4-09-17746 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. 11.2009. a Jõgeva kohtumajas, Pargi 1 Jõgeva Väärteoasja number 4-09-17746 Kohtukoosseis Kohtunik Maimu Laumets Väärteoasi

§ 7

lg 3 kohaselt tuleb kõrvaldamata kahtlused tõlgendada kahtlustatava kasuks, mida kohtuväline menetleja ei ole aga väärteootsust tehes teinud. 09.10.2009.a esitas menetlusaluse isiku esindaja taotluse menetluskulude välja mõistmiseks summas 7920 krooni ja kuludokumendid. Kohtuvälise menetleja seisukohad 01.10.2009.a esitas kohtuvälise menetleja esindaja kohtule seisukoha, mille kohaselt nõustub menetluse lõpetamisega VtMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuväline menetleja nõustus kaebuses esitatud väitega, et väärteoprotokoll ei kajasta toime panud teo tegelikku kirjeldust vaid LE § 123 mugandatud sõnastust. Kohtväline menetleja võttis omaks, et tõendid tee tegeliku seisukorra kohta puuduvad. Kohtuväline menetleja leidis, et kohus võiks lahendada kaebuse kohtuistungit pidamata. Kohtu seisukoht VTMS § 119 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit pidamata ja menetlusosalisi välja kutsumata tühistada kohtuvälise menetleja otsuse määrusega ja lõpetada väärteomenetluse üksnes kaebuse põhjal, kui ta leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole menetlust lõpetatud väärteomenetlust välistavatel asjaoludel vastavalt sama seadustiku §-le

1. VTMS § 29 lg 1 p 1 sätestab, et väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Andres Hoopi suhtes koostati väärteootsus 06.08.2009.a LS § 7417 lg 1 alusel LE § 123 rikkumise eest. Kohus leiab, et tõendatud on 20.07.2009.a kell 16.40 Saare – Torma tee 14,2 kilomeetril toimunud liikusõnnetus, milles osalesid menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorratas Suzuki (reg märk 78PZ) ja xxxxxxxxxxx poolt juhitud mootorratas Yamaha (reg märk 75RR). Tõendatud on ka asjaolu, et mõlemad mootorrattad said kahjustada ning xxxxxxxxxxxx on tuvastatud tervisekahjustus – vasaku abaluu killunenud murd (väärteoasja materjalid: fototabelid, tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlused, ekspertiisi akt). LS § 7417 lg 1 sätestab, et karistavaks teoks on mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liikluseeskirjade rikkumine, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus. LE § 123 sätestab, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mille puhul on arvestatud tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespool nähtavusulatuse piires ning etteaimatava mistahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Väärteomenetluse käigus tunnistaja xxxxxxxxxxa ja menetlusaluse isiku enda poolt antud ütlustest nähtub, et menetlusaluse isiku juhitud mootorratas kaotas juhitavuse, sest sattus kruusakattega teel väga sügavatesse aukudesse. Kuigi juhid olid näinud hoiatavat märki „Ees on katteta tee“ (fototabel 1) , ei olnud nad arvestanud, et teel olevad veega täidetud augud on nii sügavad. Vastavat hoiatavat märki teel ei olnud. Asjaolu, et sündmuskohal oli teel rohkel veega täidetud auke, on fikseeritud ka fototabelitel (2, 3, 10). Sündmuskoha fikseerimisel on kohtuväline menetleja mõõtnud aukude sügavust põhjast kuni vee tasapinnani, milleks oli 6 cm (fototabelid 12,13). Aukude sügavust tee üldise tasapinnaga võrreldes ei ole fikseeritud. Asjaolu, et mootorratta esi- ja tagaratta sattumisel aukudesse jääb sõiduk nn. põhja pidi aukude vahel oleva kõrgemasse teeossa kinni, on fikseeritud fototabelil
2. Eeltoodu kohaselt leiab kohus, et on võimalik, et teelõik, kus liiklusõnnetus toimus, ei pruukinud vastata tee seisundinõuetele, mis on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.200.a 2 määrusega nr
3. Tee vastavust seisundinõuetele ei ole väärteomaterjalides tuvastatud. Liikluskorraldusvahendid võimaliku ohu kohta ei olnud tee omanik või valdaja paigaldanud.

§ 7

lg 3 sätestab, et kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. VtMS § 2 sätestab, et kui samas seaduses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse iseärasusi. Kohus leiab, et süütuse presumptsioon on kohaldatav ka väärteoasjade menetlemisel. Kuna esinevad kahtlused menetluse aluse isiku süüs, siis tuleb nimetatud kahtlused tõlgendada tema kasuks. Kohus leiab, et menetlusalusel isikul oli alus eeldada, et tee vastab seisundinõuete, mis muuhulgas eeldab, et teel on ohutu liigelda ( Teeseaduse § 10) ja teel olevad augud (takistus) ei olnud etteaimatavad. Seega ei ole alust väita, et menetlusalune isik oleks rikkunud LE § 123 nõudeid ja tema teos ei ole realiseerunud LS § 7417 lg 1 sätestatud väärteo koosseis. Eeltoodust tulenevalt tuleb tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja väärteomenetlus lõpetada. Menetluskulude jaotus Menetlusaluse isiku esindaja palus menetlusaluse isiku kasuks riigieelarve vahenditest välja mõista kulud esindajale summa 7920 krooni. Esitatud on õigusabikulude arve nr 90904 krooni ja makekorraldus nimetatud summa tasumise kohta Andres Hoobi poolt. VtMS § 38 lg 1 sätestab, et kohtumenetluses järgitakse menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid.

§ 183

kohaselt hüvitab kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulud riik, kui samas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 175

lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks ka valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Kohus, hinnanud asja keerukust ja menetlusaluse isiku esindaja poolt tehtud töö mahtu, leiab, et menetluskulu on mõistliku suurusega ja tuleb menetlusalusele isikule hüvitada. Maimu Laumets Kohtunik