p 1 järgi üldmenetluses Süüdistatav Jüri Poberežnõi isikukood 36107204227x kriminaalkorras karistamata, tõkend - vahistamine - kohaldatud kahtlustatavana kinni peetud 09.01.2008.a. Kaitsja adv. Ants Nõmmik RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, kohus otsustas: 11.01.2008.a., Süüdi tunnistada Jüri Poberežnõi
järgi ja mõista talle karistuseks 7 (seitse) aastat vangistust.
lg 1 kohaselt arvata eelvangistuse viibitud aeg karistusaja hulka ja lugeda karistuse kandmise aja alguseks 09.01.2008.a. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata. KrMS § 179 lg 1 p 1, § 175 lg 1 p 3, 4, 5 alusel välja mõista Jüri Poberežnõi ’lt 1 riigituludesse - sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni - ekspertiisitasu 76 830 (seitsekümmend kuus tuhat kaheksasada kolmkümmend) krooni, - kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu 7 (seitse) krooni, - tasu riigi õigusabi eest 25 990 (kakskümmend viis tuhat üheksasada üheksakümmend) krooni ja 68 senti. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pangas või Swedbankas nr
Menetlusosaliste põhjendused maakohtus Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde, kuid loobus J. Poberežnõi süüdistuses tapmises julmal viisil. Prokurör palus tuginedes kohtulikult uuritud tõenditele isik süüdi tunnistada ja mõista karistuseks 10 aastat vangistust. Süüdistatav J. Poberežnõi enda süüd mõrvas ei tunnistanud, ta tunnistas, et lõi kannatanut mitmel korral, kuid arvab, et ei tapnud. Kaitsja palus süüdistatava õigeks mõista. Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid: Kannatanu E. I., R. H. õde, andis kohtus ütlusi selle kohta, et tema vend elas x sotsiaalkorteris. Vend käis tal külas ja palus teda enda juurde elama võtta, ta elukaaslane – Jüri ema oli surnud ja talle jäi mulje, et nende omavaheline läbisaamine Jüriga ei olnud hea, sest R. jutust oli aru saada, et Jüri lööb teda ja aitab söögid ära süüa. R. oli haige, tal käed ei liikunud eriti hästi ja sisemiselt oli ta ka haige. Ta korraldas R. matused, kuid tsiviilhagi esitada ei soovi. Tunnistaja J.S., rääkis kohtuistungil, et tema ei tea toimunust suurt midagi. R. H. oli talle kunagi rääkinud, et Jüri Poberežnõi olevat teda kunagi lüüa tahtnud, aga ei olnud pihta saanud. 8.01.2008.a. kella 13 paiku käis R. H. tema korteris, peksmisjälgi temal ei olnud. 9.01.2008.a. käis süüdistatav tema juures R. H. otsimas. Tunnistaja E. V., andis kohtus ütlusi selle kohta, et R. H. elas enne sotsiaalmajja sattumist koos Jüri Poberežnõi ja viimase emaga. Tema teada elasid nad vaikselt. Tunnistaja M. A. rääkis kohtus, et tema oli kuulnud, et R. H. ja Jüri Poberežnõi kolisid lahku elama, sest ei saanud omavahel läbi. Tunnistaja A. L. ütluste kohaselt 6.01.2008.a. kuulis ta, et R. H. korteris oli tulekahju olnud. Ta aitas koos Jüri Poberežnõiga R. tuba koristada. 8.01.2008.a. käisid nad lõuna paiku Jüriga R. vaatamas, R. mingeid vigastusi näha ei olnud. Ta nägi, kui Jüri lõi R. rusikaga näkku. 3 Sellepeale tunnistaja lahkus R. korterist ja läks H. E. juurde. Umbes 15 minuti pärast tuli sinna järgi ka Jüri. Varsti Jüri lahkus H. korterist ja suundus R. maja poole, kas ta sinna ka sisse läks, tema ei näinud. Tunnistaja kinnitas, et on varem kunagi kuulnud, et Jüri on ähvardanud R. ära tappa. Tunnistaja I. A., süüdistatava õde, rääkis kohtuistungil, et Jüri Poberežnõi elas emaga ja ema meestuttavaga R. H. koos. 9.01.2009.a. helistas Jüri talle ja ütles, et R. on surnud. Tunnistaja H. E. ütluste kohaselt 8.01.2008.a. lõuna paiku käisid Jüri Poberežnõi ja A. L. tema juures ning olid mõlemad purjus. Jüri lahkus tema juurest üksi, A. jäi veel sinna. Kuhu Jüri läks ta ei näinud. Tunnistaja T. K. andis kohtus ütlusi selle kohta, et R. H. rääkis kunagi talle, et Jüri Poberežnõi on temalt pensionirahasid välja pressinud. 8.01.2008.a. oli tema H. E. juures ja sinna tulid ka Jüri Poberežnõi ja A. L.. Jüri käis mitu korda H. korterist ära ja ütles, et läheb R. korterisse. Tagasi tulles oli Jüri olek teistsugune, oli närviline. Jüril oli seljas tumesinine jope. A. L. rääkis talle, et Jüri on R. kallale läinud ja ta on näinud, kuidas Jüri on hoidnud nuga R. kõri peal. Samuti on ta kuulnud külajutte, et Jüri on varemgi käinud R. korteris piinamas. Tunnistaja E. H. ütluste kohaselt tarvitasid Jüri Poberežnõi ja R. H. tihti koos alkoholi. Ta teab, et 5.01. või 6.01.2008.a. oli R. korteris tulekahju ning A. L. ja Jüri aitasid seal koristada. Tunnistaja I. A. andis kohtus ütlusi, mille kohaselt 8.01.2008.a.kella 15-16 paiku läks Jüri Poberežnõi R. H. korterisse. Peale seda hakkas korterist kostma karjumist, sõimlemist, riidlemist ja mütsatusi. Kõik see kestis umbes 20 minutit. Peale seda jäi kõik vaikseks. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga (I kd tl 3-6), skeemiga sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde (tl 7) ja fototabelitega (I kd tl 8-23) on tõendatud kuriteo toimumise aeg ja koht, samuti tapetu asend. R. H. laip asetses uksest sisenedes ukse vastas akna all pool külili asendis paremal küljel. Pea paiknes vasakul pool ruumis oleva kapi lähedal. Kiirabikaarti nr 37 (I kd tl 30) kohaselt leitud surnud mees lukus olevast korterist, kiirabi töötajatel kahtlus vägivaldsele surmale. Surnu ekspertiisiaktiga nr 8 (I kd tl 33-38) on tõendatud, et surm saabus süüdistuses toodud viisil ja ajal. Fototabel nr 1-12 (I kd tl 39-50) sellel kujutatud tapetu oma vigastustega kinnitab, et vigastused vastavad süüdistuses toodud ulatusele. Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollist (I kd tl 26-27) nähtub, et 05.01.2008.a. toimus R. H. korteris tulekahju. Asitõendi vaatlusprotokolli (I kd tl 53-59) kohaselt on vaadeldud R. H. seljas olnud riideesemeid. Asitõendi vaatlusprotokolli (I kd tl 112-120) kohaselt on vaadeldud Jüri Poberežnõi riideesemeid,, saapaid, bussipiletit, viinapudeleid, õllepudelit ja elektriradiaatorit. Ekspertiisimaterjali võtmise protokolli I kd (tl 61-62) kohaselt on võetud ekspertiisimaterjalina R. H. DNA ekspertiisi läbiviimiseks sõrmeküünte aluseid kaapeid. 4 Ekspertiisimaterjali võtmise protokolli (I kd tl 122-123) kohaselt on ekspertiisimaterjalina Jüri Poberežnõilt DNA ekspertiisi läbiviimiseks süljeproovi. võetud Äratundmiseks esitamise protokoll (I kd tl 69-70) koos fototabeliga (I kd tl 71) kinnitab, et I. A. on ära tundnud Jüri Poberežnõi isikuna, kes 8.01.2008.a. sisenes R. H. korterisse ning peale mida hakkasid korteris kostuma müra ja kisa. Ekspertiisiakti nr GE-x (I kd tl 128-134) kohaselt DNA analüüsi tulemusena ei õnnestunud ühtegi inimese DNA alleeli määratleda seinalt võetud proovist. Teistest DNA analüüsiks võetud proovidest õnnestus DNA alleele määratleda. Arstliku ekspertiisi otsuse nr x (I kd tl 201) kohaselt on Jüri Poberežnõil tuvastatud keskmine puue. x Vallavalitsuse iseloomustuses Jüri Poberežnõi kohta (I kd tl 202) nähtub, et Jüri Poberežnõi elas x külas koos ema ja viimastel aastatel ka koos R. H.. Jüri sõltus emast ja ühtegi tööd ilma juhendamata ei teinud. Peale ema surma kolis R. H. Jüri Poberežnõi nõudmisel ja vägivallaga ähvardamisel sotsiaalmajja, kus sai elada kaks kuud. Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akti nr x (I kd tl 205-211) ja akti nr x (II kd tl 77-86) kohaselt Jüri Poberežnõil ei esine psüühikahäireid, mis oleks takistanud või piiranud temal ümbritsevast ja oma tegude iseloomust, sh nende keelatusest arusaamist ja oma käitumise juhtimist. Ta oli alkohoolse intoksikatsiooni seisundis. Käitumise impulsiivsus, kõrgenenud agressiivsus ja alanenud kriitikavõime oma tegude kaugtagajärgede suhtes on joobeseisundile iseloomulikud väärkohastumuslikud käitumismuutused. Ta on suuteline osalema menetlustoimingutes ja kandma karistust. Jüri Poberežnõi ei tunnistanud ennast talle esitatud süüdistuses süüdi. Süüdistatav Jüri Poberežnõi ütluste kohaselt käis ta 8.01.2008.a. R. H. korteris kaks korda. Teisel korral läksid nad R. riidu ja R. tõmbas tal särgi krae puruks, mille peale ta lõi R. kaks korda parema käe rusikaga näkku vastu näo paremat külge. Seepeale kukkus R. maha, ta võttis R. kaenla alt kinni ja vedas ta elutuppa ja pani toolile istuma. Lohistamisega tulid R. püksid poolenisti jalast ära. Siis R. tõusis ja ta lõi R. uuesti kaks korda parema käe rusikaga, ühel korral vastu nägu ja teist korda rindkere vasakule poole vastu ribikonte. Seepeale R. kukkus jälle maha akna alla põrandale pikali peaga toas oleva riidekapi poole, jalad jäid tugitooli poole, parema külje peale pikali. Maas lamavat R. lõi ta veel ühel korral parema käe rusikaga vastu oimukohta, ühel korral rusikaga vastu ribikonte rindkere vasakul küljel ja jalaga kaks korda vastu tagumikku. Jalas olid tal sel ajal saapad. Seepeale läks ta korterist minema ja tõmbas ukse enda järelt kinni, lukk läks automaatselt lukku. Lahkudes jäi R. veel elama. Kaitsja avaldas arvamust, et tema kaitsealune ei soovinud R. H. surma. Kui tapmine üldse kõne alla tuleb, võis see juhtuda üksnes ettevaatamatusest ja läbi kehavigastuste tekitamise
Maakohtu seisukoht 5 J. Poberežnõile on esitatud süüdistus teise inimese, s.o. R. H. tapmises, mis on toime pandud piinaval ja julmal viisil, milline tegu on kvalifitseeritud
Tapmisega rünnatav õigushüve on inimese elu, mis algab sünni ja lõpeb surmaga. Tapmine on koosseisutüübilt materiaalne delikt, mille koosseisuline tagajärg on teise inimese surm. Tähtis on, et tegu ja selle tagajärjeks olev inimese surm oleksid põhjuslikus seoses. J. Poberežnõi möönis, et lõi mõned korrad kannatanut. Ta on seisukohal, et tema surmavaid vigastusi kannatanule ei põhjustanud. Kaitsja seisukohalt võis tegu olla äärmisel juhul tema kaitsealuse puhul tapmisega ettevaatamatusest, kuid palus sellegi poolest süüdistatava õigeks mõista. Kohus leidis, et süüdistata ütlused on vastuolus teiste tõenditega, ennastõigustavad ja kantud soovist vabaneda vastutusest toimepandud kuriteo eest. Kohtulikult uuritud surnu ekspertiisiakt tõendab, et vigastused vastavad tekkelaadilt süüdistuses toodud mehhanismile ja nende tagajärjel saabus kannatanu surm. R. H. surma põhjus on massiivne kehatüve kinnine tömp trauma koos mõlemapoolsete roiete hulgimurdudega, rinnakukeha murru ja verevalumitega ümbritsevates pehmetes kudedes ning südamepauna pinnal ning lisaks esinevad ka keha üldise allajahtumise tunnused. Sellised vigastused on eluohtlikud. Surma põhjustanud vigastuste saamine kukkumise käigus, arvestades nende morfoloogilisi iseärasusi ja lokalisatsiooni, on kohtuarstlike meetoditega välistatud. Süüdistatava oletus, et keegi teine võis R. H. surmavaid vigastusi tekitada, kannab samuti eesmärki kohut eksitada ja vabaneda ise vastutusest. Nimelt ei kinnita ükski tõend, et keegi teine oleks üldse sündmuskohal viibinud kuriteo toimepanemise ajal. Selle tõttu kohus välistab süüdistatava sellise argumendi. Kohus leidis, et kohtuistungil on täielikult tõendamist leidnud nii J. Poberežnõi enda ütlustega, kui ka kohtus uuritud tõenditega, et just süüdistatav tekitas R. H. süüdistuses loetletud vigastused, mille tagajärjel saabus surm. Saabunud surm ja süüdistatava poolt toime pandud teod – pekstes kannatanut rusikate ja jalgadega valimatult keha elutähtsatesse osadesse, nagu pea oimukoht ja rindkere - on omavahel otseses põhjuslikus seoses. Süüdistatav kirjeldas kohtuistungil, kuhu R. H. peale peksmist lamama jäi. Samast kohast ja samas asendis on järgmisel päeval ka R. H. surnukeha leitud. Samuti kirjeldas süüdistatav, et lahkudes lükkas ta ukse kinni ja see läks lukku. Surnukeha leidmisel tehti kindlaks, et R. H. korteri uks oli lukus. Seega on ebatõenäoline, et peale J. Poberežnõi lahkumist veel keegi R. H. korteris käis. Kohtuarstliku ekspertiisi akti kohaselt arvestades vigastuste iseloomu ja ulatust on vähetõenäoline, et kannatanu oleks olnud võimeline peale vigastuste saamist iseseisvalt liikuma, millele viitab ka kohtuarstlikul lahangul sedastatud puhtad jalatallad. KrMS § 61 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Eeltoodust tulenevalt tuleb tõendite hindamisel nende kogumis asetada erinevatest tõenditest tulenevad andmed omavahelisse konteksti, mille analüüsimise tulemusel saadud järeldustest tekib kohtu siseveendumus, mille alusel omistab kohus antud asjaoludel ühele tõendile suurema kaalu kui teisele. Sama kehtib ka situatsioonides, milles objektiivse tõe väljaselgitamine on seatud nö sõna-sõna vastu sõltuvusse asjaosaliste ütlustest. 6 Kaaluda tuleb kõiki asjaolusid, motiive, eesmärke, mis räägivad nii süüteo toimepanemise poolt kui ka vastu ning anda neile üldhinnang e teisisõnu - hinnata argumente kogumis (RK 31-1-94-04). KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab aga tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda (RK nr 3-1-1-88-06). Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Ühe või teise versiooni usaldusväärsuse kontrollimisel tuleb seda kinnitavad andmed paigutada kuriteosündmusele eelnenud ja järgnenud sündmuste üldisesse kulgu. Seejuures tuleb arvestada isikule inkrimineeritava süüteo liiki ja vastava kuritegeliku käitumise kriminoloogilist eripära (RK 3-1-1-16-04). Kohtu hinnangul kattuvad tunnistajate A. L., H. E., T. K., I. A. ütlused sündmusega seonduvas olulises teabes piisavalt täpselt ja on süüdistuse kohtulikul uurimisel taastatud faktiliste asjaolude ahelas loogilises seoses, millest tulenevalt ei teki kohtul kõrvaldamata kahtlust nende ütluste tõepärasuses. Subjektiivsest küljest eeldab tapmine tahtlust, mis peab esinema kõigi objektiivsete tunnuste – surmav tegu, surm ja nendevaheline kausaalseos – suhtes. Kohus tegi kindlaks, et J. Poberežnõi peksis R. H. rusikaga pea, rindkere ning jalaga tagumiku piirkonda. Kohtueksperdi arvamuse kohaselt, millega kohus nõustub, saabus kannatanu surm talle tekitatud vigastuste tagajärjel, millele lisaks esinesid ka keha üldise alajahtumise tunnused. Riigikohus on korduvalt sedastanud (RK III-1/1-72/95; 3-1-1-107-96; 3-1-1-106-97), et pekstes kannatanut rusikate ja jalgadega valimatult keha elutähtsatesse osadesse, nagu pea, rindkere ja kõht, möönab süüdlane mis tahes tagajärje, sh kannatanu surma saabumist. Selline ettekujutus toimepandavast teost, teo tulemusena saabuvast tagajärjest ning üldjoontes ka teo ja tagajärje vahelisest põhjuslikust seosest teo toimepanemise ajal vastab kaudsele tahtlusele
lg 4 mõttes, millest järeldub, et süüdistatav sooritas
Seega on tuvastatud, et süüdistatavate poolt toimepandud teo faktilised asjaolud on subsumeeritavad
juriidilistele tunnustele nii konkreetse teokoosseisu objektiivsest kui subjektiivsest küljest. Nimetatud asjaoludel ei saa kvalifitseerida süütegu ümber
Samuti leiab kohus, et ei ole tuvastatud asjaolusid, mis annaksid alust hinnata tapmist piinavaks ja julmaks. Eeltoodu alusel kvalifitseeris kohus süüdistuse
§-lt 114 p 1 ümber
§-le 113. Kvalifitseerimaks tapmise toimepanduks piinaval ja julmal viisil, peab süüdistatava poolt toimepandud, kannatanu surma põhjustanud tegu vastama
Järjepideva all mõeldakse vägivallategude toimepanemist süstemaatiliselt, s.t vähemalt kolm ajaliselt eristatavat korda või siis nimetatud tegude toimepanemist mingi aja jooksul. Kriminaalasja uurimisel tuvastatud asjaolud annavad alust väita, et R. H. surm ilmselt ei saabunud küll kohe, kui J. Poberežnõi korterist lahkus, kuid lühikese aja jooksul. Kohtuarstliku ekspertiisi akti kohaselt võis R. H. surm saabuda orienteeruvalt 24 tundi enne kohtuarsti viibimist sündmuskohal. Kohtuarst viibis sündmuskohal 9.01.2008.a. kell 20.00. Kohtuarst nendib, et kõik vigastused olid elupuhused, mis tekitati suhteliselt lühikest aega enne surma ja suremisprotsessi käigus. 7 Kohtu veendumust, et R. H. kaotas teadvuse ilmselt kohe peale lööke, kinnitab ka asjaolu. Tunnistaja I. A. kinnitas kohtus, et allkorruselt jäi peale 20 minutit kisa ja mütsatusi kõik vaikseks, appihüüdeid ega oigamist kuulda ei olnud. Juhul, kui isik oleks olnud teadvusel, oleks nii tõsise ründe puhul pidanud ta tundma ka valu, appi karjuma. Kohtus ei leidnud tõendamist, et R. H. oleks mingilgi moel avaldanud, et ta tunneb valu. Kohtukeemilisel uuringul leiti R. H. veres 1,53 mg/g ja uriinis 2,24 mg/g etanooli, mis vastab keskmisele joobele. Peale selle, kvalifitseerimaks tapmise toimepanduks piinaval ja julmal viisil, peab olema tuvastatud ka süüdlase tahtlus piinavate või julmade asjaolude suhtes. J. Poberežnõi tahtlust tappa just piinaval või julmal viisil, kohus ei tuvastanud. Eeltoodu asjaoludel leiab kohus, et J. Poberežnõi süüdistusest tuleb välja jätta piinav ja julm viis tapmise toimepanemisel.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu.
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu.
kohaselt on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Kohus leiab, et J. Poberežnõi oli talle süüks arvatava kuriteo toimepanemise ajal süüvõimeline. Kohus ei ole tuvastanud ka ühtegi J. Poberežnõi süüd välistavat asjaolu. Seega on ta süüdi talle süüks arvatud kuriteo toimepanemises kohtu poolt täpsustatud ulatuses, ta tuleb vastavalt süüdi tunnistada
Karistuste mõistmisel juhindub kohus
Karistuste mõistmisel arvestab kohus eelkõige J. Poberežnõi süüd, samuti toimepandud kuritegude raskust ja laadi, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, kohtualuse isikut ja võimalusi mõjutada kohtualust edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastutust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka seda, et J. Poberežnõi ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Kohus leiab karistusmäära otsustamisel siiski arvestada ka J. Poberežnõi 8 tervislikku seisundit, mis teatud määral võis mõjutada tema käitumist. Nagu nähtus kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktist, on tal kerge vaimne alaareng, situatsioonitaju on lihtsakoeline, häiritud on arutlus- ja järeldusvõime.
Kohus leiab, et arvestades süüdistatava süü suurust ja tema isikut, võib mõista talle karistuse sanktsiooni alammäära lähedal. Eelvangistuses viibitud aeg tuleb vastavalt
lg 1 arvata karistusaja hulka ja karistuse kandmise algust lugeda alates tema kinnipidamisest. Käesolevas asjas tsiviilhagi väljamõistmist ei taotletud. Menetluskulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha 10875 krooni, ekspertiisitasud kokku 76 830 krooni, paljunduskulu 7 krooni, kohtueelsel uurimisel ja kohtus kaitsjale riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest makstud kaitsetasu 25 990 krooni ja 68 senti. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb menetluskulud hüvitada süüdimõistetul. Asitõendid: DNA proovid (Pakendid nr. 1, 2, 3, 6, 7, 8, 9, 10), Suitsukonid (Pakendid nr. 4, 5), Jüri Poberežnõi kampsun (Pakend nr. 11), Jüri Poberežnõi töötunked (Pakend nr. 12), Jüri Poberežnõi tööjope (Pakend nr. 13), Bussipilet (Pakend nr. 14), Jüri Poberežnõi saapad (Pakend nr. 17), R. H.’i sõrmeküünte alused kaaped (Pakend nr. 18), Viinapudel „LAUA VIIN” (Pakend nr. 19), Viinapudel „RUSSIAN VODKA” (Pakend nr. 20), Õllepudel „TAURUS” (Pakend nr. 21), Elektriradiaator (Pakend nr. 22), R. H.’i jope, kampsun, triiksärk, valget värvi pluus, musta-valge kirju pluus, T-särk, dressipüksid, aluspüksid, 1 paar sokke (Pakend nr. 23) - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Anu Tammeniit kohtunik Viire Murumaa rahvakohtunik Taimo Kodasma rahvakohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.