Obsah (6)

§ 2§ 32§ 33§ 47§ 56§ 57

Ärakiri 4-09-15435 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2. november 2009 a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-09-15435 Kohtukoosseis Kohtuistungi sekr

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. LS § 7422 lg 2 näeb väärteona ette mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja andis järgmisi ütlusi. Nii kui sinna kiirmenetluse protokollile kirjutas, et ei ole selle otsusega nõus, selle juurde jääb ja oma kaebuses tõi ka välja, miks nii arvas. Tegu on maanteega Ääsmäe- Rohuküla, siin politsei poolt toodud välja, et kui oleks Ääsmäe poolt sisse-sõites ilma konkreetse nimeta märk, siis mõju piirkonna lõpetab ka asula lõpumärk. Kuna tegu on konkreetse Uuemõisa asula nimega, siis ei tea, kas see märk kehtib veel Ääsmäe – Rohuküla maanteel Kiltsi külas. On ka mõned fotod - Uuemõisa sissesõit, teine koht kus peaks olema Haapsalu linna märk. Edasi peaks olema märk- kas nimeta nagu Haapsalus on asula märk või siis konkreetselt Haapsalu nimega. Kolmas foto on see kus peaks hakkama Haapsalu linn Uuemõisa poolt. See on teave, et Haapsalu linn on nii vana ja noorte- lastesõbralik linn. Sõites mööda maanteed hakkab Ridala vald, dokumentide järgi hakkab sealt ka Paralepa alevik. Tähendab Haapsalu linn on lõppenud. Siin kahel pildil on teerist, kust lõpeb Paralepa alevik, need on valla kaardilt, linnakaardilt see piir. Oli sealt edasi, umbes 200 – 250 m. Fotol on teeots ja auto on kurvi peal ja see on juba Kiltsi küla. Selle kurvi peal peeti kinni. Sama pilt, teisel pool Haapsalu on Ridala vald ja seal ei ole mingit viidet ka, et on mingisugune alevik. Kunagi Haapsalut ja Ridala valda sidus see, et Ridala vallavalitsus oli Haapsalus, nüüd ei ole seda ka. Pildid on tehtud 02.

1. Peale seda kui sai politsei vastuse kätte. Sündmuse päeval oli Uuemõisa kirjaga silt seal Masti tee otsas, nüüd viidi ta edasi. Siis oli ka Uuemõisa kiri all. Üle 40 aasta on autojuht ja sõidab märkide järgi. Kui võtta täpselt seda märki, siis ei ole olemas Haapsalu linna, ei Paralepa alevikku ja peale Kiltsi asula asukohta märk, mis lõpetab asula. Uuemõisa alevik ei lõppegi ära, ei ole Haapsalu linna. Liiklusmärkide järgi Haapsalu linna ei ole. Fotol 2 olev märk on tulles Rohuküla poolt. Selle märgi taga on nimetu asula lõpumärk. Kui tulla Haapsalu poole, siin võiks olla kas nimega Haapsalu. Sõita läbi Haapsalu, tulevad märgid Ridala vald, Uuemõisa. Väljub Haapsalu linnast Ridala valda, liikluseeskirjade järgi võib sõita seal 90, kuna need märgid ei piira kiirust, piiravad ainult asula märgid. Sõidab Ridala vallast Haapsalu linna sisse. Haapsalu 3 Ärakiri 4-09-15435 linnast sõidab Ridala valda ja Haapsalu linn ei kuulu Ridala valda. Ei ole Uuemõisas kunagi sõitnud Haapsalu poolt üle
2. Haapsalu liikluskorraldus ja Ridala valla liikluskorraldus ei ole omavahel seotud. Uuemõisa märk kehtib – Uuemõisa kiri on selliselt, et ei ole Haapsalu linna. Tema mõistes see 50 piirang kehtib väidetava reklaamsildini, kus Haapsalu linn algab. Sealt hakkab teine asula ja see on nimeline seal Uuemõisa. Probleemil oleks väga lihtne lahendus, ainult kaks märki üles panna või Uuemõisa nimi maha võtta. Võtame ikka raudselt liikluseeskirjade järgi. Nimetu märk- selle mõjupiirkonna lõpetab nimetu, kui on nimeline, siis selle mõjupiirkonna lõpetab nimeline märk. Korrektne oleks nii. Uuemõisas on nimega, siis väidetava koha peal võiks olla ilus valge märk Haapsalu. Sõites Rohuküla poole, pole vaja lõpumärki vaid asula märk Paralepa. Haapsalu ette Haapsalu nimega ja Paralepa ette Paralepa. Valge silt. Väga korrektne oleks kui iga asula ees oleks valge märk. Kui Haapsalu pihta hakkab, siis selle loogika järgi võib sõita 90- ga. See koht, kus patrull seisis, Tina ja Vase tänava vahelist lõiku ei näe. Oli juba Tina tänavast mööda, kui tuli politsei vaatevälja. Lisas kiirust, et lõpetage see jama juba ükskord ära. Kas ei ole ohtlik tegevus peaaegu enne 90 kraadist kurvi suunata autot vastassuuna kurvi. Vabandust, kui oli TinaVabriku tänava vahelisel alal. Seal otsuses on ju Paralepa alevik ka sees. Koostamise koht on Ridala vald. Sündmuskoha kirjelduses ei ole. See on Kiltsi küla. Miks mitte mingisuguses reklaamis ega kirjas ei kajastu Paralepa alevikku. Kohtuväline menetleja andis kohtu ütlusi, et asula märgil on kiri Uuemõisa. Mingi aeg märgid vahetati ära, enne oli see märk enne uksetehase teeristi, siis tõsteti märk edasi. Uuemõisas on praegu kirjaga asula märk. Mingi aeg - ei olnud Uuemõisa kirja, tegid märkuse ja siis see kiri pandi üles, oli lihtsalt asula märk. Jääb seisukoha juurde, et asula on alanud ja tuleb selle järgi sõita. See ei anna õigust kiiremini sõita, et Uuemõisas on asula märk Uuemõisa nimega, asula liikluskorraldus kehtib kuni asula lõpumärgini. Asula märk ei anna õigust üle 50 sõita ja 50 ala ei lõpeta enne kui peale Rohuküla kurvi, mida lõpetab see asula lõpu märk. Ükskõik kuidas asula nimetus ka ei alga, samas see lõpetab kõik asulad, mis sinna alasse jääb. Algab Uuemõisas see märk ja sinna sisse jääb Haapsalu, Kiltsi, siis lõpetab see nimetu asula lõpu märk. Kohtuväline menetleja leidis, et otsus on õige, kiiruseks oli 50 km/h. Vastavalt kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile VTT tl 1 kasutas liiklusjärelvalve kiirusemõõteseadet Ultra Lyte nr UX015109 (mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS-08100124), mida testiti 27.07.2009.a kell 17.00 ning seade oli töökorras. Seadme töötemperatuur vastas mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele. Liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamisel pöörati tähelepanu nii looduses kui inimese tekitatavatele häiretele, millised võiad anda eksitavaid mõõtmistulemusi ning võeti meetmeid probleemide vältimiseks. Selleks: kindlustati, et mõõteseadme ja objekti vahel ei oleks signaalile läbimatuid takistusi; mõõtmist ei teostatud tugeva saju (vihm, lumi, rahe) tingimustes; välistati elektriliste häirete allikad; tagati seadmele tõrgeteta toide ning töötingimused. Mõõtmise tehiolude kirjelduse kohaselt toimus mootorsõiduki kiiruse mõõtmine asulasisesel teel, nähtavus hea, valgeaeg, kuiv, kattega tee, kahesuunalisel kahe sõidurajaga teel. Mõõtja sõiduk seisis vasakul teepeenral ning mõõtmine toimus paigal seistes. Menetlusaluse isiku mootorsõiduk lähenes pärisuunalisel sõidurajal ning sooritas möödasõitu. Seadme lugem mootorsõiduki kiiruse mõõtmisel oli 84 km/h, mõõdetaval teelõigul oli lubatud sõidukiirus 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus on +/- 3 km/h, seega ületas A.Tulvik poolt juhitud mootorsõiduk mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 31 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit ja A.Tulvik on märkusena protokolli pöördel välja toonud, et märkusi tegevuse kohta ei ole. Menetlusalune isik on protokolli allkirjastanud VTT tl 1 pöördel. Lähtudes kaebuse esitaja ütlustest ja kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist, leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et A.Tulvik kiirmenetluse otsuses näidatud ajal ja kohas juhtis mootorsõidukit kiirusega 84 km/h. Kohus juhib siinkohal A.Tulvik tähelepanu sellele, et kiirmenetluse otsuses ei ole väärteo toimepanemise kohana kirjas Paralepa alevik. 4 Ärakiri 4-09-15435 Kohtul tuleb lahendada küsimus, kas A.Tulvik, sõites kiirusega 84 km/h, viibis kohas, kus kehtis asula jaoks kehtestatud liikluskorraldus, sest Liiklusseaduse § 124 punkt 1 kohaselt on asulasisesel teel suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h. Kohus leiab, et kuigi kaebuse esitaja kinnitab, et sõidab liiklusmärkide järgi, see siiski nii ei ole. Kaebuse esitaja väited ei tulene liikluseeskirjast. A.Tulvikut on karistatud liikluseeskirja nõude rikkumise eest. Liikluseeskirja § 1 sätestab, et liikluseeskirjaga kehtestatakse liikluskord Eesti teedel. Liikluseeskirja § 2 lg 2 kohaselt asula all mõistetakse vastavalt LS § 4 lõikele 8 hoonestatud ala, mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud asulas ettenähtud liikluskorda kehtestatavate liiklusmärkidega. Liikluseeskirja lisas 2 on näidatud liiklusmärgid ja selle kohaselt liiklusmärk 571 Asula on koht, kus hakkab kehtima liikluseeskirjajärgne asulas liiklemise kord (sealhulgas ka LE § 124 p1 sätestatud kiiruspiirang) ja liiklusmärk 572 – asula lõpp on märk, millest alates lõpeb asulas liiklemise kord. Liikluskorralduse seisukohalt ei oma tähtsust, mitu haldusüksust jääb märgi 571 ja 572 vahele. Liiklusseadus räägib asulast kui hoonestatud alast. Asula liikluskord algab liiklusmärgist 571, konkreetsel juhul mööda Ääsmäe-Haapsalu- Rohuküla maanteed sõites märgist 571, millel on Uuemõisa nimi (foto 1) ja lõpeb fotol 2 olevast märgist 572 möödudes. Fotol 3 olevad informatiivsed sildid ja fotol 4 olev juhatusmärk 641 kohanimetähisega Ridala vald ei oma asulate liikluse korraldamises mingit tähtsust. Kohus leiab, et asjaolu, et Tallinna poolt mööda Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maanteed sõites asula märgile on kantud ka Uuemõisa nimi, ei tähenda, et selle märgiga asulas kehtestatud liikluskord kehtiks vaid Uuemõisa alevis. Asulas kehtestatud liikluskorra lõpetab vaid asula lõpu liiklusmärk
3. Liikleja jaoks ei oma mingit tähtsust, et haldusüksused, mis asuvad ühise asula liikluskorraldust tähistava liiklusmärgi mõjupiirkonnas, peaks olema kuidagi seotud (kaebuse esitaja väited, et isegi ühe vallavalitsus ei asu teise territooriumil jne). Liikleja ei pea liikluseeskirjade kohaselt liiklemiseks teadma omavalitsusüksuste piire ega külade ja asulate piire. Kohus leiab, et tähtsust ei oma ka asjaolu, et asula liikluskorra lõpetab asulast mööda ÄäsmäeHaapsalu-Rohuküla maanteed väljudes ilma asula nimeta asula lõpu märk. Nii nimega asula liikluskorralduse algust näitav märk kui ilma nimeta sama märk on liikluseeskirjas tähistatud ühe numbriga 571 ja niisamuti ka asula liikluskorraldust lõpetav nimega ja nimeta märk
4. Kui liikluseeskirja mõte oleks olnud see, et kui asula algust tähistaval märgil on haldusüksuse (küla, linna) nimi ja see sätestab liiklemise korra vaid sellenimelises haldusüksuses, siis oleks see kindlasti eraldi liikluseeskirjas välja toodud, sest märkide regulatiivne tähendus oleks erinev- praegu on nad mõlemas aga ühe numbri ja ühe tähendusega – üks „asula“ ja teine „asula lõpp“ . Kohus leiab, et kaebuse esitaja poolt esitatud fotod tõendavad, et A.Tulvik asus piirkonnas, kus kehtis asulas kehtestatud liikluskord, sest ta ei olnud möödunud liiklusmärgist
5. Fotodel 3 ja 4 näha olevad märgid liikluskorralduse seisukohalt tähtsust ei oma, nad on liikleja jaoks informatiivsed ja liikluse reguleerimise seisukohalt nad tähtsust ei oma. Liikleja peab liiklema tulenevalt liikluseeskirjas sätestatud reeglitele ja liikluseeskirja seisukohalt haldusüksuse piir liikluskorralduse seisukohalt tähtsust ei oma. Kohus leiab, et kiirmenetluse otsuses kirjeldatud teo on A.Tulvik toimepannud kaudse tahtlusega. Karistusseadustiku (edaspidi

) § 16 lg 4 järgi paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus leiab, et A.Tulvik teadis, et ta ei ole möödunud asula lõpu märki tähistavast liiklusmärgist, kuid püüdis oma tegu õigustada märkidega, mis kiiruspiirangu ja asulasisese liikluskorralduse suhtes tähtsust ei oma. Kohus leiab, et sarnase kahtluse tekkimisel oleks tulnud sellele lahenduse leidmiseks küsida juba probleemi tekkimisel politseinikelt nõu, mitte jõuda õiguskuulekale käitumisele läbi õigusrikkumise. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. 5 Ärakiri 4-09-15435 peatüki
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et A.Tulvik on talle süüks arvatud LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt

§ 33

on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Hinnates eelpooltoodud tõendeid kogumis, on kohus seisukohal et väärteoasjas leiduvate tõenditega on tõendamist leidnud, et A.Tulvik rikkus liikluseeskirja § 124 p 1 (suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis) ja A.Tulvik pani sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 7422 lg 2 järgi. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS § 7422 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

§ 47

lg 1 kohaselt on rahatrahvi miinimummäär 3 trahviühikut ning trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. VTMS § 55 lg 2 p 1 kohaselt võib füüsilisele isikule kiirmenetluse otsuses määrata kuni 100 trahviühiku suuruse rahatrahvi. A.Tulvik`ut on kohtuvälise menetleja poolt karistatud toimepandud väärteo eest LS 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 30 trahviühikut s.o 1800 krooni.

§ 56

lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis A.Tulvik puhul on tuvastatud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kiirmenetluse otsuses on kirjas, et A.Tulvik kahetseb toimepandud väärtegu.

§ 57lg 1 p 3 alusel on karistust kergendav asjaolu puhtsüdamlik kahetsus.

Kohus ei tuvastanud kohtuliku arutelu käigus, et A.Tulvik oma tegu puhtsüdamlikult kahetseks, pigem nähtus tema ütlustest oma teo õigustamine. Seega leiab kohus, et karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Kuigi kohus leiab, et karistust kergendavat asjaolu, mille olemasolu kohtuväline menetleja oli tuvastanud, ei esine, ei saa seetõttu karistust suurendada, sest kaebemenetluses ei tohi kohus teha otsust, mis raskendaks menetlusaluse isiku olukorda. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Vastavalt karistusregistri teatisele VTT tl 4 ei ole A.Tulvik karistusregistrisse kantud. Kohus leiab, et määratud rahatrahv on põhjendatud - rahatrahv on määratud vastavalt karistuse mõistmisele alustele. Rahatrahv on määratud alla keskmise määra – kuigi kiiruse ületamine toimus keskmises määras ning karistuse määramisel on oluline, et isik on eelnevalt karistamata. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et A.Tulvik kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu Politseijaoskonna 27.07.2009. a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 10220882816088 tuleb jätta muutmata Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §§ 132 p 1, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3, 199 lg 2, LS § 7422 lg 2 ja

§ 56lg 1.

/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 6