← Eesti

1-06-11564\28

Kriminaaltoimik 1-0606-10564 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tallinn, 24. oktoober 2008 Harju Maakohus, koosseisus: kohtunik Raivo Einula, rahvakohtunikud Merle Haruoja ja Reet Valtmäe, sekretäri Mer

§ 184lg 21 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Meir Shushanile on kriminaalasjas esitatud süüdistus veel selles, et tema, isikute grupis koos Shimon Yalozi, Nahum Yaron Kahana ja Moshe Moris 4 Benyaminiga pani ajavahemikul 21.09.2005.a. kuni 10.10.2005.a. toime suures koguses narkootilise aine kokaiini ebaseaduslikult üle Eesti Vabariigi riigipiiri ja Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri toimetamise alljärgnevalt: Olles eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal enne 21.09.2005.a. ebaseaduslikult omandanud kindlakstegemata isikult Peruu Vabariigis suures koguses narkootilist ainet – 43 101 grammi kokaiini – ning paigutanud selle enne 21.09.2005.a. umbes 1,5 m läbimõõduga hammasratta sisemuses asunud spetsiaalsesse peidikusse, korraldasid Meir Shushan, Shimon Yaloz ja Moshe Moris Benyamin 21.09.2005.a. eelnimetatud hammasratta saatmise transpordifirma vahendusel Peruust, Limast üle Eesti Vabariigi riigipiiri ja Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri Tallinna OÜ Ofiir Company nimele. Meir Shushan organiseeris nimetatud kokaiinisaadetise vastuvõtmise Nahum Yaron Kahana poolt Eesti Vabariigis. Samuti edastas Meir Shushan Nahum Yaron Kahanale rahalised vahendid, mis olid vajalikud saadetise tollist kättesaamisega seonduvate kulutuste katmiseks. 10.10.2005.a. ületas Meir Shushani, Shimon Yalozi ja Moshe Moris Benyamini poolt Peruust teele saadetud hammasratas, millesse oli peidetud 43 101 grammi kokaiini, Tallinnas Eesti Vabariigi riigipiiri ja Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri. Meir Shushani ülesandel korraldas Nahum Yaron Kahana kõnealuse hammasrattaga seotud tollidokumentide vormistamise ja võttis saadetise tollist vastu. Kokaiini ebaseaduslikult üle Eesti Vabariigi riigipiiri toimetamisega seonduvad kulutused kaeti rahast, mille Meir Shushan, Shimon Yaloz ja käesolevas kriminaalasjas vastutusele võtmata isik Ofer Shushan Meir Shushani ettepanekul 2005.a. kevadel olid teadvalt paigutanud tegevusse, mis oli suunatud suures koguses narkootilise aine kokaiini ebaseaduslikule omandamisele Peruus ning nimetatud narkootilise aine toimetamisele salakaubana Euroopa Ühenduse tolliterritooriumile. Oma tegevusega pani Meir Shushan isikute grupis toime suures koguses narkootilise aine kokaiini ebaseaduslikult üle riigipiiri ja üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri toimetamise,

§ 392lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Shimon Yalozi süüdistus: süüdistus Shimon Yalozile on kriminaalasjas esitatud süüdistus selles, et tema, isikute grupis koos Meir Shushani, Nahum Yaron Kahana ja Moshe Moris Benyaminiga pani ajavahemikul 2005.a. algusest kuni 11.10.2005.a. toime suures koguses narkootilise aine kokaiini ebaseadusliku käitlemise alljärgnevalt: 2005.a. esimesel poolaastal täpselt tuvastamata ajal paigutasid Meir Shushan, Shimon Yaloz ja käesolevas kriminaalasjas vastutusele võtmata isik Ofer Shushan Meir Shushani ettepanekul igaüks 40 000 dollarit (USD) tegevusse, mis oli suunatud suures koguses narkootilise aine kokaiini ebaseaduslikule omandamisele Peruus ning nimetatud narkootilise aine toimetamisele salakaubana Euroopa Ühenduse tolliterritooriumile. 2005.a. kevadel täpselt tuvastamata ajal kaasas Meir Shushan eelnimetatud tegevusse Moshe Moris Benyamini, kellele tegi ülesandeks tehniliste lahenduste 5 leidmise kokaiini salakaubaveoks Peruust Euroopa Ühenduse tolliterritooriumile. Meir Shushan andis Moshe Moris Benyaminile korralduse hankida kokaiini varjatud transportimiseks vajalik seadeldis, saata see Iisraelist Peruusse ning hiljem koos kokaiiniga Peruust Euroopa Ühenduse tolliterritooriumile. Narkootilise aine kokaiini hankimise Peruus võttis Meir Shushan enda ülesandeks. Meir Shushan varustas Moshe Moris Benyamini ka rahaliste vahenditega, mis olid ette nähtud kokaiini salakaubaveoks vajaliku varustuse soetamiseks. Meir Shushan lubas Moshe Moris Benyaminile viimase kuritegeliku tegevuse eest tasuks 10 000 eurot. Meir Shushani ülesandel lasi Moshe Moris Benyamin Iisraelis Haim Fallah nimelises metallitehases valmistada kaks suurt metallist hammasratast (läbimõõduga 2 m ja 1,5 m). Vastavalt Moshe Moris Benyamini tellimusele valmistati hammasrattad seest õõnsatena – nende sisse jäeti kaanega suletavad tühimikud, mis olid mõeldud kasutamiseks narkootilise aine kokaiini peidikutena salakaubaveol. Hammasrataste valmistamine läks maksma kokku 4000 USA dollarit, mille Moshe Moris Benyamin tasus Meir Shushani poolt talle spetsiaalselt selleks antud summadest. Pärast eelnimetatud hammasrataste valmimist saatis Moshe Moris Benyamin need 2005.a. kevadel täpselt tuvastamata ajal Meir Shushani korraldusel rahvusvahelise transpordifirma Globus vahendusel Iisraelist Peruusse, Lima linna. Raha hammasrataste saatmiseks Peruusse andis Moshe Moris Benyaminile Meir Shushan. 17.07.2005.a. sõitsid Meir Shushan ja Shimon Yaloz Peruusse, Moshe Moris Benyamin sõitis neile Peruusse järele 19.07.2005.a. Meir Shushani, Shimon Yalozi ja Moshe Moris Benyamini Peruusse sõitmise eesmärgiks oli hankida kohapeal suures koguses narkootilist ainet kokaiini, peita see hammasrataste sees olevatesse peidikutesse ja toimetada salakaubana Euroopa Ühenduse tolliterritooriumile. Peruus, Lima linnas võttis Moshe Moris Benyamin eelnimetatud hammasrattad Meir Shushani ülesandel tollilaost vastu. Seejärel korraldas Meir Shushan hammasrataste viimise Adrian Fontese nimelise isiku kasutuses oleva maja hoovi. 2005.a. suvel, eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, hankis Meir Shushan koos käesolevas kriminaalasjas vastutusele võtmata isiku Adrian Fontesega Peruu Vabariigis tuvastamata isikutelt suures koguses narkootilist ainet – umbes 50 kg kokaiini. Kokaiini ostmiseks kasutas Meir Shushan rahalisi vahendeid, mis Shimon Yaloz, käesolevas kriminaalasjas vastutusele võtmata isik Ofer Shushan ja Meir Shushan ise olid 2005.a. kevadel paigutanud tegevusse, mis oli suunatud suures koguses narkootilise aine kokaiini ebaseaduslikule omandamisele Peruus ning nimetatud narkootilise aine toimetamisele salakaubana Euroopa Ühenduse tolliterritooriumile. Ostetud kokaiini toimetasid Meir Shushan ja Adrian Fontes kahes osas Adrian Fontese kasutuses olnud maja hoovi, kus Meir Shushan, Shimon Yaloz, Moshe Moris Benyamin ja Adrian Fontes koos paigutasid kokaiini umbes 1,5 m läbimõõduga hammasratta sisemusse. Hammasratta sisse mahtus 43 101 grammi kokaiini. Ülejäänud aine jäeti Peruusse Adrian Fontese juurde peidikusse. Meir Shushan ja Shimon Yaloz otsustasid saata kokaiini Peruust Eesti Vabariiki Tallinnasse. Seoses sellega kaasas Meir Shushan kuriteo toimepanemisele oma Eestis viibiva tuttava Nahum Yaron Kahana. Eeluurimisel täpselt tuvastamata 6 ajal 2005.a. tegi Meir Shushan Nahum Yaron Kahanale ülesandeks vormistada viimase nimele Eesti Vabariigis firma, mida saaks kasutada kokaiiniga täidetud hammasratta Eestisse toimetamisel saadetist vastu võtva firmana. Tasuks lubas Meir Shushan Nahum Yaron Kahanale osa kokaiini müümisest saadavast rahast – 50 000 eurot. Meir Shushani korraldusel omandaski Nahum Yaron Kahana Eestis firma OÜ Ofiir Company, mille nimele pidi saabuma hammasratas koos sellesse peidetud kokaiiniga. 21.09.2005.a korraldasid Meir Shushan, Shimon Yaloz ja Moshe Moris Benyamin ülalnimetatud hammasratta, koos sellesse peidetud 43 101 grammi kokaiiniga, teelesaatmise Juan Ruben Avila Guevara nimelt Peruust, Limast sihtkohaga Tallinna, OÜ Ofiir Company nimele. 2005.a. oktoobri alguses oli Meir Shushan korduvalt telefoni teel ühenduses Nahum Yaron Kahanaga, kontrollides ja täpsustades eelnimetatud kokaiinisaadetise Eesti Vabariiki saabumise aega ja asjaolusid. Samuti edastas Meir Shushan Nahum Yaron Kahanale rahalisi vahendeid, mis olid vajalikud hammasratta vastuvõtmisega seotud kulutuste katmiseks. 07.10.2005.a. saabusid Meir Shushan, Shimon Yaloz ja Moshe Moris Benyamin Eesti Vabariiki, et koos Nahum Yaron Kahana`ga korraldada hammasratta vastuvõtmist, kontrollida saadetise korrasolekut ja organiseerida selle edasist liikumist Euroopa Ühenduse territooriumil. Meir Shushani ülesandel ja temalt saadud rahalisi vahendeid kasutades korraldas Nahum Yaron Kahana 2005.a. oktoobri alguses kõnealuse hammasrattaga seotud tollidokumentide vormistamise. 10.10.2005.a. ületas Meir Shushani, Shimon Yalozi ja Moshe Moris Benyamini poolt Peruust Eestisse teele saadetud hammasratas, millesse oli peidetud 43 101 grammi kokaiini, Tallinnas Eesti Vabariigi riigipiiri ja Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri ning Nahum Yaron Kahana võttis selle Meir Shushani ülesandel vastu. 11.10.2005.a. lasi Nahum Yaron Kahana Meir Shushani ülesandel toimetada hammasratta koos selles paikneva kokaiiniga tollilaost OÜ Ventermo lattu Tallinnas, Xxx, kuhu läks koos Shimon Yaloziga saadetist üle vaatama. Nahum Yaron Kahana ja Shimon Yaloz kontrollisid saadetise korrasolekut. Olles veendunud, et saadetis on terve ja puutumatu, lahkusid Nahum Yaron Kahana ja Shimon Yaloz ülalnimetatud laost. 11.10.2005.a. peeti Nahum Yaron Kahana ja Shimon Yaloz kinni hammasratta hoiukohaks olnud lao läheduses Tallinnas Vineeri ja Vana-Lõuna tänavate ristmikul. Meir Shushan ja Moshe Moris Benyamin peeti samal päeval kinni OÜ Ofiir Company registreerimisaadressil Tallinnas Liivalaia 28-25. Eelnimetatud hammasratta sisemuses olevast peidikust leiti ja võeti ära 43 101 grammi narkootilist ainet kokaiini. Kokaiini ebaseadusliku käitlemise ja salakaubaveoga seonduvad kulutused kaeti rahast, mille Meir Shushan, Shimon Yaloz ja käesolevas kriminaalasjas vastutusele võtmata isik Ofer Shushan Meir Shushani ettepanekul 2005.a kevadel olid teadvalt paigutanud tegevusse, mis oli suunatud suures koguses narkootilise aine kokaiini ebaseaduslikule omandamisele Peruus ning nimetatud narkootilise aine toimetamisele salakaubana Euroopa Ühenduse tolliterritooriumile. 7 Meir Shushan, Shimon Yaloz ja Nahum Yaron Kahana käitlesid suures koguses narkootilist ainet kokaiini selle edasiandmise eesmärgil tasu eest, s.o. narkokaubanduse eesmärgil. Käesoleva kriminaalasja raames leitud ja ära võetud kokaiini kogus ületab enam kui 14 000 korda suure koguse alampiiri. Nimetatud koguse kokaiini hind illegaalses tänavamüügis oleks vähemalt 43 miljonit krooni. Sellest tulenevalt panid Meir Shushan, Shimon Yaloz ja Nahum Yaron Kahana isikute grupis toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise suure varalise kasu saamise eesmärgil. Kokaiin kuulub kehtivasse Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning eriarvestusele kuuluvate ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse korra II nimekirja, kuhu kuuluvate ainete käitlemine Eesti Vabariigis on keelatud, v.a. erijuhtudel. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Suur kogus algab kokaiini puhul 3 grammist. Oma tegevusega pani Shimon Yaloz toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise grupi poolt suure varalise kasu saamise eesmärgil – grupi poolt suure varalise kasu saamise eesmärgil suures koguses narkootilise aine kokaiini ebaseadusliku omandamise, valdamise, veo ja edasisaatmise ning rahaliste vahendite andmise eelnimetatud tegevuseks, s.o. KarS § 184 lg 21 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Shimon Yalozile on kriminaalasjas esitatud süüdistus veel selles, et tema, isikute grupis koos Meir Shushani, Nahum Yaron Kahana ja Moshe Moris Benyaminiga pani ajavahemikul 21.09.2005.a. kuni 10.10.2005.a. toime suures koguses narkootilise aine kokaiini ebaseaduslikult üle Eesti Vabariigi riigipiiri ja Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri toimetamise alljärgnevalt: Olles eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal enne 21.09.2005.a. ebaseaduslikult omandanud kindlakstegemata isikult Peruu Vabariigis suures koguses narkootilist ainet – 43 101 grammi kokaiini – ning paigutanud selle enne 21.09.2005.a umbes 1,5 m läbimõõduga hammasratta sisemuses asunud spetsiaalsesse peidikusse, korraldasid Meir Shushan, Shimon Yaloz ja Moshe Moris Benyamin 21.09.2005.a. eelnimetatud hammasratta saatmise transpordifirma vahendusel Peruust Limast üle Eesti Vabariigi riigipiiri ja Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri Eesti Vabariiki Tallinnasse OÜ Ofiir Company nimele. Meir Shushan organiseeris nimetatud kokaiinisaadetise vastuvõtmise Nahum Yaron Kahana poolt Eesti Vabariigis. Samuti edastas Meir Shushan Nahum Yaron Kahanale rahalised vahendid, mis olid vajalikud saadetise tollist kättesaamisega seonduvate kulutuste katmiseks. 10.10.2005.a. ületas Meir Shushani, Shimon Yalozi ja Moshe Moris Benyamini poolt Peruust teele saadetud hammasratas, millesse oli peidetud 43 101 grammi kokaiini, Tallinnas Eesti Vabariigi riigipiiri ja Euroopa Ühenduse 8 tolliterritooriumi piiri. Meir Shushani ülesandel korraldas Nahum Yaron Kahana kõnealuse hammasrattaga seotud tollidokumentide vormistamise ja võttis saadetise tollist vastu. Kokaiini ebaseaduslikult üle Eesti Vabariigi riigipiiri toimetamisega seonduvad kulutused kaeti rahast, mille Meir Shushan, Shimon Yaloz ja käesolevas kriminaalasjas vastutusele võtmata isik Ofer Shushan Meir Shushani ettepanekul 2005.a. kevadel olid teadvalt paigutanud tegevusse, mis oli suunatud suures koguses narkootilise aine kokaiini ebaseaduslikule omandamisele Peruus ning nimetatud narkootilise aine toimetamisele salakaubana Euroopa Ühenduse tolliterritooriumile. Oma tegevusega pani Shimon Yaloz isikute grupis toime suures koguses narkootilise aine kokaiini ebaseaduslikult üle riigipiiri ja üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri toimetamise,

§ 392lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Nahum Yaron Kahana süüdistus: süüdistus Nahum Yaron Kahanale on kriminaalasjas esitatud süüdistus selles, et tema, isikute grupis koos Meir Shushani, Shimon Yalozi ja Moshe Moris Benyaminiga pani ajavahemikul 2005.a. algusest kuni 11.10.2005.a. toime suures koguses narkootilise aine kokaiini ebaseadusliku käitlemise alljärgnevalt: 2005.a. esimesel poolaastal täpselt tuvastamata ajal paigutasid Meir Shushan, Shimon Yaloz ja käesolevas kriminaalasjas vastutusele võtmata isik Ofer Shushan Meir Shushani ettepanekul igaüks 40 000 dollarit (USD) tegevusse, mis oli suunatud suures koguses narkootilise aine kokaiini ebaseaduslikule omandamisele Peruus ning nimetatud narkootilise aine toimetamisele salakaubana Euroopa Ühenduse tolliterritooriumile. 2005.a. kevadel täpselt tuvastamata ajal kaasas Meir Shushan eelnimetatud tegevusse Moshe Moris Benyamini, kellele tegi ülesandeks tehniliste lahenduste leidmise kokaiini salakaubaveoks Peruust Euroopa Ühenduse tolliterritooriumile. Meir Shushan andis Moshe Moris Benyaminile korralduse hankida kokaiini varjatud transportimiseks vajalik seadeldis, saata see Iisraelist Peruusse ning hiljem koos kokaiiniga Peruust Euroopa Ühenduse tolliterritooriumile. Narkootilise aine kokaiini hankimise Peruus võttis Meir Shushan enda ülesandeks. Meir Shushan varustas Moshe Moris Benyamini ka rahaliste vahenditega, mis olid ette nähtud kokaiini salakaubaveoks vajaliku varustuse soetamiseks. Meir Shushan lubas Moshe Moris Benyaminile viimase kuritegeliku tegevuse eest tasuks 10 000 eurot. Meir Shushani ülesandel lasi Moshe Moris Benyamin Iisraelis Haim Fallah nimelises metallitehases valmistada kaks suurt metallist hammasratast (läbimõõduga 2 m ja 1,5 m). Vastavalt Moshe Moris Benyamini tellimusele valmistati hammasrattad seest õõnsatena – nende sisse jäeti kaanega suletavad tühimikud, mis olid mõeldud kasutamiseks narkootilise aine kokaiini peidikutena salakaubaveol. Hammasrataste valmistamine läks maksma kokku 4000 USA dollarit, mille Moshe Moris Benyamin tasus Meir Shushani poolt talle spetsiaalselt selleks antud summadest. Pärast eelnimetatud hammasrataste valmimist saatis Moshe Moris Benyamin need 2005.a. kevadel täpselt tuvastamata ajal Meir Shushani korraldusel 9 rahvusvahelise transpordifirma Globus vahendusel Iisraelist Peruusse, Lima linna. Raha hammasrataste saatmiseks Peruusse andis Moshe Moris Benyaminile Meir Shushan. 17.07.2005.a. sõitsid Meir Shushan ja Shimon Yaloz Peruusse, Moshe Moris Benyamin sõitis neile Peruusse järele 19.07.2005.a. Meir Shushani, Shimon Yalozi ja Moshe Moris Benyamini Peruusse sõitmise eesmärgiks oli hankida kohapeal suures koguses narkootilist ainet kokaiini, peita see hammasrataste sees olevatesse peidikutesse ja toimetada salakaubana Euroopa Ühenduse tolliterritooriumile. Peruus Lima linnas võttis Moshe Moris Benyamin eelnimetatud hammasrattad Meir Shushani ülesandel tollilaost vastu. Seejärel korraldas Meir Shushan hammasrataste viimise Adrian Fontese nimelise isiku kasutuses oleva maja hoovi. 2005.a. suvel, eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, hankis Meir Shushan koos käesolevas kriminaalasjas vastutusele võtmata isiku Adrian Fontesega Peruu Vabariigis tuvastamata isikutelt suures koguses narkootilist ainet – umbes 50 kg kokaiini. Kokaiini ostmiseks kasutas Meir Shushan rahalisi vahendeid, mis Shimon Yaloz, käesolevas kriminaalasjas vastutusele võtmata isik Ofer Shushan ja Meir Shushan ise olid 2005.a kevadel paigutanud tegevusse, mis oli suunatud suures koguses narkootilise aine kokaiini ebaseaduslikule omandamisele Peruus ning nimetatud narkootilise aine toimetamisele salakaubana Euroopa Ühenduse tolliterritooriumile. Ostetud kokaiini toimetasid Meir Shushan ja Adrian Fontes kahes osas Adrian Fontese kasutuses olnud maja hoovi, kus Meir Shushan, Shimon Yaloz, Moshe Moris Benyamin ja Adrian Fontes koos paigutasid kokaiini umbes 1,5 m läbimõõduga hammasratta sisemusse. Hammasratta sisse mahtus 43 101 grammi kokaiini. Ülejäänud aine jäeti Peruusse Adrian Fontese juurde peidikusse. Meir Shushan ja Shimon Yaloz otsustasid saata kokaiini Peruust Eesti Vabariiki Tallinnasse. Seoses sellega kaasas Meir Shushan kuriteo toimepanemisele oma Eestis viibiva tuttava Nahum Yaron Kahana. Eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal 2005.a. tegi Meir Shushan Nahum Yaron Kahanale ülesandeks vormistada viimase nimele Eesti Vabariigis firma, mida saaks kasutada kokaiiniga täidetud hammasratta Eestisse toimetamisel saadetist vastu võtva firmana. Tasuks lubas Meir Shushan Nahum Yaron Kahanale osa kokaiini müümisest saadavast rahast – 50 000 eurot. Meir Shushani korraldusel omandaski Nahum Yaron Kahana Eesti Vabariigis firma OÜ Ofiir Company, mille nimele pidi saabuma hammasratas koos sellesse peidetud kokaiiniga. 21.09.2005.a. korraldasid Meir Shushan, Shimon Yaloz ja Moshe Moris Benyamin ülalnimetatud hammasratta, koos sellesse peidetud 43 101 grammi kokaiiniga, teelesaatmise Juan Ruben Avila Guevara nimelt Peruust Limast sihtkohaga Eesti Vabariiki Tallinna OÜ Ofiir Company nimele. 2005.a. oktoobri alguses oli Meir Shushan korduvalt telefoni teel ühenduses Nahum Yaron Kahanaga, kontrollides ja täpsustades eelnimetatud kokaiinisaadetise Eesti Vabariiki saabumise aega ja asjaolusid. Samuti edastas Meir Shushan Nahum Yaron Kahanale rahalisi vahendeid, mis olid vajalikud hammasratta vastuvõtmisega seotud kulutuste katmiseks. 07.10.2005.a. saabusid Meir Shushan, Shimon Yaloz ja Moshe Moris Benyamin Eesti Vabariiki, et koos Nahum Yaron Kahanaga korraldada hammasratta vastuvõtmist, kontrollida saadetise korrasolekut ja organiseerida selle edasist 10 liikumist Euroopa Ühenduse territooriumil. Meir Shushan`i ülesandel ja temalt saadud rahalisi vahendeid kasutades korraldas Nahum Yaron Kahana 2005.a. oktoobri alguses kõnealuse hammasrattaga seotud tollidokumentide vormistamise. 10.10.2005.a. ületas Meir Shushani, Shimon Yalozi ja Moshe Moris Benyamini poolt Peruust Eestisse teele saadetud hammasratas, millesse oli peidetud 43 101 grammi kokaiini, Tallinnas Eesti Vabariigi riigipiiri ja Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri ning Nahum Yaron Kahana võttis selle Meir Shushani ülesandel vastu, olles teadlik, et hammasrattasse on peidetud suures koguses narkootilist ainet kokaiini. 11.10.2005.a. lasi Nahum Yaron Kahana Meir Shushani ülesandel toimetada hammasratta koos selles paikneva kokaiiniga tollilaost OÜ Ventermo lattu Tallinnas, Xxx, kuhu läks koos Shimon Yaloz`iga saadetist üle vaatama. Nahum Yaron Kahana ja Shimon Yaloz kontrollisid saadetise korrasolekut. Olles veendunud, et saadetis on terve ja puutumatu, lahkusid Nahum Yaron Kahana ja Shimon Yaloz ülalnimetatud laost. 11.10.2005.a. peeti Nahum Yaron Kahana ja Shimon Yaloz kinni hammasratta hoiukohaks olnud lao läheduses Tallinnas Vineeri ja Vana-Lõuna tänavate ristmikul. Meir Shushan ja Moshe Moris Benyamin peeti samal päeval kinni OÜ Ofiir Company registreerimisaadressil Tallinnas, Liivalaia 28-25. Eelnimetatud hammasratta sisemuses olevast peidikust leiti ja võeti ära 43 101 grammi narkootilist ainet kokaiini. Kokaiini ebaseadusliku käitlemise ja salakaubaveoga seonduvad kulutused kaeti rahast, mille Meir Shushan, Shimon Yaloz ja käesolevas kriminaalasjas vastutusele võtmata isik Ofer Shushan Meir Shushani ettepanekul 2005.a. kevadel olid teadvalt paigutanud tegevusse, mis oli suunatud suures koguses narkootilise aine kokaiini ebaseaduslikule omandamisele Peruus ning nimetatud narkootilise aine toimetamisele salakaubana Euroopa Ühenduse tolliterritooriumile. Meir Shushan, Shimon Yaloz ja Nahum Yaron Kahana käitlesid suures koguses narkootilist ainet kokaiini selle edasiandmise eesmärgil tasu eest, s.o. narkokaubanduse eesmärgil. Käesoleva kriminaalasja raames leitud ja ära võetud kokaiini kogus ületab enam kui 14 000 korda suure koguse alampiiri. Nimetatud koguse kokaiini hind illegaalses tänavamüügis oleks vähemalt 43 miljonit krooni. Kokaiini müügist saadavast rahast lubas Meir Shushan Nahum Yaron Kahanale 50 000 eurot, s.o. vähemalt 750 000 krooni. Sellest tulenevalt panid Meir Shushan, Shimon Yaloz ja Nahum Yaron Kahana isikute grupis toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise suure varalise kasu saamise eesmärgil. Kokaiin kuulub kehtivasse Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning eriarvestusele kuuluvate ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse korra II nimekirja, kuhu kuuluvate ainete käitlemine Eesti Vabariigis on keelatud, v.a. erijuhtudel. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete 11 ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Suur kogus algab kokaiini puhul 3 grammist. Oma tegevusega pani Nahum Yaron Kahana toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise grupi poolt suure varalise kasu saamise eesmärgil – grupi poolt suure varalise kasu saamise eesmärgil suures koguses narkootilise aine kokaiini ebaseadusliku omandamise, valdamise ja veo,

§ 184lg 21 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Nahum Yaron Kahanale on kriminaalasjas esitatud süüdistus veel selles, et tema, isikute grupis koos Meir Shushani, Shimon Yalozi ja Moshe Moris Benyaminiga pani ajavahemikul 21.09.2005.a. kuni 10.10.2005.a. toime suures koguses narkootilise aine kokaiini ebaseaduslikult üle Eesti Vabariigi riigipiiri ja Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri toimetamise alljärgnevalt: Olles eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal enne 21.09.2005.a. ebaseaduslikult omandanud kindlakstegemata isikult Peruu Vabariigis suures koguses narkootilist ainet – 43 101 grammi kokaiini – ning paigutanud selle enne 21.09.2005.a umbes 1,5 m läbimõõduga hammasratta sisemuses asunud spetsiaalsesse peidikusse, korraldasid Meir Shushan, Shimon Yaloz ja Moshe Moris Benyamin 21.09.2005.a eelnimetatud hammasratta saatmise transpordifirma vahendusel Peruust Limast üle Eesti Vabariigi riigipiiri ja Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri Eesti Vabariiki Tallinnasse OÜ Ofiir Company nimele. Meir Shushan organiseeris nimetatud kokaiinisaadetise vastuvõtmise Nahum Yaron Kahana poolt Eesti Vabariigis. Samuti edastas Meir Shushan Nahum Yaron Kahanale rahalised vahendid, mis olid vajalikud saadetise tollist kättesaamisega seonduvate kulutuste katmiseks. 10.10.2005.a ületas Meir Shushani, Shimon Yalozi ja Moshe Moris Benyamini poolt Peruust teele saadetud hammasratas, millesse oli peidetud 43 101 grammi kokaiini, Tallinnas Eesti Vabariigi riigipiiri ja Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri. Meir Shushani ülesandel korraldas Nahum Yaron Kahana kõnealuse hammasrattaga seotud tollidokumentide vormistamise ja võttis saadetise tollist vastu. Kokaiini ebaseaduslikult üle Eesti Vabariigi riigipiiri toimetamisega seonduvad kulutused kaeti rahast, mille Meir Shushan, Shimon Yaloz ja käesolevas kriminaalasjas vastutusele võtmata isik Ofer Shushan Meir Shushani ettepanekul 2005.a kevadel olid teadvalt paigutanud tegevusse, mis oli suunatud suures koguses narkootilise aine kokaiini ebaseaduslikule omandamisele Peruus ning nimetatud narkootilise aine toimetamisele salakaubana Euroopa Ühenduse tolliterritooriumile. Oma tegevusega pani Nahum Yaron Kahana isikute grupis toime suures koguses narkootilise aine kokaiini ebaseaduslikult üle riigipiiri ja üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri toimetamise,

§ 392lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

12 Kriminaalasjas esitati süüdistus ka Moshe Moris Benyaminile, keda süüdistati selles, et ta oma tegevusega pani toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise grupi poolt – suures koguses narkootilise aine kokaiini ebaseadusliku omandamise, valdamise, veo ja edasisaatmise grupi poolt,

§ 184

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo; samuti selles, et ta oma tegevusega pani isikute grupis toime suures koguses narkootilise aine kokaiini ebaseaduslikult üle riigipiiri ja üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri toimetamise,

§ 392lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Moshe Moris Benyamini osas eraldas kohus Kr

MS § 269 lg 3 kohaselt 15.05.2007.a määrusega (kd 7, lk 325-327) tema süüasja eraldi menetlemiseks iseseisva kriminaalasjana. Kriminaalasja nr on 1-07-7959 ja 28.08.2007.a toimunud kohtuistungil (istungiprotokolli koopia, kd 7, lk 440-441) lükkas kohus asja arutamise nimetatud kriminaalasjas edasi kuni süüdistatava tervenemiseni. Vastavalt KrMS § 269 lg 3, kui kriminaalasja arutamist takistab süüdistatava raske haigus, mis ei võimalda tal kohtusse ilmuda, võib kohus teha tema süüdistuse eraldi menetlemise määruse, lükata eraldatud süüdistuse arutamise edasi kuni süüdistatava tervenemiseni ning jätkata teiste süüdistatavate kriminaalasja kohtulikku arutamist. Süüdistatavate seisukohad Esitatud süüdistuses KarS § 184 lg 21 p 1 ja KarS § 392 lg 2 p 2 järgi Meir Shushan ja Shimon Yaloz end süüdi ei tunnistanud (kd 6, lk 106-107). Süüdistatav Nahum Yaron Kahana kinnitas, et saab süüdistusest aru, tunnistab enamikke fakte, mis hõlmavad rahalisi ülekandeid, hammasratta vastuvõtmist ja tollidokumentatsiooni korraldamist. Ta eitas teadlikkust hammasrattasse peidetud kokaiinist. Kohtus andis ütlusi Nahum Yaron Kahana 09.10.2007.a (kd 7, lk 472-479), kes avaldas soovi, et teda küsitletaks, kuid seda alles pärast seda, kui kohtus oli juba avaldatud tema ütlused. Süüdistatavad Meis Shushan ja Shimon Yaloz avaldasid, et nemad soovivad rääkida oma viimases sõnas (kd 7, lk 474). Kuna 17.05.2007.a toimunud kohtuistungil (kd 7, lk 339-347) ei nõustunud süüdistatavad enda küsitlemisega, taotles prokurör kõigi süüdistatavate poolt kohtueelsel uurimisel kahtlustatavana antud ütluste avaldamist vastavalt KrMS § 294 p 1. Kohus rahuldas prokuröri taotluse ning avaldas 17.05.2007.a istungil (kd 7, lk 343) Nahum Yaron Kahana poolt 12.10.2005.a ja 10.08.2006.a kahtlustatavana antud ütlused. Peale selle avaldas kohus 17.05.2007.a istungil (kd 7, lk 343) prokuröri taotlusel Shimon Yalozi poolt 12.10.2005.a, 29.11.2005.a ja 09.08.2006.a kahtlustatavana antud ütlused. Samuti avaldas kohus 17.05.2007.a istungil (kd 7, lk 343) Meir Shushani poolt 11.10.2005.a ja 09.08.2006.a kahtlustatavana antud ütlused. 12.10.2005.a kahtlustatavana ülekuulamisel (kd 1, lk 4-6) on Nahum Yaron Kahana öelnud, et viis-kuus aastat tagasi tutvus ta mehega, kelle nimi võis olla 13 Chavez Guarella, kellel pidid olema Peruus ja Argentiinas tehased, kus töödeldakse ümber metalli. Tekkis plaan rajada metalli ümbersulatamise tehas ka Eestisse. Selle mõttega Nahum Yaron Kahana nõustus. Temast oleks saanud tehase juht. Hammasrattaga tegeles Chavez. Hammasratta ehitamisega tegeles Chavezi äripartner, kelle täpsemad andmed peaksid kajastuma hammasratta saatedokumentides. Ajavahemikul 20-23.09.2005.a helistas Chavez Nahum Yaron Kahanale ja teatas, et tema partner pani ratta Ofiir Company OÜ nimele teele. Nahum Yaron Kahana pidi hammasratta Eestis vastu võtma. Ratta eest maksis Chavez, kuid käibemaksu pidi tasuma Nahum Yaron Kahana. Hammasratta juurde kuuluvad muud detailid pidid saabuma Saksamaalt. Nädal enne ülekuulamist olevat helistanud tall taas Chavez ja teatanud, et Belgias olevat tehas, milline soovib selle hammasratta ära osta. See oleks andnud kõvasti kasumit. Sellega Nahum Yaron Kahana nõustus, sest Chavez olevat lubanud talle uue hammasratta valmistada. Kogu äriidee seisnes selles, et müüa patenti, millega pidi kaasa minema hammasratas. Nahum Yaron Kahana pidi hakkama tegelema patendi edasimüümisega teistesse riikidesse. Meir Shushani kohta ütles Nahum Yaron Kahana, et tunneb Meir Shushani lapsepõlvest saadik. Umbes seitse kuni kümme päeva enne vahistamist olevat Meir Shushan temale helistanud ja küsinud, kas ta tohib tulla Eestisse külla koos oma onuga, kelle nimi on Moris, samuti sõbraga, kelle nimi on Shimon. Viimast oli ta varem Iisraelis kohanud, kuid Morist nägi esimest korda. Nad tulid Eestisse lihtsalt puhkama. Sergei Shapira kohta seletas Nahum Yaron Kahana, et töötas temaga Iisraelis koos ühel turul. Eestis elab Sergei Shapira tema juures ja tegeleb siseviimistlustöödega. 10.08.2005.a toimunud ülekuulamisel (kd 1, lk 8-10) on Nahum Yaron Kahana öelnud, et kahtlustus KarS § 184 lg 21 p 1 ja KarS § 392 lg 2 p 2 järgi on talle arusaadav. Neid kuritegusid ta ei ole toime pannud. Kahtlustatav kasutas oma õigust ütlusi mitte anda. 17.05.2007.a kohtuistungil ütles Nahum Yaron Kahana, et ta tuli Eestisse kolm päeva enne vahistamist, esimest ja viimast korda. Ta saabus turistina, kuid ei jõudnud siin midagi näha. Ta pidi reisima Eestis ja teistes Balti riikides. Kui kaua pidi ta Eestis viibima, Nahum Yaron Kahana öelda ei soovinud (kd 7, lk 342 ) Nahum Yaron Kahana esitas 09.10.2007.a kohtuistungil kaitsja vahendusel pagarite perekonna firma Küpsetame iseloomuga poolt väljastatud teatise (kd 7, lk 466-467), mis pidavat kinnitama seda, et süüdistatav läbis nimetatud pagaritöökojas märtsist aprillini 2005 koolituse. Teatis kirjeldab seda, et Nahum Yaron Kahana ei saabunud Eestisse selleks, et vastu võtta narkootilist ainet, nagu väidab riiklik süüdistaja, vaid tuli eesmärgiga avada oma äri. Ta seletas, et on Eestis viibinud alates 2000. aastast ja ainus, mida ta vajas, oli leida koht pagaritöökoja avamiseks. Takistusi selleks ei olnud, aga ühel hetkel ta otsustas selle idee külmutada, kuid mitte tühistada. Süüdistatav seletas, et tema taotlus on, et mõistetaks õigust õige asja eest ja mitte selle asja eest, mida ta teinud ei ole. Prokurörile kinnitas süüdistatav, et ta tunneb ka ehitusala, sest on ehitanud enda maja algusest lõpuni, samuti aidanud ehitada maju ka teistele inimestele. Juunis 2005 avas ta Ofiir Company OÜ. Seeläbi soovis ta saada elamisluba Eestis. Teise põhjusena nimetas süüdistatav soovi vormistada kogu oma tegevuse selle firma kaudu. Eestis puutus ta kokku ehitust tundva ja sel alal tegutseva 14 Sergei Shapiraga, kes jõudis Eestisse umbes kolm kuud enne süüdistatava vahistamist. Meir Shushaniga on ta sõbrustanud juba aastaid. Kui Nahum Yaron Kahana sulges Iisraelis oma ettevõtte, mis tegeles laenude andmisega, jäi Meir Shushan talle võlgu umbes 50 000 dollarit, täpsemalt 45 000 dollarit. Samuti olid talle võlgu palju teised isikud. Meir Shushan lubas, et kunagi saab Nahum Yaron Kahana oma raha tagasi. Ta pidi saatma oma Peruus oleva onu abi kasutades Peruust Eestisse toruvaltspingi. 11.10.2005.a läks Nahum Yaron Kahana seadet tollist välja võtma ja ta võeti vahi alla. Talle olevat öeldud ülekuulamisel, et ta on maffiaga seotud ning teda kahtlustatakse narkootikumidega salakaubitsemises. Süüdistatav Nahum Yaron Kahana kinnitas, et ta ei teadnud, samuti ei olnud eelnevalt saanud ühtki vihjet selle kohta, et hammasratta sees on narkootikumid. Ta kinnitas, et saab aru, et peab saama karistuse, kuna nõustub, et ei rääkinud ülekuulamisel kogu tõde. Ta ei rääkinud kogu tõde menetluse ajal sellepärast, et ta kartis, kuid rõhutas, et ta ei teadnud, et hammasratta sees olid narkootikumid. Kohtus räägitu on õige ja eeluurimisel antud ütlustest Nahum Yaron Kahana loobus (kd 7, lk 472-479). Viimases sõnas avaldas Nahum Yaron Kahana, et peab oma veaks seda, et ta mängis tulega. Ta kordas, et saabus Eestisse vaid selleks, et avada siin oma äri ja muuta kardinaalselt oma elu. Kõige kriitilisemaks hetkeks nimetas Nahum Yaron Kahana 2005.a augustis toimunud saatuslikku telefonikõnet Meir Shushaniga. Samuti kahetses Nahum Yaron Kahana, et ta keeldus ristküsitlusest ja prokuröri küsimustele vastamisest. Nahum Yaron Kahana kinnitas, et ainus inimene, kes võib anda ütlusi, kas poolt või vastu, on kaassüüdistatav Meir Shushan. Ainult tema teab tõtt ja mitte keegi teine. Politsei ei ole eeluurimisel leidnud, et süüdistataval oleks seos narkodiileritega. Samuti ei ole leidnud tõestust, et süüdistataval oleksid suhted mistahes kurjategijatega. Samuti puudub süüdistataval kuritegelik minevik. Küll aga teadis ta, et Moshe Moris Benyamini on karistatud vangistusega erinevates maailma riikides. Ka on Moshe Moris Benyamin teeninud miljoneid narkootikumide salaveo eest. Nahum Yaron Kahanat hämmastas, et süüdistusaktis puudub igasugune meeldetuletus Moshe Moris Benyamini kuritegeliku mineviku kohta, mis seisnebki ainult selles, et ta tegeles narkootikumide salakaubaveo ja müügiga. Seetõttu on temal raske uskuda, et Moshe Moris Benyamin pidi nüüd teenima ainult 10 000 eurot. Ta ei olnud rahul sellega, et menetluses ei ole esitanud ühtegi meditsiinilist dokumenti, mis puudutab Moshe Moris Benyamini tervist. On teada, et inimesed, kellel on palju raskem tervislik seisund, on saanud terveks. Samuti ei olnud ta nõus, et ei kutsutud Moshe Moris Benyamini kohtuistungile ütlusi andma ja et teda ei kuulatud vahetult üle. Ta on peamine tunnistaja ja tema sõnadele on süüdistusakt üles ehitatud. Shimon Yaloz on kahtlustatavana ülekuulamisel 12.10.2005.a antud ütlustes (kd 1, lk 35-37) kinnitanud, et ta saabus Eestisse 07.10.2005.a turistina eesmärgiga siin puhata, otsida tööd ehitusel või võimalusi tuua siia töölisi Iisraelist. Ta ei soovinud vastata küsimusele, kas ta saabus Eestisse üksinda. Ta ütles, et tunneb Meir Shushani. Rohkem ei soovinud Shimon Yaloz ülekuulamisel rääkida, kuna temal olevat püha ja ta soovib keskenduda pühale ning sellega kaasnevale kombestikule. Ka teatas ta, et teda ei huvita Eesti seadused. 15 29.11.2005.a toimunud ülekuulamisel (kd 1, lk 44-46) on Shimon Yaloz öelnud, et ta ei taha enne kohut ütlusi anda, kuna nii on temale soovitanud advokaat. 09.08.2006.a toimunud ülekuulamisel (kd 1, lk 47-49) on Shimon Yaloz öelnud, et ta ei soovi vastata ühelgi küsimusele. 17.05.2007.a kohtuistungil vastas Shimon Yaloz jaatavalt kohtu küsimusele, kas kinnipidamisel leiti süüdistatava juurest raha, pärides omakorda, kas 6000 eurot on suur raha, ning avaldas, et kui minnakse Euroopasse reisile, siis sellise rahasumma võib ära kulutada ühe kuuga. Tallinnas oli tal plaanis minna hotelli, kuid Nahum Yaron Kahana olevat öelnud, et ööbida võib tema juures (kd 7, lk 344). Shimon Yaloz avaldas kohtus antud viimases sõnas, et ta tõepoolest käis Peruus, kuid sõitis sinna üksnes reisimise eesmärgiga. Ta ei ole kunagi omanud 40 000 dollarit ja seega ei saanud ta niisugust raha ka kusagil investeerida. Ta kinnitas, et lahkus Peruust 28.08.05.a. Seega 21.09.2005.a, so päeval, mil süüdistuse kohaselt ta saatis hammasratta Peruust Eestisse, viibis ta juba Iisraelis. Ta ei ole registreerinud end Peruus hotelli valedokumendi alusel ja keegi ei saa vastupidist väita. Peruu tunnistaja, kes nii väidab, võib olla politsei poolt mõjutatud. Shimon Yaloz kinnitas, et ta ei ole narkootikumidega seotud ega teadnud hammasrattasse peidetud kokaiinist mitte midagi. Kahtlustatavana ülekuulamisel 11.10.2005.a (kd 1, lk 64-66) on Meir Shushan öelnud, et tunneb Shimon Yalozi lapseeast saadik. Ta kinnitas, et saabus Eestisse koos Shimon Yalozi ja Moshe Moris Benyaminiga 07.10.2005.a turistina üheks kuuks külla Nahum Yaron Kahanale. Ka tagasisõidupilet oli ostetud. Eestis on ta käinud korduvalt. Korra oli ka mõte hakata korraldama Eestist Iisraeli puiduvedu. Moshe Moris Benyamini abikaasa ja Meir Shushani ema on omavahel õed. Kahtlustatav ütles, et on kokku puutunud narkootiliste ainetega palju aastaid tagasi, kui tarvitas Hollandis kanepit, marihuaanat ja extasyt, ka kokaiini. Seotust narkootikumide müügi ja vahendamisega ta eitas. Meir Shushan ütles, et on 1992. aastal Prantsusmaal saanud kriminaalkorras karistada narkootikumidega seonduvalt. Samuti ütles ta, et ei ole kellelegi võlgu ega ole ka kellelegi võlgu andnud. 09.08.2006.a kahtlustatavana antud ütlustes (kd 1, lk 78-81) on Meir Shushan öelnud, et ta ei ole kunagi Peruus käinud. Rahaülekannete kohta Nahum Yaron Kahanale Western Unioni kaudu selgitas Meir Shushan, et ta kogus Iisraelis kokku raha isikutelt, kes olid Nahum Yaron Kahanale võlgu, misjärel saatis raha ära. Küsimusele, miks ta vihastus, kui Nahum Yaron Kahana kaotas ajutiselt ühe oma telefonidest, vastas Meir Shushan, et ta oli sel päeval lihtsalt vihane. Ta ei ole öelnud Nahum Yaron Kahanale, et raha ei tohi ära raisata. Ka ei teadnud Meir Shushan, mida vastata uurija küsimusele, miks nimetas ta telefonivestluses Nahum Yaron Kahanaga hammasratast sõnaga keraamika ja ütles Shimon Yalozi kohta lilleke. Küsimusele, miks tahtis Moshe Moris Benyamin minna lattu hammasratast vaatama, vastas Meir Shushan, et ta ei tea, millest käib jutt. Küsimusele, miks ta tahtis aknast alla hüpata, vastas Meir Shushan, et ta ei tahtnud kuhugi põgeneda, vaid vaatas lihtsalt aknast välja. 17.05.2007.a kohtuistungil ütles Meir Shushan, et ta on viibinud Eestis alates 2000. aastast ja alates sellest ajast on teda huvitanud siinne mets. Tema eesmärk oli osta Eestist puid ja saata neid Iisraeli ( kd 7 , lk 342). 16 Süüdistatav Meir Shushan soovis anda kohtus täiendavaid selgitusi süüdistusega seonduvate asjaolude kohta 10.12.2007.a istungil (kd 7, lk 492-505). Ta väljendas rahulolematust seoses sellega, et kohus otsustas avaldada Moshe Moris Benyamini poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused. Meir Shushan nimetas Moshe Moris Benyamini poolt antud ütlusi fantaasiaks ja tegelikkusele mittevastava peegelduseks. Viimases sõnas avaldas Meir Shushan nördimust seoses sellega, et kohus nõustus prokuröri taotlusel avaldama Moshe Moris Benyamini ütlused. Samuti kordas süüdistatav Meir Shushan, et ta ei ole neid kuritegusid toime pannud, milles teda süüdistatakse. Ainsaks tegelikkuses olemasolevaks tõendiks, mis on toimikus olemas, on telefonikõned, kuid neiski pole midagi peale omavahelise slängi, mida võiks näiteks kinnitada heebrea keele spetsialist. Veel juhtis Meir Shushan tähelepanu avaldusele, mille on Moshe Moris Benyamin kirjutanud Iisraelis notari juures 2007. a mai algul, so pärast seda, kui ta vahi alt vabastati ning ta kodumaale toimetati. Selles avalduses on Moshe Moris Benyamin lahti öelnud oma ütlustest, mis ta on käesoleva kriminaalasja raames andnud. Sellele palus süüdistatav omistada suurt osatähtsust. Eeluurimistoimingutel on Moshe Moris Benyamin valetanud. Meir Shushan kinnitas, et ei tema, ei Shimon Yaloz ega Nahum Yaron Kahana ei teadnud narkootikumidest midagi. Moshe Moris Benyamin varjas seda kõike oma osavatel viisidel. Moshe Moris Benyamin on olnud väga kaua Brasiilias ja Boliivias vanglas. Peale selle oli ta vangistuses Prantsusmaal. Lõuna-Ameerikas rääkis ta hispaania keelt. Ta räägib vabalt hispaania keelt, mistõttu tal ei olnud vaja ühtegi tõlki. Peruu tollitöötaja olevat väitnud, et Moshe Moris Benyamin jagas raha, andes altkäemaksu. Kohtus uuritud tõendid 1. Nahum Yaron Kahana kahtlustatavana kinnipidamise protokoll 11.10.2005.a Tallinnas Vana-Lõuna tänaval kell 14.45 (kd 1, lk 2-3); 2. Nahum Yaron Kahana kahtlustatavana ülekuulamiste protokollid (kd 1, lk 4-6, 8-10); 3. Shimon Yalozi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll Tallinnas VanaLõuna tänaval kell 14.45 (kd 1, lk 32-34); 4. Shimon Yalozi kahtlustatavana ülekuulamiste protokollid (kd 1, lk 35-37, 44-46, 47-49); 5. Meir Shushani kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (kd 1, lk 61-63); 6. Meir Shushani kahtlustatavana ülekuulamiste protokollid 11.10.2005.a Tallinnas Xxxkell 20.25 (kd 1, lk 64-66, 78-81); 7. Moshe Moris Benyamini kahtlustatavana kinnipidamise protokoll 11.10.2005.a. Tallinnas Vana-Lõuna tänaval kell 14.45 (kd 1, lk 94-95); 8. Moshe Moris Benyamini kahtlustatavana ülekuulamiste protokollid (kd 1, lk 96-98, 99-102, 103-106 ja 120-122); 9. Fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga 20.10.2005.a., milles Moshe Moris Benyamin tunneb fotol nr 3 ära Yaronnimelise isiku, kellest ülekuulamisel rääkis. Moshe Moris Benyamin tunneb Yaroni ära tema näokuju, kõrvade, paistes nina ning teiste näojoonte järgi. (kd 1, lk 107-109); 10. Fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga 20.10.2005.a., milles Moshe Moris Benyamin tunneb fotol nr 1 ära Shimon17 nimelise isiku, kellest ülekuulamisel rääkis. Moshe Moris Benyamin tunneb Shimoni ära silmade, lühikeste juuste, paksema näo ja teiste näojoonte järgi. (kd 1, lk 110-112); 11. Fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga 20.10.2005.a, milles Moshe Moris Benyamin tunneb fotol nr 1 ära Meir Shushani, kellest ülekuulamisel rääkis. Moshe Moris Benyamin tunneb Meir Shushani ära üldiste näojoonte järgi, kuna ta on tema sugulane. (kd 1, tl 113-115); 12. Moshe Moris Benyamini ütluste ja olustiku seostamise protokoll 01.12.2005.a Tallinnas, Tööstuse tn 52a hoovis asuvas garaažis (kd 1, lk 118-119); 13. Fotode järgi Aleksandr Kozintsevile äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga 11.10.2005.a (kd 1, lk 163-165); 14. Fotode järgi Aleksandr Kozintsevile äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga 13.10.2005.a (kd 1, lk 174-176); 15. Tunnistaja Aleksandr Kozintsevi poolt kohtus antud ütlused (kd 6, lk 131141); 16. Tunnistaja Kairi Tops poolt kohtus antud ütlused (kd 6, lk 124-131), 17. Tunnistaja Janek Veltmann poolt kohtus antud ütlused (kd 6, lk 142-149); 18. Tunnistaja Helle Gern poolt kohtus antud ütlused ( kd 6, lk 109-111); 19. AS SEB Eesti Ühispanga vastus päringule (kd 1, lk 246-252). 20. Läbiotsimise protokoll OÜ Ventermo laoruumis 11.10.2005.a aadressil Tallinn, Xxx teostatud läbiotsimise kohta (kd 2, lk 2-3); 21. Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabelitega (hammasratta vaatlus) 11.10.2005.a (kd 2, lk 4-13); 22. Narkootilise aine ekspertiisi akt nr AN-1150A-05/6962 13.10.2005.a (kd 2, lk 15-16); 23. Narkootilise aine ekspertiisi akt nr AN-1150B-05/6962 20.10.2005.a (kd 2, lk 17-26). 24. Narkootilise aine ekspertiisi akt nr AN-1407-05/8393 08.12.2005.a (kd 2, lk 28-29); 25. Sõrmejälje ekspertiisiakt nr SS-1127-05/6963 26.07.2006.a (kd 2, lk 32-35); 26. Läbiotsimise protokoll aadressil Tallinn, Xxx teostatud läbiotsimise kohta 11.10.2005.a (kd 2, lk 42-44); 27. Läbiotsimise protokoll aadressil Tallinn, Katleri 8-35 teostatud läbiotsimise kohta 11.10.2005.a (kd 2, lk 46-47); 28. Läbiotsimise protokoll aadressil Tallinn, Süda tn 1 teostatud läbiotsimise kohta, 12.10.2005.a. (kd 2, lk 49-50); 29. Läbiotsimise protokoll Aleksandr Kozintsevi sõiduauto Peugeot 206 (reg nr 454 MCI) läbiotsimise kohta 13.10.2005.a (kd 2, lk 53-54); 30. Infotehnoloogia ekspertiisi akt nr IA-0080-05/7121 23.12.2005.a toodud ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud andmekandjalt leitud menetlusasjaga võimalikku seost omavad failid (ära toodud lisades 2-4) kopeeriti ekspertiisiaktile lisatud CD-plaadile (lisa 5) kataloogi „\Failid\“ vastavatesse alamkategooriatesse originaalsel andmekandjal paiknemise järgi. (kd 2, lk tl 65-68); 31. Asitõendi vaatlusprotokoll (Ofiir Company OÜ dokumendid) (kd 2, lk 69-80); 32. Asitõendite vaatlusprotokollid koos lisadega, so hammasratta saatedokumendid (kd 2, lk 81-90, 95-96, 101-102; kd 6, lk 234); 18 33. Asitõendite vaatlusprotokollid koos lisadega – AH Service OÜ sularahaarve, ladustamisteade, tollideklaratsioon, AS Cargo Handling arve, tolliväärtuste deklaratsioon, Põhja Maksu- ja tollikeskuse kviitung, ACE Logistics arve (kd 2, lk 91-92, 93-94, 97-98, 99-100, 103-104, 105-106, 107-109); 34. Asitõendi vaatlusprotokoll, AS Balti Sepik arvutid, aadressil Süda tn 1a Tallinn (kd 2, lk 110-113); 35. Asitõendi vaatlusprotokoll, Lufthansa Cargo interneti lehekülje http://www.lufthansa-cargo.de vaatlus (kd 2, lk 114-116); 36. Asitõendi Moshe Moris Benyamini passi vaatlusprotokoll, mille kohaselt saabus ta 19.07.2005.a. Peruu Vabariiki ja viibis seal kuni 24.08.2005.a. (kd 2, lk 117-123); 37. Asitõendi Shimon Yalozi passi vaatlusprotokoll, mille kohaselt saabus ta 17.07.2005.a. Peruu Vabariiki ja viibis seal kuni 28.08.2005.a. (kd 2, lk 124129); 38. Asitõendi vaatlusprotokoll Moshe Moris Benyamini Czech Airlines CSA lennupilet nr 5110751716, suunaga Tel Aviv-Praha-Tallinn 07.10.2005 ja Praha-Tel Aviv 07.11.2005, millel inglise keelsed kirjed: välja antud Czech Airlines CSA poolt, reisija nimi: Binyamin/Moshe, väljaandmise koht: Alon Tours Tiberias Habanin 1 /AGTD Tiberias IL 37297584, reisiks: TelAviv YAFO TLV, lend 0287, H-klass, 07. oktoober, kell 06.05, Prahasse, lend 0878, H-klass, 07. oktoober, kell 11.30 Tallinnast, lend 0879, H-klass, 07. november, kell 15.20, Prahasse lend 0286, H-klass, 07. november, kell 23.55. Andmed lennujaama maksude kohta USA dollarites kogusummas 670.05 USD. Kontroll number 27990496761. (kd 2, lk 130-131); 39. Asitõendi vaatlusprotokoll Meir Shushani Czech Airlines CSA lennupilet nr 5110751717, suunaga Tel Aviv-Praha-Tallinn 07.10.2005 ja Praha-Tel Aviv 07.11.2005, millel inglise keelsed kirjed: välja antud Czech Airlines CSA poolt, reisija nimi: Shushan/Meir, väljaandmise koht: Alon Tours Tiberias Habanin 1 /AGTD Tiberias IL 37297584, reisiks: TelAviv YAFO TLV, lend 0287, H-klass, 07. oktoober, kell 06.05, Prahasse, lend 0878, H-klass, 07. oktoober, kell 11.30 Tallinnast, lend 0879, H-klass, 07. november, kell 15.20, Prahasse lend 0286, H-klass, 07. november, kell 23.55. Andmed lennujaama maksude kohta USA dollarites kogusummas 670.05 USD. Kontroll number 27990496750. (kd 2, lk 132-133); 40. Asitõendi vaatlusprotokoll Shimon Yalozi Czech Airlines CSA lennupilet nr 5110751718, suunaga Tel Aviv-Praha-Tallinn 07.10.2005 ja Traha-Tel Aviv 07.11.2005, millel inglise keelsed kirjed: välja antud Czech Airlines CSA poolt, reisija nimi: Yaloz/Shimon, väljaandmise koht: Alon Tours Tiberias Habanin 1 /AGTD Tiberias IL 37297584, reisiks: TelAviv YAFO TLV, lend 0287, H-klass, 07. oktoober, kell 06.05, Prahasse, lend 0878, H-klass, 07. oktoober, kell 11.30 Tallinnast, lend 0879, H-klass, 07. november, kell 15.20, Prahasse lend 0286, H-klass, 07. november, kell 23.55. Andmed lennujaama maksude kohta USA dollarites kogusummas 670.05 USD. Kontrollnumber 27990496746. (kd 2, lk 134-135); 41. Asitõendi vaatlusprotokoll Nahum Yaron Kahana kinnipidamisel tema kasutuses oleva mobiiltelefoni NOKIA 6100 IMEI kood 350991603237021 vaatlus. Telefonis oleva telefonikaardi number on 8937101004102253535 F EMT. Telefoni kaardi (abonendi) number on 53604342 ning PIN kood on 0000. Vaadeldud kaardi mälus olevaid numbreid, kõned 03.10.200519 11.10.2005, sõnumid sisse 20.04.2005-10.10.2005.a, sõnumid välja 25.07.2005.-09.10.2005., sõnumite arhiiv 21.07.2004. (kd 2, lk 136-143); 42. Asitõendi vaatlusprotokoll Shimon Yalozi kinnipidamisel tema kasutuses oleva mobiiltelefoni Motorola C155 vaatlus. Vaadeldava mobiiltelefoni Motorola C155 IMEI kood telefoni taga 354447006621572, IMEI kood displeil 354447006621572. Telefonis oleva telefonikaardi number on 8937201005050153965 F EMT. Telefoni kaardi (abonendi) number on 53634396 ning PIN kood on 0000. Kõned: 53472817 21.09.2005 09.42, 53648180 21.09.2005 08.10, 53604342 21.09.2005 08.08, sõnumid sisse: 53604342 05.09.2005 07. 13, 58179234 02.09.2005 20.48 This my nr. Irina, sõnumid välja 5245155 07.9.2007 18.58 (kd 2, lk 144-146); 43. Asitõendi vaatlusprotokoll Meir Shushani kinnipidamisel tema kasutuses oleva mobiiltelefoni NOKIA 6100 vaatlus. Vaadeldava mobiiltelefoni NOKIA 6100 IMEI kood on 352549009686825. Telefonis oleva telefonikaardi number on 8937201005060111805 F EMT. Telefoni kaardi (abonendi) number on 53648180 ning PIN kood on 0000. Vaadeldud on kaardi mälus olevaid numbreid, kõned 03.10.2005-11.10.2005.a, sõnumid sisse 20.04.200510.10.2005.a, sõnumid välja 25.09.2005-05.10.2005, sõnumite arhiiv 21.07.2004 (kd 2, lk 147-154); 44. Asitõendi vaatlusprotokoll Nahum Yaron Kahana elukoha Tallinnas Xxxläbiotsimisel leitud SIM-kaart nr 8937201005050159111F. Vaadeldava telefonikaardi number on 8937201005050159111F EMT. Telefonikaardi (abonendi) number on 53634911 ning PIN kood on 0000. Kaardi mälus numbreid salvestatud ei ole. (kd 2, lk 155-156); 45. Asitõendi vaatlusprotokoll Meir Shushani kinnipidamisel tema juurest leitud kaks 100.- kroonist Elioni taksofonikaarti nr 6168943 ja nr 6166849, triipkoodid numbritega 4742324000026 (kd 2, lk 157-158); 46. Asitõendi vaatlusprotokoll Shimon Yaloz`i kinnipidamisel leitud Translloyd Travel visiitkaart, millel on kujutatud loojuv päike ja lennuk. Kaardil on kirjed: TRANSLLOYD TRAVEL, Service With A Smile, Hoveniers Straat 12 Antwerpen, Belgium, phone/+32//3-233.99.44, fax/+32/3-232.82.20, e-mail translloydtravel@yahoo.com, web/translloydtravel.com, Shimon Klein (kd 2, lk 159-160); 47. Jälitusprotokoll (kd 2, lk 161-165); 48. Jälitusprotokoll (kd 2, lk 166-170); 49. Jälitusprotokoll (kd 2, lk 171-173); 50. Jälitusprotokoll (kd 2, lk 174-178); 51. Jälitusprotokoll koos lisaga (kd 2, lk 179-236); 52. AS-i Eesti Krediidipank vastus päringule (kd 2, lk 244-255); 53. Saksamaa Liitvabariigist õigusabitaotluse raames saadud materjalid ( lk tl 4-52, 53-65, 66-78) 54. Dominga Sandra Gomez Albitresi ülekuulamise protokoll (kd 3, lk 83-104); 55. Jorge Manuel Ramos Valle ülekuulamise protokoll (kd 3, lk 105-131); 56. Teodorico Jesus Goicochea Vejarano ülekuulamise protokoll (kd 3, lk 132142); 57. Juan Ruben Avila Guevara ülekuulamise protokoll (kd 3, lk 143-155); 58. Porfirio Ceferino Paredes Reyesi ülekuulamise protokoll (kd 3, lk 156-165); 59. Robert Willie Chavez Mayta ülekuulamise protokoll (kd 5, lk 45-52); 60. Jose Orlando Velasques Estrada ülekuulamise protokoll (kd 5, lk 53-58); 20 61. Juan Miguel Acosta Quijano ülekuulamise protokoll (kd 5, lk 59-66); 62. Pablo Cesar Sanches Lozano ülekuulamise protokoll (kd 5, lk 67-68); 63. Mariana Teresa Valdivia Paredesi äratundmise ja ülekuulamise protokoll (kd 5, lk 252-258); 64. Peruu Vabariigist saabunud dokumentide saatekirjad koos tõlgetega (kd 5, lk 1-7); 65. Peruust saabunud teatised koos tõlgetega (kd 5, lk 8-14); 66. Globus International arved koos tõlgetega (kd 5, lk 15-18); 67. Air Canada lennusaateleht (kd 5, lk 19-20); 68. 05.08.2005.a teatis koos tõlkega (kd 5, lk 21-22); 69. eeltuvastuse protokoll koos tõlkega (kd 5, lk 23-24); 70. kaubavaheleht koos tõlkega (kd 5, lk 25-26); 71. kaubaveoleping koos tõlkega (kd 2, lk 27-28); 72. kauba väljasaatmisluba koos tõlkega (kd 5, lk 29-30); 73. Factorial Industrial Goicochea hinnapakkumised koos tõlkega (kd 5, lk 3134); 74. Eksport-Import-Jumase arve ja saateleht koos tõlkega (kd 5, lk 35-38); 75. Hammasratta avamise akt koos tõlkega (kd 5, lk 39-40; 76. Kaalumis- ja pitseerimisakt koos tõlkega (kd 5, lk 41-42); 77. Keemilise analüüsi tulemus (kd 5, lk 43-44); 78. Dominga Sandra Gomez Albitres äratundmisprotokoll koos tõlkega (kd 5, lk 91-92); 79. Ofiir Company OÜ asutamisotsus ja kandeavaldus (koopiad, kd 2, lk 71-74). 80. Ofiir Company OÜ põhikiri (kd 2, lk 75-76); Menetlusosaliste seisukohad Riiklik süüdistaja tegi ettepaneku kohtus uuritud tõendite alusel tunnistada Meir Shushan süüdi KarS § 184 lg 21 p 1 järgi ja KarS § 392 lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistuseks KarS § 184 lg 21 p 1 järgi vangistus tähtajaga kaheksateist aastat ning KarS § 392 lg 2 p 2 järgi tähtajaga kaheksa aastat. KarS § 64 lg 1 alusel tegi prokurör ettepaneku lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõista Meir Shushanile liitkaristuseks 18 aastat vangistust. Lisakaristusena KarS § 53 alusel palus prokurör mõista Meir Shushanile varaline karistus 1000 Iisraeli seeklit, 75 Eesti krooni ja 2 USA dollarit. Meir Shushani vara, mis on Harju Maakohtu 16.08.2006.a määrusega arestitud – 1000 Iisraeli seeklit, 75 Eesti krooni ja 2 USA dollarit, kanda varalise karistuse katteks riigituludesse. Riiklik süüdistaja tegi ettepaneku kohtus uuritud tõendite alusel tunnistada Shimon Yaloz süüdi KarS § 184 lg 21 p 1 järgi ja KarS § 392 lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistuseks KarS § 184 lg 21 p 1 järgi vangistus tähtajaga neliteist aastat ning KarS § 392 lg 2 p 2 järgi tähtajaga kuus aastat. KarS § 64 lg 1 alusel tegi prokurör ettepaneku lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõista Shimon Yalozile liitkaristuseks 14 aastat vangistust. Lisakaristusena KarS § 53 alusel palus prokurör mõista Shimon Yalozile varaline karistus 6500 eurot, 2497 Eesti krooni, 270 Iisraeli seeklit ja 49 USA dollarit. Shimon Yaloz`i vara, mis on Harju Maakohtu 16.08.2006.a. määrusega 21 arestitud – 6500 eurot, 2497 Eesti krooni, 270 Iisraeli seeklit ja 49 USA dollarit, kanda varalise karistuse katteks riigituludesse. Riiklik süüdistaja tegi ettepaneku kohtus uuritud tõendite alusel tunnistada Nahum Yaron Kahana süüdi KarS § 184 lg 21 p 1 järgi ja KarS § 392 lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistuseks KarS § 184 lg 21 p 1 järgi vangistus tähtajaga kaksteist aastat ning KarS § 392 lg 2 p 2 järgi tähtajaga kuus aastat. KarS § 64 lg 1 alusel tegi prokurör ettepaneku lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõista Nahum Yaron Kahanale liitkaristuseks 12 aastat vangistust. Lisakaristusena KarS § 53 alusel palus prokurör mõista Nahum Yaron Kahanale varaline karistus 1622 Eesti krooni, 200 Tšehhi krooni ja 1 USA dollar. Nahum Yaron Kahana vara, mis on Harju Maakohtu 16.08.2006.a. määrusega arestitud – 1622 Eesti krooni, 200 Tšehhi krooni ja 1 USA dollar, kanda varalise karistuse katteks riigituludesse. Süüdistatava Meir Shushani kaitsja, kes leidis, et Meir Shushani süü KarS § 184 lg 21 p 1 järgi ja KarS § 392 lg 2 p 2 järgi ei ole leidnud tõendamist, palus Meir Shushan temale inkrimineeritavates süütegudes mõista õigeks. Süüdistatava Meir Shushani kaitsja argumendid, millega ta oma seisukohti põhistas, olid järgmised: Kaitsja leidis, et kohtulahend peab tuginema kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud tõenditele, millised on protokollitud. Kaitsja leidis, et süüdistuse kohaselt toimus tegevus, milles Meir Shushani süüdistatakse, Peruu territooriumil. Eestis ei ole Meir Shushan midagi korda saatnud. Siin ta üksnes peeti kinni. Kriminaalasjas puudub dokument, milles nõutakse Meir Shushani väljaandmist või milles tehakse ettepanek arutada süüasja Eesti kohtus. Eesti kohtul ei olevat kaitsja arvates õigust arutada asja Meir Shushani suhtes isegi juhul, kui ta oleks käitunud Peruus kuritegelikult. Vastavalt väljaandmise Euroopa konventsioonile juhul kui kuritegu on toime pandud välismaal ning isik mõistetakse süüdi teises riigis, siis tema karistus ei või olla karmim sellest, mis on ette nähtud selle teo eest selles riigis, kus karistus selle eest on kergem. Süüdistus aga ei ole esitanud kohtule andmeid Peruu Vabariigi kriminaalseaduse kohta. Kohus on rikkunud menetlusnorme, kui avaldas Peruus üle kuulatud tunnistajate ütlused, samuti siis, kui avaldas Moshe Moris Benyamini ütlused. Moshe Moris Benyamin ei saa olla käesolevas kriminaalmenetluses tunnistaja, kannatanu ega süüdistatav. Tema kohta on materjalid kriminaalasjast eraldatud kuni tema tervenemiseni. Kuni seda ei ole aset leidnud, või kuni kohtu käsutuses pole tervenemise võimatust kinnitavat dokumenti, ei oleks tohtinud kohus tema ütlusi avaldada. Süüdistatava Shimon Yalozi kaitsja, kes leidis, et Shimon Yalozi süü KarS § 184 lg 21 p 1 järgi ja KarS § 392 lg 2 p 2 järgi ei ole leidnud tõendamist, palus Shimon Yaloz temale inkrimineeritavates süütegudes mõista õigeks. Süüdistatava Shimon Yalozi kaitsja argumendid, millega ta oma seisukohti põhistas, olid järgmised: Moshe Moris Benyamini ütluste avaldamine ja nende kasutamine tõedina on vastuolus KrMS sätetega, mistõttu kahjustab olulisel määral Shimon Yalozi 22 õigust kaitsele. Kaitsja seisukohalt prokuröri taotluse rahuldamine, mille kohaselt Moshe Moris Benyamini kriminaalasi eraldati eraldi toimikusse KrMS § 269 lg 3 alusel, välistab võimaluse kasutada Moshe Moris Benyamini kui tunnistaja ütlusi, sest KrMS § 66 kohaselt ei või kriminaalasjas tunnistajana osaleda samas asjas süüdistatav isik. Jätkuvalt leidis kaitsja, et Peruu Vabariigis elavate tunnistajate ütluste kasutamine antud kriminaalasjas on vastuolus KrMS normidega ning järelikult ei saa nende ütlused olla kohtuotsuse aluseks. Nende tunnistajate ülekuulamise protokollides puudub märge selle kohta, kas tunnistajaid on hoiatatud teadvalt vale ütluse andmise eest. Sellega on rikutud KrMS § 68 sätestatud nõudeid ja järelikult ei saa seda aktsepteerida KrMS § 62 toodud tõendamiseseme mõistes. Need ütlused ei tõenda süüdistatavate süüd. Samas pidas kaitsja vajalikuks siiski analüüsida süüdistusega seonduvaid asjaolusid. Kaitsja arvates on KarS § 184 lg 21 p 1 järgi esitatud süüdistuse kirjeldav osa konkretiseerimata, sest viide ajavahemikule „...2005. a. algusest kuni 11.10.2005. a. ...“ viitab sellele, et Shimon Yaloz ei saa efektiivselt ennast kaitsta, kuna ta on pandud olukorda, kus peab oma elust aru andma pika perioodi eest. Ka heidab kaitsja süüdistusele ette, et süüdistuse tekstis puudub kuriteo toimepanemise koha kirjeldus. Kaitsja leidis, et süüdistus on konkretiseerimata. Kuna süüdistuses ei ole ära näidatud kuriteo toimepanemise täpset kohta, siis puudub toimepandud teo objektiivne külg toimepanemise koha mõttes, mis omakorda on kaitseõiguse oluline rikkumine. Kaitsjale ei ole arusaadav, millise riigi territooriumil ning millise tegevusega on kuritegu toime pandud ning millise riigi seadust tuleb kohaldada süüdistatava tegude hindamisel. Kaitsja leidis, et Shimon Yaloz ei ole Eestis kuritegusid toime pannud. Kriminaalasjas ei süüdistaja välja toonud selliseid asjaolusid, millest nähtuksid Shimon Yalozi käitumise motiivid, millisest ta juhindus oma ebaseaduslikus tegevuses. Süüdistaja esitas üksnes eesmärgi, so suure varalise kasu saamise. Kaitsja oli seisukohal, et kohtulikul uurimisel ei ole kindlaks tehtud, et Shimon Yaloz oleks seotud inkrimineeriva kuriteo toimepanemisega ning järelikult ei ole tõendatud Shimon Yalozi süü. Puutuvalt Shimon Yalozi süüdistusse KarS § 392 lg 2 p 2 järgi leidis kaitsja, et kokaiini Eestisse toimetamise ebaseaduslikkus on tõenäoline, kuid Shimon Yalozi seostus antud kuriteo toimepanemisega ei ole kohtulikul uurimisel tõendatud ja Shimon Yaloz tuleb ka selles süüdistuses õigeks mõista. Süüdistatava Nahum Yaron Kahana kaitsja, kes leidis, et Nahum Yaron Kahana süü KarS § 184 lg 21 p 1 järgi ja KarS § 392 lg 2 p 2 järgi ei ole leidnud tõendamist, palus Nahum Yaron Kahana temale inkrimineeritavates süütegudes mõista õigeks. Süüdistatava Nahum Yaron Kahana kaitsja argumendid, millega ta oma seisukohti põhistas, olid järgmised: Kaitsja ei olnud rahul sellega, et prokurör palus tõendite hulgast välja jätta Nahum Yaron Kahana ütlused kui mitteusaldusväärsed põhjusel, et süüdistatav on esitanud ütlustes erinevaid versioone. Kuigi Nahum Yaron Kahana poolt kohtus antud ütlused on erinevad sellest, mida ta rääkis kohtueelsel uurimisel, selgitas süüdistatav, miks ta selliseid ütlusi andis. Selle põhjuseks nimetas Nahum Yaron Kahana hirmu selle ees, et teda hakati kahtlustama narkootikumide salakaubaveos, mida ta tegelikult toime pannud ei ole. On ilmne, et kui inimesele selline kahtlustus esitatakse, tekib temas hirm ja soov ennast 23 kuidagi kaitsta, ka valetamisega. Sellist hirmutunnet süvendab konkreetses situatsioonis vaieldamatult ka viibimine võõral maal, võõras kultuuris ja võõras õigussüsteemis. Kuigi ristküsitluse käigus Nahum Yaron Kahana ei soovinud anda ütlusi ning seetõttu avaldati tema kohtueelsel menetlusel antud ütlused, soovis süüdistatav enne kohtuliku uurimise lõpetamist rääkida ja selgitada, kuidas ta sellisesse olukorda sattus ja miks ta oma süüd selles kriminaalasjas ei tunnista. Lisaks Nahum Yaron Kahana enda selgitustele vastas ta ka kohtu poolt esitatud küsimustele. Kui kõrvutada tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlusi ning kohtus antud ütlusi, siis on selgelt näha kohtus antud ütluste loogilisus ja olukorra kirjelduse järjepidevus, samuti loogilised vastused kohtu küsimustele. Nahum Yaron Kahana ütlusi selle kohta, kuidas ja millal lepiti kokku saadetise saatmine Peruust Eestisse, kinnitavad ka Meir Shushani poolt kohtuistungil antud ütlused. Ülaltoodud põhjustel asus kaitsja seisukohale, et Nahum Yaron Kahana ütlusi ei saa kõrvale jätta ja neid tuleb arvestada otsuse tegemisel võrdselt teiste asjas kogutud tõenditega. Kaitsja ei olnud nõus sellega, et kohus avaldas Moshe Moris Benyamini ütlused tunnistajana käesolevas kriminaalasjas. KrMS § 68 lg 2 kohaselt hoiatatakse tunnistajat enne tema ülekuulamist teadvalt valeütluse andmise eest ja seadusliku aluseta ütluse andmisest keeldumise eest. Käeolevas kriminaalasjas on Moshe Moris Benyamin üle kuulatud kahtlustatavana. Seega on temale tutvustatud tema õigusi ja kohustusi, mis erinevad tunnistaja õigustest ja kohustustest. Oluline vahe on selles, et kahtlustataval puudub kohustus rääkida asja kohta tõtt ning kahtlustatav saab oma ütlused anda vastavalt sellele, milline on tema valitud kaitsepositsioon. KrMS § 66 keelab tunnistajana osalemise (ülekuulamise) samas asjas süüdistataval või kahtlustataval isikul. Formaalselt võib küll mitme süüdistatavaga kriminaalasjas eraldada eraldi menetlemiseks teatud põhjustel mõne isiku suhtes, kuid sellele vaatamata asus kaitsja seisukohale, et eriti sellises olukorras, kus kahes eraldi kriminaalasjas menetletakse eraldi isikute suhtes ühte ja sama tegu, on teise kriminaalasja süüdistatava käsitlemine esimeses kriminaalasjas tunnistajana lubamatu. Niisugune olukord käesoleva asja menetluses aga on kujunenud. Ristküsitluse asemel eeluurimisel saadud ja uurimise poolt kirja pandud ütluste avaldamine tähendab sisuliselt kontrollimata tõendite aktsepteerimist ja potentsiaalselt ebaõige kohtuotsuse tegemist. Seda on käsitlenud ka Riigikohus oma otsuses nr. 3-1-1-105-06. Seega tuleb Moshe Moris Benyamini ütlused tõendite hulgast välja jätta. Sarnases küsimuses on asjas Luc v. Itaalia võtnud seisukoha Euroopa Inimõiguste Kohus. Kohtu otsuse kohaselt rikub see, kui süüdistus tugineb kas täielikult või olulises osas kohtueelses menetluses antud ütlustele, mille andnud isikut ei ole süüdistataval olnud võimalik istungil või kohtueelses menetluses küsitleda, EIÕK art 6 garantiisid. Seejuures ei tule tunnistaja all art 6 § 3(

  1. d)tähenduses mõista ainult tunnistajat selle mõiste otseses tähenduses, vaid ka kaassüüdistatavat, kes annab ütlusi teise kaassüüdistatava vastu. Faktiliselt sellise olukorraga ongi tegemist. Ei ole tähtis, kas Moshe Moris Benyamini vaadeldakse kaassüüdistatavana või tunnistajana. Nahum Yaron Kahanal ega tema kaitsjal ei ole olnud võimalust Moshe Moris Benyamini küsitleda, kuid Nahum Yaron Kahana süüdistamine tugineb olulises määras just Moshe Moris Benyamini ütlustele. Kaitsja arvates ei ole loogiline, et kõrvalisel isikul on igal hetkel võimalik võõrandada osaühing, mille nimele peab tulema rahaliselt nii väärtuslik saadetis nagu seda oli 24 hammasratas. Seega on süüdistuse väide selles, et Ofiir Company OÜ oli moodustatud narkootikumide vastuvõtmise eesmärgil, ebaõige ja tuletatud. Ofiir Company OÜ moodustamise on prokurör lihtsalt püüdnud siduda kogu toimunud sündmuste ahelasse, selleks et püüda põhjendada Nahum Yaron Kahana süüd temale inkrimineeritud tegude toimepanemisel. Peruus ülekuulatud tunnistajate ütluste arvestamine ei ole põhjendatud ja need tuleks samuti tõendite hulgast välja arvata. Kui aga kohus leiab, et need ütlused on käsitletavad tõenditena ning neid tuleb hinnata, tuleb nendes tähelepanu pöörata asjaolule, et ühegi Peruus üle kuulatud tunnistaja ütlustes ei mainita Nahum Yaron Kahanat. Kohtu seisukoht 1. Käesolevas kriminaalasjas vajab esmalt vastamist küsimus, mille on tõstatanud süüdistatavate kaitsjad, seoses Moshe Moris Benyamini ja Peruu Vabariigis elavate tunnistajate ütluste avaldamisega ja nende tõendina kasutamise lubatavusega. Seejärel hindab kohus neid koos teiste kriminaalasja raames uuritud tõenditega, tuues välja tõendite seosed nende omavahelises koosmõjus ning avaldab oma seisukoha. 2. Esimesel kohtuistungil 21.11.2006 (kd 6, lk 103-111) kinnitasid kohtu alla antud Meir Shushan, Shimon Yaloz ja Nahum Yaron Kahana, et nad esitatud süüdistuses end süüdi ei tunnista. 21.11.2006.a. kinnitas Moshe Moris Benyamin kohtus, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab ennast nende kuritegude toimepanemises süüdi (kd 6, lk 107). Rohkem Moshe Moris Benyamini kohtus üle kuulata ei olnud võimalik, kuna ta haigestus. 3. Kohus avaldas prokuröri taotlusel Moshe Moris Benyamini poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused. Eeluurimisel on Moshe Moris Benyamin üle kuulatud kolmel korral (12.10.2005.a, 19.-20.10.2005.a ja 08.08.2006.a). Peale selle viidi kohtueelsel uurimisel 01.12.2005.a läbi Moshe Moris Benyamini ütluste seostamine olustikuga. Kuigi süüdistatavate Meir Shushani, Shimon Yalozi ja Nahum Yaron Kahana kaitsjad leidsid 08.10.2007.a kohtuistungil (kd 7, lk 459-465), et Moshe Moris Benyamini ütluste avaldamine ei ole lubatud ning neid ütlusi ei saa kasutada tõendina, leiab kohus, et kaitsjate seisukohaga ei saa nõustuda. Süüdistatavate Meir Shushani ja Shimon Yalozi kaitsjad avaldasid kirjalikud seisukohad, miks nende arvates ei saa avaldada Moshe Moris Benyamini ütlusi ega arvestada neid tõendina (kd 7, lk.454-458). Süüdistatava Shimon Yalozi kaitsja leidis, et KrMS § 294 loetleb ammendavalt juhtumid, mil süüdisatava ütluste avaldamine lubatud on: süüdistatava keeldumine istungil ütluste andmisest või kui kohtulik arutamine toimub ilma süüdistatava osavõtuta. Kohtuistungil on Moshe Moris Benyamin andnud ütlusi enne haigestumist, mistõttu seda enam on keelatud tema ütluste avaldamine pärast tema süüasja eraldamisest iseseisvaks menetlemiseks. Süüdistatava Meir Shushani kaitsja leidis, et kuna pärast kriminaalasja materjalide eraldamist puuduvad täisväärtuslikud andmed Moshe Moris Benyamini tervisliku seisundi kohta, ei ole Moshe Moris Benyaminil enam läbivaadatava kriminaalasja 25 menetluses staatust, mis võimaldaks teda üle kuulata kas kannatanuna, tunnistajana või süüdistatavana. Moshe Moris Benyamini ütluste avaldamine tooks kaasa ka Moshe Moris Benyamini enda kaitseõiguse rikkumise. Peale selle ei saa kohus hoiatada tunnistajana üle kuulatavat Moshe Moris Benyamini ja KrMS § 66 lg 2 keelab samas kriminaalasjas süüdistataval olla tunnistaja. Kaitsjate arvates rikub Moshe Moris Benyamini ütluse avaldamine ja nende kasutamine tõendina süüdistatavate Meir Shushani, Shimon Yalozi ja Nahum Yaron Kahana kaitseõigust, kuna ei põhine seadusel ja väljub kriminaalmenetluse võistlevuse raamest. 4. Kohus avaldas Moshe Moris Benyamini poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused KrMS § 291 p 3 alusel, seega on nimetatud isiku ütlused kohtuliku uurimise objektiks ning neid tuleb hinnata kogumis teiste tõenditega. KrMS § 291 lg 3 kohaselt kohtumenetluse poole taotlusel võib kohus määrata kohtueelses menetluses tunnistaja antud ütluste avaldamise, kui tunnistaja on raskelt haigestunud, mistõttu ta ei saa kohtuistungile ilmuda. KrMS § 66 lg 1 kohaselt tunnistaja on füüsiline isik, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kriminaalasjas ei või tunnistajana osaleda samas asjas kahtlustatav või süüdistatav isik. Moshe Moris Benyamin haigestus raskelt pärast seda, kui tema ülekuulamist kohtus oli alustatud. Tema süüasja läbivaatamine eraldati iseseisvaks menetlemiseks teises (eraldatud) kriminaalasjas (nr 107-7959). Seepärast oli Moshe Moris Benyamini ütluste avaldamine kohtu arvates lubatud, kuivõrd teda tuleb vaadelda kui teises kriminaalasjas (nr 1-07-7959) süüdistatavaks olevat isikut. 5. KrMS § 291 p 5 alusel ja prokuröri taotlusel avaldas kohus Peruu Vabariigis elavate ja seal rahvusvahelise õigusabi osutamise korras ülekuulatud tunnistajate Jorge Manuel Ramos Valle (ülekuulamisprotokoll kd 3, lk 105-131), Jose Orlando Velasques Estrada (ülekuulamisprotokoll kd 5, lk 53-58), Juan Miguel Acosta Quijano (ülekuulamisprotokoll asub kd 5, lk 59-66), Dominga Sandra Gomez Albitresi (ülekuulamisprotokoll Ikd 3, lk 83-104), Pablo Cesar Sanches Lozano (ülekuulamisprotokoll kd 5, lk 67-68), Mariana Teresa Valdivia Paredesi (ülekuulamisprotokoll ja isikute äratundmise protokoll kd 5, lk 252-258), Teodorico Jesus Goicochea Vejarano (ülekuulamisprotokoll kd 3, lk 132-142), Porfirio Ceferino Paredes Reyesi (ülekuulamisprotokoll kd 3, lk 156-165), Juan Ruben Avila Guevara (ülekuulamisprotokoll kd 3, lk 143-155), Robert Willie Chavez Maytalu (ülekuulamisprotokoll kd 5, lk 45-52) ütlused. 6. Kuigi süüdistatavate Meir Shushani, Shimon Yalozi ja Nahum Yaron Kahana kaitsjad leidsid, et Peruu tunnistajate ütluste avaldamine ja nende käsitlemine tõendina ei ole kooskõlas KrMS sätetega, leiab kohus, et nimetatud tunnistajate poolt rahvusvahelise õigusabi korras pädeva organi poolt võetud ja talletatud ütluste avaldamine kohtus on kooskõlas KrMS § 291 p 5, mis näeb ette, et kohtumenetluse poole taotlusel võib kohus määrata kohtueelses menetluses tunnistaja antud ütluste 26 avaldamist, kui tunnistaja ei saa kohtusse ilmuda muu kõrvaldamatu takistuse tõttu. Riigikohus on oma otsuses nr 3-1-1-98-07 (p 8.1) leidnud, et isiku välismaal elamine ei ole iseenesest käsitatav kohtuistungil tema kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise alusena. Otsustuse menetlusosalise taotlusel avaldada Peruu Vabariigis elavate kriminaalasjas ülekuulatud kümne tunnistaja poolt eeluurimisel anud ütlused tegi kohus lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest, tunnistajate geograafilisest asukohast ja suurest ajavahest. Kohus leiab, et rahvusvahelise õigusabi korras Peruu pädevate justiitsametivõimude poolt kogutud tõendite usaldusväärsust ei ole alust seada kahtluse alla, sest vastasel juhul kaoks rahvusvahelise õigusabi korras tõendite kogumise mõte. Peamine põhjus, miks kohus nõustus riikliku süüdistaja taotlusel nende tunnistajate ütlused avaldama, on väga suur vahemaa tunnistajate elukoha riigi ja kohtumenetluse toimumise koha vahel ning sellega seonduvalt menetluskonverentsina nimetatud tunnistajate vahetu ülekuulamise ilmne võimatus. Eesti kohtus nende tunnistajate vahetu ülekuulamine ei ole kohtu arvates võimalik. Kriminaalmenetluse normid ei näe ette ühtki sanktsiooni juhuks, kui näiteks Peruus elav tunnistaja ei ilmu kutse peale Eesti kohtusse. Hoopis reguleerimata on, milliste rahaliste vahenditega peaks tunnistaja Peruust Eestisse ja tagasi kodumaale lendama. Kohtumenetluse üks eesmärkidest on menetluse läbiviimine mõistliku aja jooksul ehk teiste sõnadega, tagada mõistlik menetlusaeg. On sügavalt kaheldav, kas Lõuna-Ameerikas elavate tunnistajate väljakutsumine Eestisse kohtuistungile olnuks tõrgeteta ja protsessi venimiseta teostatav. Tehniliselt ja suure vahemaa tõttu olnuks kohtu arvates samuti kaugülekuulamise meetodi kasutamine ebareaalne. Menetluskonverentsi korraldamisel oleks mõtet, kui kõigil menetlusosalistel oleks võimalik reaalajas teha menetlustoiminguid, kuid viibides samal ajal erinevas kohas. Selline menetluskonverents peab olema tehniliselt teostatav ja turvaliselt tagatud. Kohtu arvates neil kaalutlustel võib äärmiselt pikka vahemaad käsitada muu kõrvaldamatu takistusena KrMS § 291 p 5 tähenduses. KrMS § 65 kohaselt on Eesti kriminaalmenetluses lubatud kasutada välisriigis selle riigi seaduste kohaselt kogutud tõendeid, kui tõendi saamiseks tehtud menetlustoiming ei ole vastuolus Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega. Kohus on seisukohal, et Peruu Vabariigis tehtud ülekuulamised on toimunud vastavalt Eestist edastatud rahvusvahelise õigusabi palvele ning menetletud seaduslikult ning pädeva justiitsorgani poolt (kd 5, lk 1-258). 7. 12.10.2005.a antud ütlustes (kd 1, lk 96-98) on Moshe Moris Benyamin selgitanud, et Eestisse saabus ta oma hea tuttava Nahum Yaron Kahana kutsel koos Meir Shushaniga lihtsalt niisama. Ta ütles, et Shimon Yalozi ei tunne. Hammasrattad saatis ta Peruusse köisraudtee rajamiseks. Kuna köisraudtee rajamisest midagi välja ei tulnud, siis sõitis ta tagasi Iisraeli ja rohkem neist hammasratastest midagi ei tea. 8. Need Moshe Moris Benyamini esialgsed ütlused ei ole vaadeldavad tõendina, kuna ta ütles neist lahti juba sama ülekuulamise lõpus, keeldudes ülekuulamisprotokollile alla kirjutamast. Järgmisel 27 ülekuulamisel lükkas Moshe Moris Benyamin nimetatud ütlused ise ümber. Järgmistel ülekuulamistel ja ütluste seostamisel olustikuga andis Moshe Moris Benyamin tõepäraseid ja kriminaalasja muude materjalide ning toimunu tehioludega kooskõlas olevaid ütlusi, milliseid kinnitas ka oma allkirjaga. Nendele ütlustele jäi Moshe Moris Benyamin kindlaks eeluurimise lõpuni, esitamata mingeid uusi versioone. 9. Moshe Moris Benyamini poolt kohtueelsel uurimisel kahtlustatavana antud ja seadusest tulenevalt kohtus prokuröri taotlusel avaldatud ütluste (ülekuulamisprotokollid kd 1, lk 99-102, 103-106 ja 120-122) kohaselt pöördus 2005.a kevadel Meir Shushan, kes on Moshe Moris Benyamini sugulane, tema poole ettepanekuga osaleda kokaiini toimetamises Peruust Hollandisse. Kokaiinivedu pidid rahastama Meir Shushan, Shimon Yaloz ja Ofer Shushan, paigutades sellesse igaüks 40 000 USA dollarit. Meir Shushan tegi Moshe Moris Benyaminile ülesandeks leida tehniline lahendus selleks, kuidas kokaiini peidetult transportida ja andis temale selleks ka raha 7000 eurot. Moshe Moris Benyamini ülesandeks oli ehitada kokaiini transportimiseks vajalik seadeldis, saata see Iisraelist Peruusse ja sealt edasi Euroopasse. Moshe Moris Benyamin ei pidanud ostma ega müüma kokaiini, tema osa oli ainult tehniline. Tasuks lubas Meir Shushan Moshe Moris Benyaminile 10 000 eurot. Seepeale lasi Moshe Moris Benyamin Iisraelis Yahudi linnas Haim Fallah nimelises metallitehases valmistada kaks suurt metallist hammasratast (ühe läbimõõt umbes 1,5 m ja teise läbimõõt umbes 2 m). Hammasrattad valmistati vastavalt Moshe Moris Benyamini tellimusele seest tühjadena ning ühelt poolt avatava kaanega. Hammasrataste valmistamine läks maksma kokku 4000 USA dollarit, mille Moshe Moris Benyamin tasus Meir Shushani poolt talle selleks antud rahast. Seejärel saatis Moshe Moris Benyamin hammasrattad transpordifirma Globus vahendusel Iisraelist Peruusse Limasse, nagu oli kokkulepe Meir Shushaniga. Kokku saatis Moshe Moris Benyamin Iisraelist Peruusse kolm pakki, kusjuures kahes pakis olid hammasrattad ja kolmandas tööriistad. Nii hammasrattaid valmistanud firmale kui ka transpordifirmale teatas Moshe Moris Benyamin, et tegemist on köisraudtee hammasratastega. Ka hammasrataste Peruust Iisraeli saatmiseks vajaliku raha andis Moshe Moris Benyaminile Meir Shushan. Umbes paar nädalat pärast seda, kui Moshe Moris Benyamin hammasrattad Peruusse saatis, lendasid Meir Shushan ja Shimon Yaloz Euroopa kaudu Peruusse. 19.07.2005.a sõitis Peruusse ka Moshe Moris Benyamin. Moshe Moris Benyamini ütluste kohaselt viibis Peruus Limas Iisraeli kodanikust Adrianuse-nimeline isik (Adrian Fontes), kes oli kaks kuud enne selle kokaiiniäri algust kohapeal maja üürinud. Moshe Moris Benyamini ütluste kohaselt sõitis ta ise Peruusse selleks, et hammasrattad Limas tollilaost kätte saada. Kuna ta viivitas nende väljavõtmisega, määrati trahv summas 18 000 USA dollarit. Trahvisumma maksis Adrian Fontes Meir Shushanilt Shimon Yalozilt ja Ofer Shushanilt kokaiiniäri ajamiseks saadud raha eest. Peruu tolliametnikke huvitas, kellele ja milleks need hammasrattad olid mõeldud. Seepärast oli vaja kohapeal Peruus leida isikud, kes need enda nimele võtaks. Adrian Fontes leidis inimese, kes oli valmis vormistama need hammasrattad oma nimele, 28 põhjendusega, et neid hammasrattaid on vaja parandada. Tegelikult ei olnud seal vaja midagi parandada. Pärast seda saadi hammasrattad tollist kätte. 10. Moshe Moris Benyamini ütluste kohaselt viidi hammasrattad pärast tollist kättesaamist Adrian Fontese maja hoovi Limas. Meir Shushan tegeles samal ajal kokaiini ostmisega. Ta helistas erinevatele inimestele ja rääkis nendega. Meir Shushan ja Adrian Fontes sõitsid kusagile taksoga ja tõid kokaiini. Nad tõid kokaiini kahel korral. Kokku ostis Meir Shushan Peruus 50 kg kokaiini, hinnaga 1700 USA dollarit kilogramm. Kokaiin oli pakendatud kilepakenditesse, igas pakendis üks kilogramm pulbrit. Need pakendid toodi Meir Shushani ja Adrian Fontese poolt ratastega reisikohvris. Seejärel hakkasid Moshe Moris Benyamin, Meir Shushan, Shimon Yaloz ja Adrian Fontes viimase hoovis väiksema hammasratta sisse kokaiini panema. Algul asetasid nad sinna terved pakendid ning kui enam ei mahtunud, siis avasid nad umbes 10-15 pakendit ja täitsid kokaiinipulbriga pakendite vahed hammasratta sees. Hammasrattasse mahutati 43 kg kokaiini. Ülejäänud 7 kg kokaiini, mis hammasratta sisse ei mahtunud, mattis Adrian Fontes oma maja tagahoovi lillepeenrasse. Niikaua kui Moshe Moris Benyamin Limas viibis, oli see ülejäänud kokaiin maa sees lillepeenras. Moshe Moris Benyamin ei teadnud, mis sellest kokaiinist hiljem sai. 11. Moshe Moris Benyamini ütluste kohaselt oli ka teise suurema hammasrattaga algselt plaanis kokaiini Euroopasse saata, aga kuna hammasratta kaas oli kõver, siis see osutus võimatuks. Moshe Moris Benyamini ütluste kohaselt paigutasid tema, Meir Shushan, Shimon Yaloz ja Adrian Fontes viimase hoovis kokaiini väiksema hammasratta sisse, sulgesid hammasratta ja viisid kohalikku metallitehasesse, et seal vahetataks välja hammasratta keskosas üks detail. Hammasrattal midagi viga ei olnud, aga kuna tehaseomanik oli sama isik, kelle nimel hammasratas varem tollist välja võeti, siis oli vaja anda tehasele lubatud tööd hammasratta parandamiseks. Samuti oli tehasest lihtsam hammasratas uuesti tolli viia Euroopasse edasisaatmiseks. Moshe Moris Benyaminiga oli tehases kaasas Adrian Fontes. Moshe Moris Benyamin selgitas tehaseomanikule, kuidas hammasratta juures teatud osa vahetada ja maksis tehaseomanikule selle eest. Edasi pidi hammasrattaga tegelema Adrian Fontes. 24.08.2005.a sõitis Moshe Moris Benyamin üksi Peruust tagasi Iisraeli. Peruus olles otsustas Meir Shushan, et hammasratas kokaiiniga tuleb saata kõigepealt Eestisse ja sealt edasi Hollandisse. Shimon Yaloz nõustus selle otsusega. Adrian Fontes oli lihtsalt tööline, kellel otsustamisõigust ei olnud. Adrian Fontes vormistas kogu hammasratta saatmiseks vajaliku dokumentatsiooni. Moshe Moris Benyamini ütluste kohaselt soovisid Meir Shushan ja Shimon Yaloz saata kokaiini Eesti kaudu Hollandisse. Seepärast leppis Meir Shushan kokaiini vastuvõtmises kokku Eestis elava Nahum Yaron Kahanaga. Meir Shushan tegi Nahum Yaron Kahanale ülesandeks vormistada Eestis hammasratta vastuvõtmiseks vajalik firma. Et Nahum Yaron Kahanale vähem raha maksta, ütles Meir Shushan talle, et Peruust Eestisse saadetakse 29 hammasratas 20 kg kokaiiniga. Meir Shushan ja Nahum Yaron Kahana leppisid kokku, et Kahana saab tasuks rahasumma, mis saadakse 2 kg kokaiini müügi eest. See summa pidi olema umbes 50 000 eurot. 12. Kohus avaldas Moshe Moris Benyamini ütluste olustikuga seostamise protokolli (kd 1, lk 118-119). Ütluste seostamine olustikuga leidis aset 1.12.2005.a Tallinnas, Tööstuse tn 52a hoovis asuvas garaažis, kus ta selgitas kuidas toimus hammasratta avamine, kokaiini pakendamine ja hiljem hammasratta sulgemine. Moshe Moris Benyamin osutas hammasrattale ja selgitas, et hammasratas oli seest tühi ja ühelt poolt suletud kaanega. Kaas oli suletud poltidega, mis olid pahteldatud ja peale pahtli kuivamist lihvitud ning üle värvitud, sest siis ei jää poldid paistma. Kokaiini hammasrattasse pakendamiseks tuli poldid lahti keerata ja kaas avada. Hammasratta avamise ja pakendamise juures oli Moshe Moris Benyamin, Meir Shushan, Shimon ja neljas mees, keda ta ei suutnud meenutada. Kui kaas oli avatud, pandi hammasratta põhja nailonkile, mille peale laoti kokaiinipakid, mis olid kolmnurgakujulised. Hammasratas laoti kokaiinipakke täis ja et kokaiini hammasrattasse rohkem ei mahuks, lõigati ülejäänud pakid katki ja kokaiin paigutati vahekohtadesse lahtiselt. Kui kokaiin oli paigas, kaeti see nailonkilega ja kleebiti kinni kleeplindiga. Enne kaane peale panemist määriti hammasratta poldikinnituskohad tumeda kuuma tökatiga, mis ei lase kokaiinil transportimisel välja tulla. Kui kaas peale pandi, kinnitati see koonusekujulise kruviga, mis ei olnud nähtav. Hiljem kõik kruvide kohad pahteldati, peale kuivamist lihviti ja kaeti värviga, mis kuivas 10 minutiga. Pakendamise ajal keegi kindaid ei kasutanud. 13. .Moshe Moris Benyamini ütlused kokaiini pakendamisest ja peidiku sulgemisest haakuvad hammasratta vaatluse tulemustega. Samuti rääkis Moshe Moris Benyamin ülekuulamisel ka seda, et Meir Sushan viibis Peruus 2005.a juulis-augustis. Eesti politsei sai sellest teada alles hiljem, kui Peruust saabunud õigusabimaterjalid kinnitasid, et Meir Sushan tõepoolest nimetatud ajavahemikul seal viibis, kusjuures vale nime all. Puudub vähimgi alus seada kahtluse alla Moshe Moris Benyamini ütlusi, millised on kohtuliku uurimise käigus avaldatud. Need ütlused on detailideni sisult loogilised ja nagu tõendite analüüsist nähtub, haakuvad täielikult teiste kogumis olevate tõenditega. Kohus peab neid ütlusi tõendina usaldusväärseks. Ütluste olustikuga seostamine leidis aset 1.12.2005.a. Ajaliselt enne seda, so 19.-20.10.2005.a, (kd 1, lk 99-106) oli Moshe Moris Benyamin üle kuulatud kahtlustatavana ja mõlemal uurimistoimingul saadud ütlused on samasugused olnud, mis süvendab veelgi enam kohtu veendumust nende tõepärasusest ja seepärast loeb kohus neid õigustatult tegelikkuses asetleidnud sündmuste objektiivseks peegelduseks. 14. Transpordifirma Globus International kaks arvet 1. juulist 2005.a (kd 5, lk 15-18) tõendavad, et nimetatud firma on osutanud Moshe Moris Benyaminile transporditeenust, mis seisnes kahe hammasratta ja mitmesuguste tööriistade (ketiplokk, lahtivõetud metallstruktuur, 30 õhukompressor, värvipüstol, elektritööriist, tööriistakomplekt) ning pakkematerjali (kilerull, kummirull) transportimises Iisraelist (Tel Aviv) Peruusse (Lima). Arved olid eelnevalt tasutud. 15. Lennukompanii Air Canada lennusaateleht (kd 5, lk 19-20) tõendab, et 3. juulil 2005.a on Iisraelis Tel Avivi Ben Gurioni lennujaamas lennufirmale Air Canada veoks üle antud kaabelraudtee veljed (lahter „Kauba iseloom ja kogus“). Saatjaks on märgitud Moshe Moris Benyamin, sihtkohaks on Peruu pealinn Lima, vastuvõtja nime ja täpset aadressi pole märgitud, on märgitud vaid Bellavista Callao Lima Peruu ja telefoninumber. Taotletavaks lennukuupäevaks on lennusaatelehel 4. juuli 2005.a. 16. Vabriku Goicochea T.G.V.E.I.R.L. (asukohaga Peruus) peadirektori poolt väljastatud 5.08.2005.a. teatises (kd 5, lk 21-22) osundatakse kaubaarvele nr 13741 1.07.2005.a (kd 5, lk 15-18), Tel Avivi lennusaatelehele nr 001439055494 (kd 5, lk 19-20), lennufirma Air Canada lennule, kaubasaajale (Vabrik Goicochea T.G.V.E.I.R.L), kirja sisule (hammasratas). Kaubal puudus kindlustuspoliis, mistõttu selle transport toimus kaubasaaja vastutusel. See teatis kinnitab, et Iisraelist saadeti Peruusse lennufirma Air Canada vahendusel transpordifirma Globus International arvetel kirjeldatud esemed, sh hammasrattad, millised jõudsid Callaosse, mis on ka märgitud lennusaatelehel. 17. Shimon Yalozi passi asitõendina vaatlemise protokollist (kd 2, lk 124-129) nähtub, et Shimon Yaloz on saabunud 17.07.2005.a Peruu Vabariiki ja viibinud seal kuni 28.08.2005.a. 18. Meir Shushani viibimine samal ajal Peruus vale nime (David Lavi) all nähtub kd 5, lk 254-258 olevast Maria Teresa Valdivia Paredese äratundmise ja ülekuulamise protokollist. 19. Moshe Moris Benyamini passi asitõendina vaatlemise protokollist (kd 2, lk 117-123) nähtub, et Moshe Moris Benyamin saabus 19.07.2005.a Peruu Vabariiki ja viibis seal kuni 24.08.2005.a. Seda ei ole Moshe Moris Benyamin kunagi ka eitanud. 20. Tunnistaja Jorge Manuel Ramos Valle on ütlustes (kd 3, lk 105-131) kinnitanud, et ta töötas Peruus ettevõttes Taiwan Trade Aduanas. 2005.a juulis aitas ta Moshe Moris Benyaminil ja Adrian Fontesel lahendada probleeme, mis olid tekkinud seoses kauba riiki toimetamisega. Tunnistaja kohtus Moshe Moris Benyamini ja Adrian Fontesega oma töökaaslase Orlando Velasquesi vahendusel. Probleem oli selles, et Moshe Moris Benyamin ja Adrian Fontes ei saanud oma kaupa läbi tolli riiki toimetada ja vajasid nõustamist. Kauba saatedokumendil ei olnud saatjaks märgitud konkreetse isiku või asutuse nime, vaid lihtsalt Bellavista-Callao. Dokumentide läbivaatamisel selgus, et tegemist oli kolme pakiga, kuigi arvel oli kirjas ainult kaks hammasratast. Kauba ülevaatusel selgus, et kaup koosnes kolmest kastist, kusjuures kahes kastis olid metallist hammasrattad ning kolmandas üks alus, kompressor, 31 tööriistakast, plastrull, tali, smirgel, värvipüstol ja elektriline kruvikeeraja. Kauba saajaks oli Moshe Moris Benyamin, kes välismaalasena ei saanud oma nime all kaupa üle tollipiiri riiki toimetada, kuna tal ei olnud maksukohuslase registrinumbrit ja ta ei tegelenud äritegevusega Peruu territooriumil. Seetõttu märgiti kauba saajaks Moshe Moris Benyamini asemel üks kohalik firma – Factoria Goicochea TGV. Vastava firma andmed andis tunnistajale Adrian Fontes. Tunnistaja aitas vormistada kõiki vajalikke dokumente, et kaup pääseks tollist läbi. 21. Tunnistaja Jose Orlando Velasques Estrada ütlustest, (kd 5 kd tl 53-58), nähtub, et tunnistaja töötas ekspordiagentuuris T&C World Handling. Tunnistaja ülesandeks oli teavitada kliente neile kauba saabumisest. Tunnistaja seletas, et 2005.a sai ta lennufirmast Air Canada teate Iisraelist saabunud saadetisest. Selgus, et lennusaateleht oli valesti täidetud: see oli registreeritud saatja nimele ja kaubasaaja kastikesse oli märgitud vaid aadress. Saatjana oli tunnistaja mäletamist mööda kirjas Benyamin. Tunnistaja tundis fotode järgi ära Adrian Fontese ja Moshe Moris Benyamini kui isikud, kes külastasid Air Canada kontorit, et teostada oma saadetise sisseveoga seotud toiminguid. 22. Tunnistaja Juan Miguel Acosta Quijano, kes töötab Limas autojuhina, on andnud Peruus ütlusi (kd 5, lk 59-66), mis kinnitavad, et ta toimetas 6. augustil 2005.a kauba Talma tollilaost aadressile Los Gavilanes tänav 213, El Aguila-Bellavista elamurajoonis Callaos. Veo tellis Jorge Valle. Teed sihtkohani juhatas tunnistajale isik, kelle ta tundis fotode järgi ära. Selleks oli Adrian Fontes. Sama isik tasus ka transpordi eest. Kaup koosnes kolmest suuremõõtmelisest puitkastist. Saatelehe järgi pidi kaup minema aadressile Av Pablo Patron nr 163 La Victoria, kuid tema viis kauba aadressile Los Gavilanes tänav 213, El Aguila-Bellavista, sest selline oli kliendi soov. Saatelehele oli sihtkohana märgitud Factoria Industrial Goicochea TGV aadress, tegelikult toimetati kaup aga Adrian Fontese elukohta. Nimetatud asjaolu kinnitab seda, et Factoria Industrial Goicochea TGV ei olnud hammasrataste tegelik saaja, vaid seda firmat kasutasid süüdistatavad selleks, et hammasrattad üle Peruu tollipiiri toimetada. 23. Tunnistaja Dominga Sandra Gomez Albitresi ütlustega (kd 3, lk 83-104) on leidnud tõendamist, et 2005.a augustis oli tal Peruus korduvalt kokkupuuteid Shimon Yalozi, Meir Shushani ja Moshe Moris Benyaminiga, kes tunnistaja sõnul suhtlesid tema elukaaslase Adrian Fontesega. Dominga Sandra Gomez Albitresi ütluste kohaselt juhtus mitmel korral nii, et kui ta saatis Adrian Fontest, siis jättis Adrian Fontes ta oma majja minnes aadressil Los Gavilanes tänav 213, El AguilaBellavista kahe kvartali kaugusele ootama, läks üksi ning tuli tagasi 1520 minuti pärast. Nendel kordadel ütles Adrian Fontes tunnistajale, et oli kokku saanud temaga koos töötavate inimestega. Limas viibis Adrian Fontes tunnistaja ütluste kohaselt sellepärast, et ta Adrian Fontes oli tõlk ja Iisraelist olid saabunud inimesed, kes ei osanud hispaania keelt. Vastates küsimusele, kas tema sai koos Adrian Fontesega kokku nende 32 isikutega, kes Adrian Fontesega koos pidid töötama, selgitas tunnistaja, et 2005.a augustis Adrian Fontesega koos olles saanud ta mitmel korral kokku Shimon Yalozi, Meir Shushani ja Moshe Moris Benyaminiga: esimesel korral 19.08.2005.a San Isidro hotelli Clinica El Golf vastas, kus tookord viibisid Shimon Yaloz, Meir Shushan ja Moshe Moris Benyamin, teisel korral 24.08.2005.a Moshe Moris Benyamini lennujaama saates ja kolmandal korral 26.08.2005.a mainitud hotellis. 24. Tunnistaja D.S. Gomes Albitres on fotode järgi ära tundnud Shimon Yalozi, Meir Shushani (so David Lavi) ja Moshe Moris Benyamini kui isikud, kellega tema elukaaslane Adrian Fontes 2005.a augustis Peruus suhtles ja väljas käis (kd 3, lk 86-87). Peale selle on tunnistaja Dominga Sandra Gomez Albitres kinnitanud oma ütlustes, et Adrian Fontese ja tema ühisest elukohast leidis politsei 11.10.2005.a kokaiinipakid, mis olid maetud aia ja köögi vahelise koridori põranda alla. Osa kokaiinist oli Pablo-nimeline isik tunnistaja sõnul umbes 15 päeva enne läbiotsimise toimumist ära viinud. Tunnistaja andis politseile välja ka kaks suurt kasti, millest ühes olid tööriistad. 25. Tunnistaja Pablo Cesar Sanches Lozano ütlustest (kd 5, lk 67-68), nähtub, et tunnistaja osutas Adrian Fontesele Peruus taksojuhina veoteenust. Temale esitatud fotodelt tundis tunnistaja lisaks Adrian Fontesele ära ka Shimon Yalozi, keda Adrian Fontes tunnistajale esitles kui oma partnerit ja keda ta nägi kahel korral. Adrian Fontes seletas tunnistajale, et neid on kokku neli samast rahvusest ehk iisraellasest partnerit. 26. Osundatud neli samast rahvusest ehk iisraellasest partnerit olid Meir Shushan, Shimon Yaloz, Moshe Moris Benyamin ja Adrian Fontes. Samad järeldused on esitanud oma ütlustes veel Dominga Sandra Gomez Albitres ja Moshe Moris Benyamin. 27. Tunnistaja Mariana Teresa Valdivia Paredes ülekuulamise ja tema poolt isikute äratundmise protokollist (kd 5, lk 252-258) nähtub, et Peruu Vabariigis Limas San Isidrose hotellis El Golf 2005.a. juulis-augustis elanud neli Iisraeli kodanikku, kes on ka hotelli registreerimisraamatusse sisse kantud. David Lavi ja Shi Alo kirjutati hotelli sisse 22.07.2005.a. Isikud elasid koos toas nr 202 ja lahkusid 27.08.2005.a. Avie Mucc ja Mikal Misk kirjutati hotelli sisse 01.08.2005.a. ja nad asusid samuti tuppa 202. Tunnistaja kinnitab, et 22.07.2005.a saabusid hotelli David Lavi ja Shi Alo, kes asusid tuppa 202 ja hiljem saabusid Avie Mucc ja Mikal Misk, kes asusid samasse tuppa. Kõik nimetatud isikud ööbisid seal kuni lahkumiseni. Tunnistajale näidatud fotodelt tundis ta eelnimetatud isikud ära ja kinnitas, et Shi Alo nime all esinenud isik on Shimon Yalozi fotol olev isik, David Lavi nime all esinenud isik on Meir Shushani fotol olev isik, Avie Mucci nime all esinenud isik on Moshe Moris Benyamini fotol olev isik ja Mikal Miski nime all esinenud isik on Adrian Fontese fotol olev isik. Tunnistaja sõnul lahkus augusti lõpul esimesena hotellist Moshe Moris Benyamin, seejärel Adrian Fontes ja lõpuks Shimon Yaloz ning Meir Shushan. Tunnistaja sõnul ei külastanud nimetatud isikuid mitte keegi. 33 Adrian Fontes oskas hispaania keelt ja oli ülejäänud kolmele tõlgiks. 28. Tunnistaja Teodorico Jesus Goicochea Vejarano on kohtueelsel uurimisel antud ütlustes (kd 3, lk 132-142) kinnitanud, et temal on Limas mehhaanikaettevõte Factoria Industrial Goicochea TGV. Tunnistaja sõnul on tema tehases 2005.a. augustis teostatud töid Moshe Moris Benyamini tellimusel. Töid teostati suure metallist hammasrattaga. Esialgu tellis Moshe Moris Benyamin hammasratta lihvimise ja hammasratta juurde kuuluvate ühendusmehhanismide aukude reguleerimise. Kui Moshe Moris Benyamin tuli oma tõlgi Adrian Fontesega koos tööd üle vaatama, siis nad ütlesid, et ei tahagi seda ja tellisid hoopis kaks uut ühendusmehhanismi, mis jäid aga lõpetamata, kuna klient ei esitanud täpseid mõõte ja valmistatud detailid jäidki lõpuks tehasesse. Mõlemal korral käis Moshe Moris Benyamin tehases koos oma tõlgi Adrian Fontesega. Tööde eest maksis Moshe Moris Benyamin tasu ette. Hiljem helistas tunnistaja Adrian Fontesele ja palus hammasratta ära viia, kuna see võttis töökojas palju ruumi ning autojuht tuligi sellele järele. 29. Tunnistaja Porfirio Ceferino Paredes Reyes ütluste (kd 3 lk 156-165) kohaselt töötas tunnistaja Goicochea tehases, kust telliti töid seoses suure metallist hammasrattaga, mis toodi sinna 2005.a augustikuu esimestel päevadel. Hammasrattale telliti ühendusmehhanisme ja tehti lisaosi. Hammasratast ennast ei remonditud. Moshe Moris Benyaminis tundis ta ära isiku, kes käis seoses hammasrattaga tehases kolm korda. Tehas tegi hammasratta välimise osa (ääriku) töid. Hammasratast ei avatud, sest polnud vaja ja tema midagi kahtlast ei märganud. Tunnistaja sõnul lubasid Moshe Moris Benyamin ja temaga koos tehases käinud Adrian Fontes, et toovad veel ühe suurema hammasratta. Pärast hammasratta äraviimist jäid tellitud ühendusmehhanismid tehasesse. Tunnistaja sõnul maksti tehtud tööde eest tehasele 2280 USD. 30. Tunnistajate Teodorico Jesus Goicochea Vejarano ja Porfirio Ceferino Paredes Reyes ütlused kinnitavad Moshe Moris Benyamini ütlusi sellest, et hammasratta juures polnudki tegelikult vaja teha töid. Tarvis oli lihtsalt kasutada tehase nime ja dokumentatsiooni, et hammasratas Peruust Eestisse saata. 31. Tunnistaja Jorge Manuel Ramos Valle ütlustest (kd 3, lk 105-131) nähtub, et sama tunnistaja, kes oli osutanud abi hammasrataste Peruusse sissetoomisel ja lahendanud tolliprobleeme, tegeles 2005.a septembris ka ühe eelnimetatud hammasratta Peruust väljaviimise saatedokumentide vormistamisega. 19.09.2005.a tuli tunnistaja juurde kontorisse Adrian Fontes, kes soovis vormistada ühe hammasratta eksporti. Eelnevalt oli Adrian Fontes helistanud Jorge Manuel Ramos Vallele ja rääkinud, et kahest Peruusse toodud hammasrattast võeti vastu ainult üks ja teine tuleb tagasi saata. Tunnistaja ütles, et on vaja importija, see tähendab Goicochea tehase arvet, aga Adrian Fontes vastas talle, et importija ei taha seda dokumenti anda. Tunnistaja pöördus seepeale oma kolleegi Juan Ruben Avila Guevara poole, et viimane müüks talle tühja saatelehe ja arve 34 blanketi. Saatelehele märkis tunnistaja Adrian Fonteselt saadud andmed saadetise (hammasratta) saaja ja sihtkoha kohta. Kuna arveblanketi ja tühja saatelehe oli andnud Juan Ruben Avila Guevara, siis jäigi tema dokumentide järgi saadetise eksportijaks. Hammasratta sihtkohaks märkis tunnistaja Adrian Fonteselt saadud info põhjal Tallinna. Tunnistaja sõnul saadeti hammasratas välja vist 23.09.2005.a ja pidi sihtkohta jõudma viie päevaga, so 27.09.2005.a. 32. Tunnistaja Juan Ruben Avila Guevara ütluste, (kd 3, lk 143-155) kohaselt kasutab tema füüsilisest isikust ettevõtjana nime Export-Import JUMASE. Jorge Manuel Ramos Valle palvel andis ta viimasele oma ettevõtte tühja saatelehe ja arveplangi. Jorge Manuel Ramos Valle ütles talle, et tunneb klienti ja midagi halba ei juhtu. Jorge Manuel Ramos Valle ütles tunnistajale, et eksporditakse üht mehhaanikadetaili. Ühtlasi ütles Jorge Manuel Ramos Valle tunnistajale, et tema isiklikult oli hammasrattad ka importinud ja seepärast oli Juan Ruben Avila Guevara kindel, et tema arvega välja saadetud hammasratta ekspordis pole midagi ebaseaduslikku. Tunnistaja sai selle eest 200 USD, et laskis hammasratta eksportida oma firma nimel. 33. Tunnistaja Robert Willie Chavez Mayta ütlused (kd 5, lk 45-52) kinnitavad Jorge Manuel Ramos Valle ja Juan Ruben Avila Guevara poolt väidetut. Tunnistaja sõnade kohaselt töötas tema kaubaveoagentuuri Taiwan Trade juhtivametnikuna ja osales 2005.a. septembris hammasratta ekspordi korraldamises Peruust Eestisse. Hammasratas läks tunnistaja ütluse kohaselt Peruust välja 22.09.2005.a. sihtkohaga Tallinn. Tunnistaja nägi, kuidas Juan Ruben Avila Guevara andis Jorge Manuel Ramos Vallele täitmata arveblanketi, mida pidi kasutatama seoses kauba väljaveoga Eestisse. 34. Kohus nõustub riikliku süüdistaja järeldustega, selles, et Peruus ülekuulatud tunnistajate ütlustest ja Peruust õigusabi raames saadud dokumentidest nähtub, et peidikuks kohandatud hammasratas täideti kokaiiniga Adrian Fontese maja hoovis aadressil Los Gavilanese tänav 213, El Aguila-Bellavista, ajavahemikul 06.08.2005.a., mil hammasratas tollilaost nimetatud aadressile transporditi, kuni 24.08.2005.a. (mil Moshe Moris Benyamin Peruust lahkus). Adrian Fontes tegutses sel ajal koos Meir Shushani, Shimon Yalozi ja Moshe Moris Benyaminiga Peruus Limas. See nähtub Dominga Sandra Gomez Albitresi ütlustest (kd 3, lk 83104), kes tundis ära nimetatud isikutes need, kellega Adrian Fontes töötas. Tema sõnul oli Adrian Fontes tõlk, sest Iisraelist saabunud inimesed, ei osanud hispaania keelt. Ta kohtus Meir Shushani, Shimon Yalozi ja Moshe Moris Benyaminiga korduvalt, tema elukaaslane Adrian Fontes käis nendega väljas ja vestles nendega. Sama kinnitab ka tunnistaja Pablo Cesar Sanches Lozano, kes tundis ära Adrian Fontese ja Shimon Yalozi, keda Adrian Fontes tunnistajale esitles kui oma partnerit ja keda ta nägi kahel korral. Adrian Fontes seletas tunnistajale, et neid on kokku neli samast rahvusest ehk iisraellasest partnerit. Teisi välismaalasest tuttavaid või partnereid Adrian Fontesel 2005.a augustis ei 35 ole täheldanud ei tema elukaaslane Dominga Sandra Gomez Albitres ega ka tunnistaja Mariana Teresa Valdivia Paredes, kes seletas, et Meir Shushan, Shimon Yaloz ja Moshe Moris Benyamin, samuti Adrian Fontes asusid samasse hotellituppa, kus kõik neli ööbisid kuni lahkumiseni. Nimetatud isikutel ei käinud keegi külas. Adrian Fontes rääkis hispaania keelt ja oli ülejäänud kolmele tõlgiks. Dominga Sandra Gomez Albitresi ütlustest nähtub, et neljal kuni kuuel korral juhtus nii, et kui ta saatis Adrian Fontest, siis jättis Adrian Fontes oma majja (Los Gavilanes tänav 213, El Aguila-Bellavista) minnes tema kahe kvartali kaugusele ootama, läks üksi ning tuli tagasi 15-20 minuti pärast. Nendel kordadel ütles Adrian Fontes tunnistajale, et oli kokku saanud temaga töötavate inimestega. Adrian Fontese elukohast Peruus Los Gavilanes tänavalt 213, El Aguila-Bellavista, leiti kohalike narkopolitseinike poolt 11.10.2005.a ka kokaiin, mis Moshe Moris Benyamini ütluste kohaselt hammasratta sisse ei mahtunud. Moshe Moris Benyamini sõnul oli seda ülejäänud kokaiini, mis peideti Adrian Fontese elukohta, umbes 7 kilogrammi. Kokku leiti Peruu Vabariigi võimudelt saadud kaalumis- ja pitseerimisakti (kd 5, lk 41-42) ning keemilise analüüsi eeltulemuse (kd 5, lk 43-44) andmetel 4991 grammi kokaiini. Vahe nimetatud koguste vahel tuleneb sellest, et osa kokaiinist oli Pablo nimeline isik tunnistaja Dominga Sandra Gomez Albitresi tunnistuse kohaselt umbes 15 päeva enne läbiotsimise toimumist ära viinud. 35. Sõrmejäljeekspertiisi akti nr SS-1127-05/6963 (kd 2, lk 32-34) kohaselt leiti hammasratta sees olnud ja ekspertiisiks esitatud halli värvi metallist kattelt (tinaplekk, mis asetses hammasratta sees kaane all ja kattis kokaiini) identifitseerimiskõlblik peopesajälje fragment, mille oli jätnud Moshe Moris Benyamin oma parema käe peopesaga. Ülejäänud arvukad jäljefragmendid ei olnud identifitseerimiskõlblikud. Akt kinnitab Moshe Moris Benyamini poolt eeluurimisel antud ütlusi tema osalemisest kokaiini paigutamisel hammasratta sisemusse Peruus. Ülejäänud jäljefragmendid, mis leiti kokaiini ümbriskilelt, teibilõikudelt ja hammasrattasiseselt teibist kattelt, ei olnud identifitseerimiskõlblikud. Meir Shushani väide, et pärast seda, kui hammasratta seest leiti Moshe Moris Benyamini käejälg ja uurijad vastavat ekspertiisiakti isikule näitasid, siis Moshe Moris Benyamin nõustus tegema uurijatega koostööd, on ebaõige. Moshe Moris Benyamin andis ütlusi 19.-20.10.2005.a, kusjuures sel ajal polnud vastavat ekspertiisi veel teostatud. Ekspertiisiaktist, mis on koostatud 26.07.2006.a (seega 9 kuud hiljem), nähtub, et ekspertiisimäärus koos ekspertiisiobjektidega saabus ekspertiisiasutusse 28.10.2005.a. 36. Peruu Vabariigist rahvusvahelise õigusabi raames saadud dokumendist – hammasratta avamise aktist (kd 5, lk 39-40) – nähtub, et Peruu politsei on 13.10.2005.a saanud kätte ka teise hammasratta. Nimetatud hammasratta avamisel Peruu politsei ametiruumides aadressil AV. Arenales Cdra. 8 Jesús Maria 13.10.2005.a. kell 15.30 selgus, et umbes 2meetrise diameetriga metallist sinist värvi hammasratta ääred oli tihendatud ilmselt kitiga ning mõlemad plaadid olid kinnitatud kruvidega. 36 Ese oli politseisse toodud laost asukohaga Compaňia tänaval tn 184, El Aguila elamurajoonis, Bellavistas, Callaos, DIRANDO jaoskonnas ning seejärel tehti ülaosas ristlõiked ja veenduti õõnsuse olemasolus. Hammasratta sees olev peidik oli tühi. Narkootikumide ja analoogsete ainete suhtes saadi negatiivne tulemus. See tõend kinnitab Moshe Moris Benyamini ütlusi kahe hammasratta saatmise kohta Iisraelist Peruusse ja langeb kokku transpordifirma Globus International arvetel kajastatuga, ka lennufirma Air Canada lennusaatelehel märgituga ning Peruus ülekuulatud tunnistaja Jorge Manuel Ramos Valle ütlustega. 37. Peruus ülekuulatud tunnistajate ütlused ja eelkäsitletud dokumentaalsed tõendid kinnitavad hammasrataste saatmist Iisraelist Peruusse Moshe Moris Benyamini poolt ning Meir Shushani, Shimon Yalozi, Moshe Moris Benyamini ja Adrian Fontese ühist tegutsemist Peruus ligi pooleteise kuu jooksul, kusjuures tõenditest nähtuvalt oli just selle tegutsemise tulemuseks 43 kg kokaiini sisaldava hammasratta saatmine Peruust Eestisse Nahum Yaron Kahana käsutusse. Ülejäänud kokaiin, mis Eestisse saadetava hammasratta sisse ei mahtunud, avastati Peruust Adrian Fontese elukohast. Need tõendid haakuvad üheselt Moshe Moris Benyamini ütlustega. 38. Asitõendi vaatlusprotokolli Ofiir Company OÜ dokumentide: asutamisotsus, kandeavaldus, põhikiri (kd 2, lk 69-80). kohaselt on Ofiir Company OÜ asutatud 21.06.2005.a. Asutajaks on Nahum Yaron Kahana, kes on ühtlasi ainuosanik ja alates 01.08.2005.a. ka juhatuse ainus liige. Firma aadress on XxxTallinnas, so Nahum Yaron Kahana elukoht Eestis. Ofiir Company OÜ kogu vara (osakapitali) moodustas asutamisotsuse ja kandeavalduse põhjal Kahana mitterahaline sissemakse, mis koosnes sisuliselt ühest arvutitöökohast: sülearvuti, printer, arvutitool ja arvutilaud. Süüdistatav Meir Shushan väitis kohtus, et tema ei ole palunud Nahum Yaron Kahanal seoses hammasratta vastuvõtmisega Eestis firmat luua, kuna Kahanal oli juba oma ettevõte aastatel 2004-2005. Nimetatud väide ei ole aga kriminaalasja materjalidega kinnitust leidnud. Nahum Yaron Kahana asutas firma Ofiir Company OÜ 21.06.2005.a. Ei ole ühtegi asjaolu, mis kinnitaks, et firma Ofiir Company OÜ oleks loodud mingil muul eesmärgil, kui seda on kokaiiniga täidetud hammasratta vastuvõtmine Eestis. Ajavahemikul firma asutamisest kuni hammasratta äravõtmise ja sellega seotud isikute kinnipidamiseni (21.06.2005.a–11.10.2005.
  2. a)puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et firmal oleks olnud majandustegevust. Firmal polnud ka ainsatki töötajat. Tegelikult koosnes kogu ettevõtte majanduslik baas eelnimetatud ühest arvutitöökohast, mis oli ühtlasi firma asutamisel kogu sissemakseks. Nahum Yaron Kahana polnud astunud ainsatki praktilist sammu, et alustada mingisugustki majandustegevust. 9.10.2007.a (kd 7, lk 471
  3. jj)rääkis Nahum Yaron Kahana kohtus küll mingitest plaanidest, mis tal justkui olid olnud (leivatootmine, kebabi valmistamine, ehitustööde teostamine, metalli töötlemine jm), kuid tõendeid selle kohta tal esitada polnud. Seega ei ole alust kahelda Moshe Moris Benyamini ütlustes, et firma Ofiir Company OÜ asutas Nahum Yaron Kahana just kokaiinisaadetise vastuvõtmiseks. Nahum Yaron 37 Kahana väitis kohtus, et ta võinuks vabalt hammasratta ka oma nimel vastu võtta ja selleks poleks olnud vaja firmat. Nõustuda saab prokuröri seisukohaga selles, et teoreetiliselt oleks see olnud võimalik, aga olukorras, kus välismaalasest füüsilisele isikule, kes viibib riigis turistiviisa alusel, saadetakse Eestisse selline kaup (väga suurte mõõtmete ja segase otstarbega mehhaanikadetail ehk hiiglaslik hammasratas), oleks kindlasti tekitanud kahtlust ja toonud kaasa põhjaliku kontrolli. Kui selline kaup tuleb aga ettevõttele, millel on põhikirja järgi formaalselt väga laialdane tegevusalade skaala (tööstus-, tarbe- ja toidukaupade jaeja hulgikaubandusest transporditeenusteni, reklaamiteenustest kinnisvaratehinguteni, investeerimisest toitlustamiseni), siis poleks sellele keegi suuremat tähelepanu pööranud. 39. Eeltoodu põhjal teeb kohus järelduse, et Ofiir Company OÜ asutamine Nahum Yaron Kahana poolt oli loogiliselt vajalik võimalike kahtluste hajutamiseks, mis seoses hammasratta Eestisse toomisega võinuksid tekkida. Samuti on olemas piisav alus lugeda usaldusväärseks Moshe Moris Benyamini ütlused selles, et Nahum Yaron Kahana asutas firma üksnes narkootilise aine vastuvõtmiseks Eestis. Seega oli firma loomine kohtu arvates loogiline mõttejätk kuritegeliku kavatsuse realiseerimisel. 40. Tunnistajana kohtus üle kuulatud Kairi Topsi ütlustest (kd 6, lk 124-131) selgub, et tema põhitegevus on firmade asutamine ja ta aitas Nahum Yaron Kahanal asutada firma Ofiir Company OÜ ning vormistas firma asutamisdokumendid Nahum Yaron Kahana palvel. Firma asutamise kulud kandis Nahum Yaron Kahana. Firma Ofiir Company OÜ tegelik juht ja omanik on Nahum Yaron Kahana, tema firma pidi hakkama tegelema leiva tootmisega Eestis ning selleks vajaliku tehnika pidi Nahum Yaron Kahana kusagilt tooma. Firma asutati mitterahalise sissemaksega. Kairi Tops oli juhatuse liige. Ettevõte ei olnud aruandekohuslane, kuna mingit majandustegevust ei toimunud, töötajaid ei olnud. Firma tegevusest ei tea ta midagi. Nahum Yaron Kahana ja Kairi Topsi vahel olid isiklikud suhted. Kahana tegi temale volituse firma võõrandamiseks; Küsimusele, kas tunnistaja on teadlik sellest, millega temale lähedane isik Nahum Yaron Kahana Eestis tegeleb, vastas tunnistaja eitavalt. Hammasrattast, mis saabus Eestisse Ofiir Company OÜ nimele, tunnistaja midagi ei teadnud. Ta teadis, et Nahum Yaron Kahana soovis hakata Eestis leiba tootma, kuid detailidesse tunnistaja ei süvenenud. 41. Asitõendi vaatlusprotokollidest koos lisadega, kauba saatedokumentidest (kd 2, lk 81-90, 95-96, 101-102, kd 6, lk 234): Eksportsaadetise väljastamine, Export-Import-“Jumase” arve, Taiwan Trade Cargo arve, T&C Internacional Transport S.A.C. arve, Lufthansa Cargo lennusaateleht, Tollideklaratsioon A, Lastimiskorraldus A. selgub, et tegemist on kõnealuse hammasratta saatedokumentidega. Dokumendid kinnitavad, et kokaiiniga täidetud hammasratas saadeti Peruu Vabariigist, Limast teele 22.09.2005.a. Kauba saatjaks on märgitud Juan Avila Guevara firma Export Import Jumase asukohaga Peruu, Lima. Kauba saajaks on Ofiir Company OÜ Tallinnas, Liivalaia 28-25. Kulleriks 38 on märgitud Taiwan Trade Cargo. Kauba väljasaatmise lennujaamaks on Jorge Chavesi Lima lennujaam. Vedajaks on Lufthansa ja sihtkohaks Tallinn. Saadetise sisuks on märgitud metallist hammasratas kaaluga 772 kg, mõõtmetega 150x147x56 cm. lehekülje 42. Asitõendi vaatlusprotokoll, Lufthansa Cargo interneti http://www.lufthansa-cargo.de vaatlusega on kindlaks tehtud, et nimetatud internetiaadressilt saab jälgida osundatud firma kaudu edastatava kauba liikumist. Leheküljel olevasse otsinguaknasse tuleb kirjutada otsingu number, käesoleval juhul 020-30297536, misjärel on võimalik näha saadetise kulgemist (kd 2, lk 114-116); 43. Asitõendite vaatlusprotokollidest koos lisadega – AH Service OÜ sularahaarve, ladustamisteade, tollideklaratsioon, AS Cargo Handling arve, tolliväärtuste deklaratsioon, Põhja Maksu- ja tollikeskuse kviitung, ACE Logistics arve (kd 2, lk 91-92, 93-94, 97-98, 99-100, 103-104, 105-106, 107-109) nähtub, et Peruust Limast Ofii

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.