1-08-4014/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august
2. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-4014 Kohtukoosseis Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Evelin Merilaine Kriminaalasi Süüdimõistetu Roman Serov’i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu Roman Serov viibimiskoht: Tartu Vangla elukoht: puudub isikukood: 38012032244 Tõlk Anna Jänes RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, kohtunik määras: Jätta vabastamata Roman Serov temale Viru Maakohtu 21.07.
3. a otsusega (muudetud osaliselt Viru Ringkonnakohtu 16.10.
4. a otsusega) mõistetud liitkaristuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Viru Maakohtu 21.07.
5. a otsusega kriminaalasjas nr 1-06-5142 tunnistati Roman Serov süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8 ja KarS § 200 lg 1 järgi ning vastavalt KarS § 64 liideti mõistetud karistused ja mõisteti liitkaristuseks kaks aastat vangistust. 1 Vastavalt KarS § 68 lg 1 loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 29.03.200530.03.2005 s.o 2 päeva ja 16.01.-27.06.2005.s.o 5 kuud ja 5 päeva vangistust; kokku 5 kuud ja 7 päeva vangistust, millise tähtaja võrra vähendati ärakandmisele kuuluvat karistust. Seega lõplikuks karistuseks mõisteti Roman Serovile 1 aasta 6 kuud ja 23 päeva vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg 1 liideti mõistetud karistusele s.o 1 aasta 6 kuu ja 23 päevale vangistusele Viru Maakohtu Rakvere Kohtumaja 28.06.2006 kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse osa (seisuga 20.06.2007 kaasa arvatud s.o kaks aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistusest arvata maha ärakantud karistuse osa 11 kuud ja 23 päeva jääb ärakandmiseks 2 aastat ja 4 päeva vangistust,) mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistusaja algust otsustas kohus arvestada alates 21.06.
6. Viru Ringkonnakohus 16.10.
7. a otsusega tühistas osaliselt Viru Maakohtu 21.07.
8. a otsuse ning tegi uue otsuse, millega vastavalt KarS § 68 lg 1 arvati Roman Serovile karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 29.02-30.03.2005, s.o. 2 päeva ja 16.01-27.06.
9. a, s.o. 5 kuud ja 12 päeva vangistust, kokku 5 kuud ja 14 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 21.07.
10. a otsusega Roman Serovile mõistetud karistust 1 aasta 6 kuud 16 päeva vangistust Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 28.06.
11. a kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra- 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust, mõistes liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud 13 päeva vangistust. Mõistetud liitkaristusest arvati KarS § 65 lg 1 teise lause alusel maha 28.06.2006.a kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus 11 kuud 23 päeva vangistust, lugedes lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud 20 päeva vangistust algusega 21.06.
12. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 21.06.
13. a ja lõppeb 11.01.
14. a. R.Serov on varem kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, väärteokorras 2-l korral. Kriminaalhooldaja ei nõustu R.Serovi ennetähtaegse vabanemisega. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu R.Serov avaldas, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda. R. Serovi sõnul on tal võimalus saada sotsiaalkorter, kuhu elama asuda. Prokurör asus seisukohale, et puudub alus R. Serovi ennetähtaegselt vabastada, sest kriminaalhooldusega ei ole võimalik tagada R. Serovi õiguskuulekat käitumist ja maandada R. Serovi puhul eksisteerivaid riske. Kohtuniku seisukoht R.Serov mõisteti kohtuotsustega süüdi tahtlike kuritegude toimepanemises, millest üks oli esimese astme kuritegu. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on R.Serov temale mõistetud karistusajast vähemalt kaks kolmandikku ära kandnud. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. R. Serovi ema N. S. keeldub kategooriliselt poega võtma elama enda juurde, kuna ei soovi enam temaga probleeme. R. Serovi poolt viidatud sotsiaalkorteri saamise võimalus aga selgub alles siis kui R. Serov on vabaduses. Seega käesoleval ajal puudub R.Serovil kindel elukoht. 2 KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangistuse kandmise ajal on R.Serovi karistatud distsiplinaarkorras 9-l korral, viimati 29.01.
15. a. R.Serov on kriminaalkorras karistatud kokku kaheksal korral, teda on karistatud korduvalt reaalse vabadusekaotusega, mis on märgiks sellest, et vabadusekaotus ei ole R.Serovile preventiivset mõju avaldanud. Samuti on R.Serov pannud ühe kuriteo toime olles kriminaalhooldusel. Seega risk, et R.Serov võib vabaduses jälle kuriteo toime panna, on endiselt suur. Tema haridustase on väga madal, tal puudub isegi põhiharidus ning enesetäiendamist ta ei väärtusta. Lähedased ei poolda tema ennetähtaegset vabanemist, ka ei ole teda vangistuse ajal külastatud, mis näitab, et tal puudub lähedaste toetus. Tema iseloomustusest nähtuvalt on riskifaktoriks uue kuriteo toimepanemisel suur karistatus, riskiv ja hoolimatu käitumine, vargused on kujunenud tema elustiiliks, tunnistab oma süüd antud kuriteos osaliselt, võimaluse avanedes rikub korda, narkootikumide tarvitamine nii vabaduses kui ka vanglas, kuriteod on sooritanud majandusliku kasu saamise eesmärgil, kuriteod toime pandud alkoholijoobes. R.Serovi käitumine näitab, et tal on kuritegelikud hoiakud ja puudub motivatsioon loobuda nendest. Samuti kuuluvad tema suhtlusringi valdavalt kriminaalse taustaga isikud. R.Serovi vabanemisel oleks ohustatud ühiskond tervikuna. Oht seisneb varalise kahju tekitamises. R.Serov on vangistuses kasutanud narkootilisi aineid, samuti suurendab tema ohtlikkust varasem kriminaalne taust. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et R.Serovi ei saa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Rutt Teeveer Kohtunik 3