüsiline isik on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule maksukeskusele tuludeklaratsiooni maksustamisperioodi tulude kohta hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta
- märtsiks. Maksu- ja Tolliameti e-teenuse vahendusel on tuludeklaratsiooni võimalik esitada alates maksustamisperioodile järgneva aasta
- veebruarist. Kaebuse esitaja esitas tuludeklaratsiooni õigeaegselt. Alljärgnevalt kohus analüüsib, kas kaebuse esitaja on pannud toime koosseisuspärase ja süülise teo, mis seisneb TuMS § 44 lg 1 sätestatud kohustuse täitmata jätmises. Kaebuse esitaja esitas tulude deklaratsiooni küll õigeaegselt kuid nimetatud õigusnorm näeb ette ka kohustuse kajastada deklaratsioonis kõik maksustamisele kuuluvad tulud. Maksudeklaratsioonis valeandmete esitamise eest on vastutus MKS § 1531 lg 1 järgi. Kaebuse esitaja leiab, et aktsiate ülevõtmisel makstud hüvitist kui mittemaksustavat tulu ta tuludeklaratsioonis ei kajastanud põhjusel, sest tema nõusolekuta toimunud vara võõrandamine oli tema arvates sundvõõrandamine ja sundvõõrandamise eest saadud hüvitis ei kuulu deklareerimisele ja maksustamisele. Põhiseaduse § 32 lg 1,2 kohaselt võib sundvõõrandamine toimuda seaduses sätestatud juhtudel ja korras, üldistes huvides ning sundvõõrandatud vara tuleb õiglaselt ja kohaselt hüvitada. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 291 peatüki regulatsioon kehtib eraõiguslike isikute omavahelises suhtes reguleerides äriühingu äriühinguõiguslikke suhteid vähemusaktsionäridega. ÄS § 3632 näeb ette, et ülevõetavate aktsiate eest aktsionäridele hüvitise maksmise suurus ei või olla väiksem aktsiate tegelikust väärtusest. Nimetatud nõudest on kinni peetud. Ilmselge on, et Swedbank poolt (Hansapanga aktsiate) ülevõtmine ja rahaline hüvitamine väikeaktsionäridele teenis eesmärki äriühingu efektiivsemaks juhtimiseks. Enamusaktsionär teostab aktsiatest tulenevaid kõiki õigusi, otsustab üldkoosoleku pädevuses olevaid küsimusi, seega tuleb seda arvestada vähemusaktsiate omanikel et nende omanduses olevate aktsiate valitsemisõigus on piiratud. Seega kaebuse esitaja omanduses olevad aktsiad väljendasid eelkõige kapitalipaigutust, mitte aga võimalust otsustada aktsiaseltsi tegevuse üle. Vähemusaktsionäril, kelle aktsiad on enamusaktsionär üle võtnud on võimalus leida väärtpaberi turult samaväärseid instrumente ja jätkata sellega oma investeeringuid. Kohus leiab, et enamusaktsionäri poolt välja ostetud vähemuse aktsiad ei ole seotud põhiseadusliku õiguse rikkumisega. Kohus jõuab järeldusele, et enamusaktsionäri poolt kaebuse esitaja kui vähemusaktsionärilt 3500 aktsia võõrandamisega ei olnud tegemist sundvõõrandamisega, kuna sundvõõrandamise eesmärgiks on hoopis konkreetse asja oma valdusesse saamine ja õigusvõimu kehtestamine. Sundvõõrandamine eeldab, et asja kasutatakse konkreetse avaliku ülesande täitmiseks. Kaebuse esitaja omanduses olnud Hansapanga aktsiate ülevõtmisega Swedbank poolt ei ole nimetatud tingimused täidetud. Aktsiate ülesostmine oli vajalik äriühingu tulemuslikuks juhtimiseks. AS Hansapanga 3
(5)4-09-9288 aktsiate ülevõtmine Swedbank poolt on seadusega ettenähtud korraline vahend aktsiaseltsi tulemuslikumaks juhtimiseks, samas kui sundvõõrandamine kujutab endast alati erakorralist abinõu avaliku võimu ees seisvate ülesannete lahendamiseks. Veel juhib kohus tähelepanu, et kaebuse esitaja ei taotlenud kohtus ÄS § 3638 järgi Swedbank poolt aktsiate ülevõtmise otsuse tunnistamist seadusega vastuolevaks. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et tegemist ei ole aktsiate sundvõõrandamisega seega ka mitte maksuvaba tuluga tulumaksuseaduse § 15 lg 3 p 4 alusel. TuMS § 12 lg 1 järgi maksustatakse tulumaksuga residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu nii eesmärgipärasest majandustegevusest saadud tulu kui ka juhuslikest või ühekordsetest tehingutest saadud tulu, seega maksuvaba tulu ei ole piiratud TuMS § 13-21 toodud loeteluga. Kohus leiab, et kaebuse esitaja oli kohustatud esitama ja kajastama Maksu ja Tolliameti piirkondlikule maksukeskusele 2005.a tuludeklaratsioonis 3500 Hansapanga aktsia võõrandamise Swedbank ja võõrandamise eest saadud hüvise 739 305 krooni ning nimetatult summalt arvestama ja tasuma tulumaksu 177 433 riigi eelarvesse. Seega kaebus esitaja pani toime MKS § 1531 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Alljärgnevalt analüüsib kohus kohtuliku uurimise käigus ülekuulatud protsessiosaliste ja asjas kogutud kirjalike materjalide pinnalt, kas kaebuse esitajale etteheidetav tegu on aegunud.
§ 81
lg 3 kohaselt on maksualane väärtegu aegunud kui teo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud 3 aastat.
§ 81
ei näe väärtegude osas ette aegumistähtaja katkemist, vaid üksnes selle peatumise võimaluse. Süüteo aegumine peatub kui menetlusalune isik on kõrvalehoidnud kohtueelsest menetlusest, kohtuvälisest menetlusest või kohtust kuni tema ilmumiseni menetleja juurde. Kohtuliku uurimise ega ka kirjalike tõenditega tutvumisel kohus ei tuvastanud nimetatud aluse olemasolu. 19.12.2008.a väärteoprotokollist nähtub, et kohtuväline menetleja on asunud seisukohale, et kaebuse esitaja poolt pandi maksude väärarvutus toime 31.03.2006.a ning teda tuleb karistada 31.03.2006.a kehtinud MKS § 152 järgi. 19.12.2008.a väärteoprotokollis, samuti 18.02.2009.a täiendatud väärteoprotokollis ning 11.05.2009.a otsuses väärteoasjas heidetakse kaebuse esitajale ette, et jättis füüsilise isiku tuludeklaratsioonis tema omanduses olnud 3500 Hansapanga aktsia tuludeklaratsioonis kajastamata. Kaebuse esitaja on jäänud oma seisukoha juurde alates tuludeklaratsiooni esitamisest 28 märtsist 2006.a. Isik on esitanud vastuväiteid, Maksuja Tolli keskusele, samuti teinud järelepärimise õiguskantslerile. 18.02.2009.a täiendatud väärteoprotokollis on väärteo toimepanemise ajaks märgitud 18.12.2007.a, so aeg kui kaebuse esitaja esitas parandatud andmetega tuludeklaratsiooni 2005.a kohta parandades 3364 Hansapanga aktsia soetamishinda. Rohkem A. Künnapää oma 2005.a kohta esitatud füüsilise isiku tuludeklaratsioonis parandusi ei teinud. Kohtuväline menetleja leidis, et kaebuse esitaja poolt teo toime panemise ajaks tuleb lugeda 18.12.2007.a. Kohus ei saa nõustuda täie ulatuses kohtuvälise menetleja seisukohaga selles osas et toime on pandud jätkuv väärtegu mis koosneb kahest osateost. Esimene osateona on käsitletav maksuhaldurile 28.03.2006.a füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitamine 2005 a maksustavate tulude kohta millega kohus nõustub, teise osateona on käsitletav maksuhaldurile 18.12.2007.a parandatud arvandmetega füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitamine sama perioodi eest maksustavate tulude kohta. 4
(5)4-09-9288 Väärteo kvalifikatsioon MKS § 1531 lg 1 järgi on maksuhaldurile andmete esitamata jätmine või valeandmete esitamise või kinnipidamiskohustuse rikkumise eest, kui selle tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksukorralduse alusel tasumisele kuuluvast. Kohtuvälise menetleja otsuses on õigesti jõutud järeldusele, et kaebuse esitaja jättis kajastamata 3500 aktsia võõrandamise Swedbank poolt, millega saadud hüvise 739 305 krooni pealt jäi tasumata tulumaksu 177 433 krooni. Samas kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga, et 18.12.2007.a parandatud arvandmetega oleks tegu käsitletav väärteona MKS § 1531 lg 1 järgi kuna MKS § 153 1 lg 1 dispositsioon eeldab maksuhaldurile andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise või kinnipidamiskohustuse rikkumise eest, kui selle tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast või tagastamisele, hüvitamisele või tasaarvestamisele kuuluv summa on suurem seaduse kohaselt tagastamisele, hüvitamisele või tasaarvestamisele kuuluvast summast. Nii 19.12.2008.a, 18.02.2009.a väärteoprotokollis ega ka 11.05.2009.a kohtuvälise menetleja otsuses ei heideta ette ega nähtu, et kaebuse esitaja poolt 18.12.2007.a parandusdeklaratsioonis 3364 aktsia täpsustamisega oleks kaasnenud selle tulemusena maksukorralduse alusel tasumisele kuuluva maksusumma väiksem tasumine. Seega kohus leiab, et teo toimepanemise ajaks ei saa lugeda 18.12.2007.a see on aega mil kaebuse esitaja parandas andmeid 2005.a tuludeklaratsioonis. Tegemist on tagajärjedeliktiga, mille teokoosseisu üheks objektiivseks tunnuseks on tagajärje saabumine. On tuvastatud, et teo tagajärjeks teokoosseisu kohaselt on ettenähtust väiksema maksusumma tasumine ning nimetatud tagajärg saabus TuMS § 46 lg 4 järgi ajal, kui residendist füüsiline isik oli kohustatud tasuma Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendriaasta 1. oktoobriks, so 01.10.2006.a.
§ 81
lg 3 kohaselt on maksualane väärtegu aegunud kui teo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud 3 aastat. Seega tuleb väärteoasjas nr 6-6/77 menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 5 järgi, kuna antud asjas esineb väärteomenetlust välistav asjaolu, so menetletav väärtegu on aegunud. 28.09.2009.a kohtuistungil esitas kaebaja kaitsja kohtule taotluse käesolevas väärteoasjas kaebuse esitaja poolt kantud õigusabikulude hüvitamiseks kokku summas 18 585 krooni. VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lg 1 p 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtumääruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kohus leidis, et kaitsja taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses, kuid VTMS § 23 kohaselt lahendab kohus kaebaja taotluse õigusabikulude hüvitamise osas kohtumääruse alusel. Igor Pütsep Kohtunik 5
(5)