Obsah (6)

§ 431§ 432§ 417§ 429§ 384§ 386

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Rahalise karistuse asendamine üldkasuliku tööga. Määruse tegemise aeg ja koht Kohtulahend Menetlus Määruse tegija Avaldaja Avalduse ese Prokurör Süüdimõistetu 19. november 2

) §-st 145, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustused

1. Kohtutäituri avalduses Aino Parile asenduskaristuse kohaldamiseks: 1.1 asendada Aino Parile Tartu Maakohtu
2. oktoobri 2006 otsusega mõistetud tasumata rahaline karistus 60 päevamäära üldkasuliku tööga 40 tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks
3. mai 2010 ; üldkasuliku töö tegemisel allutada Aino Pari KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxxx ); 1.2 vabastada vahistatu Aino Pari
4. septembril 2009 kohtuistungil vahi alt. Täiendavad otsustused
5. Seoses asja kohtus menetlemisega: 2.1 saata määruse koopia karistusregistrile; süüdimõistetule, kohtutäiturile ja kriminaalhooldusosakonnale. Selgitused kohtumäärusele
6. Selgitada: 3.1 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale; 3.2 kohtumäärust võib vaidlustada 10-ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
7. Asjaolud Aino Pari on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 27.
8. 2006 otsusega KarS § 216 lg 1 järgi ja karistatud rahalise karistusega 60 päevamäära, s. o 3 000 krooni. Kohtutäituri taotlusel on süüdimõistetu kohtu määruse alusel tagaotsitavaks kuulutatud ja
10. 2009 vahistatud ning kohtutäituri avaldus süüdimõistetule asenduskaristuse kohaldamiseks sai võimalikuks süüdimõistetu kinnipidamisega ja kohtu korraldusel tema toimetamisega kohtusse. Kohtutäitur on esitanud kohtule täitemenetluse seadustiku (TMS) § 206 lg 2 kohaselt avalduse Aino Parile mõistetud rahalise karistuse asendamise otsustamiseks karistusseadustiku (KarS) §des 70 ja 71 sätestatud korras. Kohtutäituri avaldusest nähtuvalt on tasumata rahaliseks karistuseks 60 päevamäära, s. o 3 000 krooni. Kohtutäituri avaldusest nähtub ka, et kohtutäitur on teatanud võlgnikule kohtule esitatud avaldusest. Süüdimõistetu väitel ei olnud temal võimalik tasuda rahalist karistust, kuna ei töötanud. Süüdimõistetu kohtutäituri taotluse lahendamise juurde kaitsjat ei taotlenud. Prokurör kohtus on seisukohal, et Aino Parile võib kohaldada asenduskaristusena ühiskondlikku kasulikku tööd tähtajaga 6 kuud.
11. Kohtu põhjendused 2.
12. Seaduslikud alused menetlemiseks ja menetluse käik

§ 431

kohaselt

§-des 424–428 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maa- või linnakohtu täitmiskohtunik määrusega. Asja lahendamisel tuleb kohaldamisele

§ 431

.

§ 432

lg 3 kohaselt süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul; täitmiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. Kuna kohtutäituri taotlus lahendamisel tuleb otsustada süüdimõistetult vabaduse võtmise küsimus, osales taotluse lahendamisel prokurör ja süüdimõistetu. Kohtus lahendatava õigusliku küsimuse lahendamine on võimalik üksnes süüdimõistetu osavõtul. Seoses süüdimõistetu kinnipidamisega küsitles kohus vahistatud süüdimõistetut ja lahendas ka täitemenetluses oleva tasumata rahalise karistusega seonduva. 2.2. Lahendatavad õiguslikud küsimused Kohtul tuleb tulenevalt kohtutäituri esitatud asjaoludest lahendada mõistetud tasumata rahalise karistuse asendamine. Kohtul tuleb tulenevalt kohtutäituri esitatud asjaoludest otsustada sissenõude pööramine võlgniku varale. Kõige esmase asjaoluna tuleb kohtul kindlaks teha, kas täituri poolt esitatud asjaolude ja faktiväidete põhjal on võimalik järeldada süüdlasele vara puudumine. Asenduskaristusena vangisuse kohaldamise eelduseks on süüdlasel võlgnikuna vara puudumine. Süüdlasel vara olemasolu või puudumise teeb kindlaks kohtutäitur. Kohtutäituri avaldusest tuleneva kohtuliku menetluse esemeks ei ole süüdlase vara kindlakstegemine ja selle hindamine. Süüdlasel vara puudumise või tema rahatrahvi reaalse tasumise võimatusel, tuleb otsustada tasumata rahatrahvi asendamine üldkasuliku töö või vangistusega. Vastavalt TMS § 205 lg-le 1 rahaline karistus tasutakse tervikuna, kui kohus ei ole mõistnud rahalise karistuse tasumist ositi. Kohtutäitur annab võlgnikule rahalise karistuse tasumiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui 60 päeva ega pikem kui 90 päeva. Rahalise karistuse tasumise kohta esitab võlgnik kohtutäiturile maksedokumendi. TMS § 198 kohaselt sissenõue pööratakse võlgniku varale järgmises järjekorras: 1) rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale; 3) kinnisvarale ning viimasena pööratakse sissenõue võlgniku osale ühisvaras.

§ 417

lg 3 kohaselt, kui kohtutäitur on maakohtule saatnud avalduse, milles märgitakse, et süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist karistust või varalist karistust määratud tähtpäevaks või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole

§-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise KarS §-des 70 ja 71 sätestatud korras või pöörab sissenõude võlgniku varale. Vastavalt KarS § 70 lg-le 1, kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga.

§ 429

§ lg 1 p 4 ja 5 kohaselt kohtutäituri taotlusel võib täitmiskohtunik vahistada vabaduses viibiva süüdimõistetu, kui see hoidub või võib hoiduda kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest ning kohtul on piisav alus eeldada, et rahaline karistus asendatakse aresti, vangistuse või üldkasuliku tööga või varaline karistus asendatakse vangistusega. 2.

1. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Tulenevalt kohtutäituri avalduses esitatud asjaoludest ja võlgnikuna süüdimõistetu avaldatust, leidis kohtuistungil usaldusväärselt tõendamist asjaolu, et Aino Paril on tasumata rahaline karistus 60 päevamäära. Kohtus Aino Pari nõustus temale mõistetud rahalise karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga, mida ta kinnitas kohtus antud allkirjaga. Arvestades süüdimõistetu isikut pidas kohus võimalikuks rahalise karistuse asendamise üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 6 kohaselt üldkasulik töö neli tundi võrdub ühe päeva vangistusega. KarS § 69 lg 2 kohaselt üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest süüdimõistetule tasu ei maksta. Tasumata rahalise karistuse suuruseks on 3 000 krooni, s. o 60 päevamäära, seega on põhjendatud määrata Aino Parile üldkasuliku töö ajaks 40 tundi. KarS § 69 lg 3 kohaselt üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kahtekümmend nelja kuud. Tähtaja määramisel arvestas kohus, et selleks tähtajaks jõuab süüdimõistetu igal juhul üldkasuliku töö teha, s. o kolme tasumata rahalise karistuse päevamäära kohta üldkasuliku töö neli tundi. Kohus määra üldkasuliku töö tegemise tähtajaks
2. mai 2010 KarS § 69 lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. Sellest tulenevalt on põhjendatud allutada Aino Pari üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kuni
3. mai 2010 käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxx) 2.
4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kuludes Asja kohtus menetlemisel menetluskulusid ei esinenud. 2.
5. Edasikaebe kord Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud

1. peatüki §-des 383 –
2. Määrust võivad

§ 384

lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.

§ 386

lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Helle Tamm Kohtunik