1-08-9770/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2009.a Tallinn Kriminaalasja number 1-08- 9770 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Julia Katškovskaja ja Ivi Kesküla Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
2. september 2009.a, avalik kohtuistung, Tallinn Kriminaalasi Andrei Grigorjevi süüdistus KarS § 331 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
3. mai 2009.a otsus Apellatsiooni esitaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rita Siniväli Prokurör Rita Siniväli Süüdistatav Andrei Grigorjev sünd 09.02.1972.a Eesti kodanik, kannab 26.10.2005.a Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 101 p 1, 141 lg 2 p 2 – 15 lg 2 järgi mõistetud karistust (15 aastat vangistust) alates 29.01.2001.a. Kaitsja Kätlin Uibo RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu
4. mai 2009.a otsus Andrei Grigorjevi õigeksmõistmises KarS § 331 järgi täies ulatuses. Teha uus otsus: Tunnistada Andrei Grigorjev süüdi KarS § 331 järgi ja mõista talle karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 26.10.2005.a otsusega mõistetud kandmata karistuse 6 aasta 9 kuu ja 28 päeva võrra ning liitkaristuseks mõista 7 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 01.10.2009.a. Välja mõista Andrei Grigorjevilt menetluskulud – sundraha 6 525 krooni ja ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud 800 krooni riigituludesse. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pangas või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus „1-08-9770 Andrei Grigorjev, menetluskulud“. Apellatsioon rahuldada. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Andrei Grigorjev tunnistati KarS § 331 järgi õigeks. Talle oli esitatud süüdistus ja ta oli kohtu alla antud selles, et olles 27.09.2007.a Murru Vanglas kinnipeetav, tarvitas ta ilma arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet – kanepit või selle töötlemisprodukte. Vastavalt 14.12.2007.a kohtukeemiaekspertiisi aktile nr 291 I leiti A. Grigorjevi 27.09.2007.a võetud uriinist narkootilist ainet tetrahüdrokannabinooli (THC) metaboliiti karboksütetrahüdrokannabinooli (THC-COOH). Samuti tarvitas ta Murru Vanglas kinnipeetavana ilma arsti ettekirjutuseta narkootilisi aineid 29.11.2007.a. Vastavalt 14.12.2007.a toksikoloogiaekspertiisiaktile nr 51 leiti A. Grigorjevi uriinist narkootilist ainet amfetamiini ja 3-metüülfentanüüli. Kohus leidis, et pole tuvastatud, nagu oleks A. Grigorjev narkootilist ainet teadlikult tarvitanud, süüdistatava väited ei ole teiste tõenditega kummutatud, kõik kahtlused tuleb tõlgendada tema kasuks. APELLATSIOONI SISU Prokurör taotleb Maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega A. Grigorjevi süüditunnistamist KarS § 331 järgi ja tema karistamist 8 kuulise vangistusega. Liitkaristuse palub prokurör mõista KarS § 65 lg 2 alusel. Prokurör on seisukohal, et kohus tõlgendas tuvastatud faktilisi asjaolusid valesti. Õigeksmõistva kohtuotsuse motivatsioon rajaneb kriminaalasjas tõendina uuritud kirjalikus dokumendis oleval trükiveal ja süüdistuse tekstis leiduval trükiveal. Ka leiab prokurör, et süüdistatava versioon on kohtus teiste tõenditega ümber lükatud. Kohus on muuhulgas iseseisvalt ilma kohtuistungil uurimata lisanud otsusele, et uuris protokolli lk 21-22, mis on süüdistatava eeluurimisel antud ütlused ja milliste avaldamist kohtus ükski menetluse pool ei taotlenud. Kohus ei lugenud tõeseks menetleja poolt kriminaalasjale lisatud ettekande, milles märgitud, et eksperdi poolt tehti inimlik eksitus ja ekspertiisiakt sai kogemata kirjutatud 2 Andrei Grigorjevi asemel Konstantin Grigorjevi nimi. Samas ei pidanud kohus vajalikuks eksperti kohtusse kutsuda. Mis puudutab tunnistaja R. H. ütlusi, siis vaatamata sellele, et R. H. ütles esimese hooga, et A. Grigorjevi kiirtest osutus negatiivseks, samas aga parandas ennast ja ütles, et ei mäleta, võib eksida. Kirjaliku tõendina on aga uuritud tl 8 meditsiinilist õiendit, mille on R. H. allkirjastanud ning millest nähtub, et 27.09.2007.a kl 14.40 A. Grigorjevi uriinist narkootiline aine tuvastati, uriiniproov pitseeriti Grigorjevi juuresolekul. Kuna korraga viidi narkojoobe kontrolli mitmed kinnipeetavad, sündmusest on möödas poolteist aastat, on loomulik, et vanglatöötaja uriinitestide tulemusi peast ei tea. Analüüsides ekspertiisiaktis olevat trükiviga, jättis kohus tähelepanuta süüdistatava versiooni, et THC sattus tema organismi, kuna teised kambris pidevalt suitsetasid kanepit ja ta pidi seda sisse hingama. Eesti vanglates 2007.a kasutusel olnud QUIE uriini ekspresstestid ei näita passiivsel suitsetajal positiivset näitu. Pealegi ei tuvastatud tema kõikidel kambrikaaslastel joovet. Teises episoodis leidis kohus, et põhjendatult on õige motiveerida õigeksmõistmist süüdistusest leitud trükiveaga. Süüdistuse tekstis on märgitud toksikoloogiaekspertiisi akti kuupäevaks 14.12.2007.a, mis on tegelikult esimeses episoodis nimetatud ekspertiisiakti koostamise kuupäev. Nimetatud eksitav viga ei oma prokuröri arvates KarS § 331 koosseisu täitmisel tähtsust, kuivõrd kuupäev, mil A. Grigorjevi uriinis narkootiline aine tuvastati, on süüdistuses märgitud õigesti. Samas arvestas kohus A. Grigorjevi väitega, et ta tarvitas vererõhku alandavaid tablette ja sellest saabus tal 29.11.2007.a teadvusekaotus. Kuna A. Grigorjev eeluurimisel selgitusi ei andnud, tegi prokurör pärast A. Grigorjevi ülekuulamist Tallinna Vanglasse järelepärimise, et tuvastada tema tervisekaardi põhjal, milliseid ravimeid on talle 2007.a novembris Murru Vanglas määratud. See kirjavahetus avaldati kohtuistungil, kuid kohtuotsuses see ei kajastu. Murru Vangla andmetel ei määratud A. Grigorjevile vererõhuravimeid sel perioodil. Vererõhku alandav ravi määrati A. Grigorjevile alles 13.06.2008.a. Samas nähtub vangla kirjast, et 2007.a pöördus A. Grigorjev korduvalt arsti poole ja talle määrati valuvaigisteid ja rahusteid. 29.11.2007.a oli aga narkootilise aine üledoosi tõttu A. Grigorjevit vaja elustada. Seega on A. Grigorjevi ütlused teiste tõenditega kummutatud. Samuti muutis ta viimases sõnas oma arvamust, kuidas narkootiline aine tema organismi sattus. Kuni kohtulike vaidlusteni väitis A. Grigorjev, et tarvitas narkomaanist kambrikaaslaste lusikat. Kuivõrd aga prokurör tugines kohtutoksikoloogi selgitusele, mille kohaselt narkootilise aine nähtamatu jääk ei saa anda tunni aja pärast üledoosi, siis muutis A. Grigorjev oma versiooni, leides, et võis saada aine pudrukausist. Süüdistatava väitele, mille kohaselt võis ta saada aine nähtamatust jäägist üledoosi, ei ole kohus hinnangut andnud, leidis aga, et A. Grigorjev tarbis vererõhku alandavaid tablette ja kaotas seetõttu teadvuse. Samas nähtus A. Grigorjevi tervisekaardist, et ta viibis koomas ja toksikoloogi selgitusest nähtuvalt saabub amfetamiini koos 3-metüülfentanüüli tarvitamisega südame seiskumine, mis viib kergesti koomani. Ka analüüsib toksikoloog amfetamiini ja fentanüüli väikeste koguste toimet ja nende uriinist tuvastamise võimalust, millega samuti välistab nähtamatust jäägist üledoosi saamise. 3 Kohus jättis arvestamata, et A. Grigorjevi kambrist jalutusboksi viidud kinnipeetavad olid kained ja tunni pärast tuli vanglatöötaja ning avastas kõik kinnipeetavad jalutusboksis narkojoobes olevat, kusjuures narkojoove oli kõigil samadest ainetest, kuid ainult A. Grigorjev sai üledoosi. Tunnistaja K. T. ütluste kohaselt jalutusboksis kinnipeetavate käitumist ei valvatud ja puudus ka turvakaamera. Vanglatöötajate vähesuse tõttu ei jõutud igal korral jalutusboksi minejate suhtes turvakontrolli teha. Ka kinnitas K. T., et enne kambrisse paigutamist kontrolliti alati isiklike asjade olemasolu ning et igal kinnipeetaval pidi endal olema lusikas, tass ja kauss. Seega olid ka A. Grigorjevil enda nõud ja tema poolt teiste, haigete ja raskes narkosõltuvuses olevate kaaskinnipeetavate nõude kasutamine oli pigem välistatud. Prokurör märgib veel, et narkootiline aine on vanglates väga kõrges hinnas ja seetõttu seda teistele kinnipeetavatele niisama laokile ei jäeta. Praktikas püüavad aga kinnipeetavad reeglina vastutusest vabanemiseks väita, et keegi sokutas narkootilisi aineid nende toidu sisse vms. Kanepi ja selle töötlemisproduktide kohta aga väidetakse reeglina, et oldi nö passiivne suitsetaja. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS Prokurör toetas apellatsiooni, taotles maakohtuotsuse tühistamist ja uue otsusega Andrei Grigorjevi KarS § 331 järgi süüditunnistamist. Süüdistatav ja tema kaitsja leidsid, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooni sisuga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et apellatsioon on põhjendatud, kohus on hinnanud tõendeid ühekülgselt ja puudulikult, kohtuotsus tuleb tühistada ning seda järgmistel põhjustel. 27.09.2007.a kuriteoepisoodi kohta on maakohus uurinud järgmisi tõendeid. Andrei Grigorjevi enda väitel elas ta 2007.a septembri lõpus toas nr 212 ning peale tema oli sellesse tuppa paigutatud veel viis isikut. 27.09.2007.a hommikul viidi neid kõiki ükshaaval meditsiinipunkti uriiniproovi andma, topsi prooviga andis isiklikult arsti kätte ning möönab, et proov võis olla positiivne, kuivõrd toas suitsetati pidevalt kanepitooteid. Ka väidab A. Grigorjev, et sel perioodil tarvitas ta arsti ettekirjutusel vererõhku alandavaid tablette ning et tema ei ole varem narkootiliste ainetega probleeme olnud. Meditsiinilise õiendi nr 244 kohaselt osutus 27.09.2007.a Andrei Grigorjevi suhtes tehtud narkotest positiivseks, uriiniproov on pitseeritud A. Grigorjevi juuresolekul. Kohtuistungil kuulati tunnistajana üle vanglatöötaja R. H., kelle väitel kontrolliti 27.09.2007.a vihje alusel 212 kambris viibivate kinnipeetavate poolt võimalikku narkootiliste ainete tarvitamist. Tema viibis juures Andrei Grigorjevi uriiniproovi andmisel ning oli ka juures kui arst avaldas kiirtesti tulemuse. Kiirtesti tulemuse kohta on R. H. esmalt öelnud, et see oli negatiivne, kuid väitnud samas, et võib eksida, kuid A. Grigorjevi välimusest oli näha, et oli 4 tarvitanud. Kaitsja täpsustavale küsimusele on R. H. öelnud, et ta tõesti ei mäleta, kas kiirtest oli positiivne või negatiivne /tl 142-143/. Peale eelneva on kohtuliku uurimise objektiks olnud kohtukeemiaekspertiisi akt nr 291 I, mille isikuandmete ossa on kantud Andrei Grigorjevi nimi, eelandmetena on kajastatud Andrei Grigorjevi suhtes 27.09.2007.a esinenud kahtlustust narkojoobes olemises, ekspertiisiobjekti kirjelduse kohaselt on ekspertiisiks esitatud valge kinnikleebitud kirjaümbrik, mille tagaküljel kaks musta pitsatijälge tekstiga Murru Vangla Tervishoiuosakond ning kiri „Andrei Grigorjev 27.09.2007.a ning allkiri, ümbriku esiküljel samuti kiri „Grigorjev, Andrei, sünd 1972 27.09.2007 kell 14.
5. Ümbrikus oli läbipaistev katsut, mis oli suletud ning katsutile oli sinise pastapliiatsiga kirjutatud „Murru Vangla 3 II Grigorjev Konstantin 1984.a 27.09.
6. Katsutis oli 9 ml uriini. Eksperdi arvamuse kohaselt leiti esitatud uriinist narkootilise/psühhotroopse aine tetrahüdrokannabinooli (THC) metaboliiti karboksütetrahüdrokannabinooli(THC-COOH) /tl 25-26/. Kohus kontrollis ka uurija ettekannet, mille kohaselt tuvastati ekspertiisiaktist, nagu oleks ekspertiisiobjektiks olevale katsutile kirjutatud „Konstantin Grigorjev“, katsut olnud aga ümbrikus kirjega Andrei Grigorjev. Ekspert teatas telefonitsi, et tegemist on temapoolse eksitusega, A. Grigorjevi asemel kandis ta akti kogemata K. Grigorjev /tl 28/. Samuti on kohtuliku uurimise objektiks olnud ekspertiisiakt nr 291 I parandatud kujul, kust nähtub, et uuriti just kirjaga „Grigorjev Andrei 27/IX07“ katsutis olnud uriini, milles tuvastati narkootiline aine ning ekspertiisiaktile lisatud fotot katsutist /tl 29-31/. Kohus jõudis järeldusele, eksperdi eksitus ei ole aktsepteeritav, esimene ekspertiisiakt ei ole tühistatud ega kehtetuks tunnistatud. Samuti võttis maakohus A. Grigorjevi süüküsimuse otsustamisel aluseks R. H. ütlused osas, mille kohaselt viibis tunnistaja 27.09.2007.a Andrei Grigorjevi juures, mil viimane andis uriiniproovi ja esmane kiirtest osutus negatiivseks ning leidis, et need ei ole süüdistatava süüd tõendavad. Eelneva põhjal asus kohus seisukohale, et A. Grigorjevi poolt narkootilise aine tarvitamine ei ole tõendatud, asjas esinevad kahtlused, mis tuleb A. Grigorjevi kasuks tõlgendada. Maakohtu järeldustega kohtukolleegium ei nõustu. Kohtuistungi protokolli kohaselt on prokurör seoses süüdistatava kohtuistungil esitatud väitega, nagu oleks ta tol perioodil tarvitanud vererõhku alandavaid preparaate, esitanud täiendava tõendina Murru Vangla kirja, millest nähtuvalt ei kajasta A. Grigorjevi tervisekaardi sissekanded vaidlusalusel perioodil vererõhu ravimite määramist arsti poolt. Alles 18.06.2008.a on A. Grigorjevile Tartu Vanglas määratud kõrgvererõhu raviks T Betolac Zoc /tl 151/. Maakohus on prokuröri poolt esitatut tõendina aktsepteerinud, kuid kohtuotsuses see kajastamist leidnud ei ole. Seega on maakohus kohtukolleegiumi hinnangul ühelt poolt hinnanud tõendeid valikuliselt, teisalt on kohtu poolne tõendite hindamine olnud ka puudulik ja ühekülgne. Kohtukolleegium peab siinjuures vajalikuks osundada Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt rõhutatule, mille kohaselt tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Arvestada tuleb isikule inkrimineeritava süüteo liiki ja vastava kuritegeliku käitumise kriminoloogilist eripära ( nt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-53-04; 3-1-1-100-06 jt). 5 Maakohus, jättes kõrvale Murru Vangla meditsiinilise õiendi, mille kohaselt osutus A. Grigorjevi suhtes 27.09.2007.a läbi viidud narkotest THC positiivseks, on süüküsimuse lahendamisel tuginenud tunnistajana üle kuulatud vanglatöötaja R. H. ütluste kontekstist väljarebitud katkele, kus R. H. tõepoolest väidab, et test oli negatiivne. Kuid samas ei saa tähelepanuta jätta, et R. H. on seda küsimust täpsustanud, kinnitades, et võis oma ütlustes eksida ning et ta tegelikult testi tulemust ei mäleta. Kohtukolleegium märgib, et olukorras, kus arutatavast sündmusest on möödunud pikk aeg (R. H. andis 27.09.2007.a toimunu kohta ütlusi 04.05.2009.a), tunnistaja jaoks ei ole sündmus erakordne, vaid on osa igapäevaste tööülesannete täitmisest, siis on loomulik, et kõiki detaile ei mäletata, seda enam, et R. H. ülesandeks ei olnud mitte ekspresstesti läbiviimine ja selle tulemuse talletamine, vaid jälgimine, et uurimismaterjaliks saaks võetud ja arstile esitatud just A. Grigorjevilt pärinev uriin. Maakohus on muuhulgas oma otsuses veel leidnud, et R. H. ütlused on üldist laadi ega oma tähendust kui süüd tõendavad. Ka selle käsitlusega kohtukolleegium ei nõustu. R. H. ütlused omavad tõendite kogumis vaieldamatut tähtsust, kuivõrd neist tuleneb, et A. Grigorjevilt uriiniproovi võtmisel ei eksitud, bioloogiline vedelik, mis testiks esitati, pärines temalt, A. Grigorjev kinnitas allkirjaga proovi fikseerimist. Et kiirtest THC positiivne oli, kinnitab aga dokumentaalne tõend. Mis puutub kohtukeemiaekspertiisi aktidesse ja menetleja poolt koostatud ettekandesse, siis kohtukolleegium maakohtuga ei nõustu ning peab siinjuures vajalikuks osundada Riigikohtu poolt korduvalt väljendatud seisukohale, mille kohaselt tuleb tõendi lubatavuse hindamisel arvestada sellega, et mitte igasugune tõendite kogumise korra rikkumine ei too kaasa tõendi kuulutamist lubamatuks. Tõend on lubamatu üksnes siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud. Seejuures tuleb hinnata rikutud normi eesmärki ning seda, kas selliseid tõendeid poleks saadud, kui normi rikutud ei oleks. Tõendi alusetu lubamatuks tunnistamine kohtu poolt on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul käsitatav menetluseõiguse olulise rikkumisena (3-1-1-19-05; 3-1-1-58-09). On igati aktsepteeritav, et avastanud (tähtsust ei oma siinjuures, kes avastas, kas kahtlustatav või menetleja) vastuolu ekspertiisiakti ekspertiisiks esitatud objekti kirjelduses, pöördus menetleja eksperdi poole, sest uuritav materjal ega ka pakend ei asunud enam menetleja valduses. Ning kui ekspert, osutades ekspertiisiks saadetud konkreetsele proovimaterjalile, kinnitab, et ekspertiisiaktis on tema poolt eksitavalt märgitud proovimaterjali katsuti kirjeks „Grigorjev Konstantin“ „Grigorjev Andrei“ asemel ning esitab ekspertiisiakti parandatud kujul, siis kohtukolleegium leiab, et tõendina tuleb hinnata eksperdiarvamust, mis kajastub parandatud ekspertiisiaktis koos lisaga /tl 29-31/. Siinjuures tuleb silmas pidada veel seda, et 27.09.2007.a tuvastati Murru Vanglas narkojoove üheaegselt S. N., Andrei Grigorjevil ja K. G., kelledelt võetud bioloogiline materjal saadeti kohtukeemilise ekspertiisi läbiviimiseks. Kohtukolleegium möönab, et hinnates eksperdiarvamuse kui tõendi usaldusväärsust, tuleb kohtul selgitada, kas kohtueelses menetluses läbiviidud ekspertiis on täielik ja milline on eksperdijärelduste kvaliteet, kas see on põhjendatud ja veenev ning kas see rahuldab tõendamisvajadust. Sellesisulised selgitused aga kohtuotsuses puuduvad. Mis puudutab aga ekspertiisiaktis tuvastatud vastuolude kõrvaldamist, siis kohtukolleegiumi hinnangul ei ole tegemist tõendite kogumise korra olulise rikkumisega, mis tooks kaasa tõendi lubamatuse. Kohtukolleegium ei nõustu maakohtuga ka selles, nagu ei kummutaks esitatud tõendid A. Grigorjevi väiteid. Andrei Grigorjevi ütlused selle kohta, et tarvitas tol ajal vererõhuravimeid, on kummutatud tema tervisekaardi andmetega - alles 18.06.2008.a on A. Grigorjevile Tartu Vanglas määratud kõrgvererõhu ravimid. 6 Mis puutub aga süüdistatava versiooni, et narkojoobe põhjuseks oli kambrikaaslaste pidev kanepitoodete suitsetamine, siis kohtukolleegium peab vajalikuks esmalt osundada Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-74-05 väljendatud seisukohale, mille kohaselt ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste tõenditega. Oluline on muuhulgas ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude „elulist usutavust“ ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Et hinnata A. Grigorjevi versiooni tõenäosust, tuleb muuhulgas arvestada ka seda, et 27.09.2007.a toimetati kambrist nr 212 võimaliku narkootiliste ainete tarvitamise kahtlusega meditsiiniosakonda 5 isikut – K. ja Andrei Grigorjev, S. N., D. A. ja D. V., neist kolmel osutus uriini kiirtest positiivseks, kahel kinnipeetaval aga narkojoobe tunnuseid ei sedastatud. Seega, juhul kui ka pidada teoreetiliselt võimalikuks A. Grigorjevi poolt esitatud narkojoobe tekkimise viisi, ei ole see mingil juhul tõenäone ega eluliselt usutav käesolevas kriminaalasjas tuvastatud faktilisi asjaolusid silmas pidades. Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohtu istungil kontrollitud tõendite kogum annab aluse järelduseks, et A. Grigorjevil narkojoobe tekkimine tahtmatult, n.ö „passiivse suitsetajana“ on välistatud, kahtlusi, mida tuleks süüdistatava kasuks tõlgendada, ei esine, tema käitumises on KarS §-s 331 sätestatud süüteokoosseis tuvastatud. Mis puudutab aga kohtutoksikoloogi poolt antud kirjalikke selgitusi, siis kohtukolleegiumi hinnangul ei ole nende käsitamine tõendina KrMS § 63 mõttes aktsepteeritav. KrMS § 63 lg 1 kohaselt on tõendiks eksperdiarvamus ja eksperdi ütlused ekspertiisiakti selgitamisel. Kui kriminaalasja menetluses tekib vajadus leida vastuseid küsimustele, mida ekspertiisimääruses ei sisaldu, tuleb need esitada eksperdile määrusega KrMS §-s 106 sätestatud korras ja nendele on eksperdil võimalik vastata üksnes KrMS § 107 korras ekspertiisiakti koostamisega (vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-63-06). Teisalt võivad uurimisasutus ja prokuratuur KrMS § 64 lg 4 kohaselt kaasata tõendite kogumisele erapooletu spetsialisti, keda võidakse üle kuulata tunnistajana, mida aga käesolevas menetluses tehtud ei ole. Seega tuleb kohtukolleegiumi hinnangul kohtutoksikoloogi kirjalikud selgitused tõendina kõrvale jätta. Süüdistuse kohaselt tarvitas A. Grigorjev ka 29.11.2007.a ilma arsti ettekirjutuseta narkootilisi aineid, kuivõrd vastavalt 14.12.2007.a toksikoloogiaekspertiisi aktile nr 51 leiti temalt 29.11.2007.a võetud uriinist narkootilisi aineid amfetamiini ja 3-metüülfentanüüli. Süüdistatava ütluste kohaselt tarvitasid tema kambrikaaslased eelmisel õhtul narkootilisi aineid, lahustasid lusikal ja süstisid. Et tal oli 29.11.2007.a hommikul jalutama minekuga kiire, võttis ta söömiseks esimese ettejuhtuva lusika, mille peal võis olla kõiki neid aineid, mis toas oli, nii amfetamiini kui „valget hiinlast“, silmaga neid aineid näha ei olnud. Kuna tal on vererõhk kõrge, sõi ta ka rohtusid. Enne jalutama minekut ta turvakontrolli ei läbinud. Edasi ei mäleta, kuna kaotas jalutusboksis teadvuse, ärkas alles meditsiinipunktis. Kinnitab, et novembrikuu episoodi päeval võttis kindlasti vererõhu ravimeid. Väidab ka, et lusikad on ühes suures kausis ning kõik kasutavad kõiki nõusid. Maakohus leidis, et A. Grigorjevi ütlusi narkootiliste ainete jääkidega lusika kasutamise kohta ei ole keegi ümber lükanud, samas on kinnitust leidnud, et A. Grigorjev leiti teadvuseta olekus jalutusboksis praktiliselt kohe pärast jalutama minekut. Kohus leidis, et kuigi eksperdi arvamuse kohaselt A. Grigorjevi uriinis tuvastati narkootilist ainet, võis see uriini sattuda tema tahtest olenemata ja seda väidet ei ole ühegi kogutud tõendiga ümber lükatud. Ka ei 7 aktsepteerinud maakohus tunnistaja T. ütlusi, kuna need käsitlevad üldist laadi küsimusi. Veel viitas kohus asjaolule, et kuigi süüdistuse kohaselt tuvastati narkojoove 14.12.2007.a ekspertiisiaktiga nr 51, ei ole tuvastatud, kus see ekspertiisiakt asub, kuivõrd kriminaalasjas on nimetatud akt nr 51 vormistatud hoopis 25.01.2008.a. Seega leidis kohus, et tuvastatud on faktiliselt Andrei Grigorjevi leidmine teadvuseta olekus ja selle võis põhjustada vererõhu alandamisega kaasnev narkootilise aine manustamine teadmatusest. Kohtukolleegium maakohtu järeldustega ei nõustu. Nagu eelmisegi kuriteoepisoodi puhul, on maakohus jätnud arvestamata kohtuliku uurimise käigus prokuröri poolt esitatud täiendava tõendi – Murru Vangla kirjas kajastuvad A. Grigorjevi tervisekaardi andmed, millest nähtub, et 2007.a septembrist kuni aasta lõpuni ei ole A. Grigorjevile määratud ühtki vererõhu ravimit. Vererõhku alandava raviga alustati alles 13.06.2008.a. Seega on A. Grigorjevi ütlused vererõhu ravimite tarvitamise kohta kummutatud, mistõttu ei vasta kohtukolleegiumi hinnangul kohtu järeldus, et teadvusekaotuse võis A. Grigorjevil põhjustada vererõhu alandamisega kaasnev narkootilise aine teadmatusest tarvitamine, tuvastatud faktilistele asjaoludele. Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks osundada A. Grigorjevi tervisekaardi p-le 6, mille kohaselt on 29.11.2007.a olnud erakorraline väljakutse eluosakonda. Kinnipeetav lamab teadvuseta, kahvatu, silmaava ei reageeri valgusele, ei hinga. Koheselt tehtud S Naloxan 1,2 mg i/m + elustamine. Seega ei olnud 29.11.2007.a A. Grigorjevi puhul tegemist lihtsalt teadvusekaotusega, vaid ta oli langenud koomasse. Peale eelneva tuleb tähele panna ka seda, et A. Grigorjevilt 29.11.2007.a võetud uriinis tuvastati nii amfetamiini kui 3mentüülfentanüüli. Murru Vangla meditsiiniosakonna teatel ei ole süüdistatavale kuni 29.11.2007.a osakonna meedikute poolt määratud ka mingeid psühhotroopseid aineid. Nagu käesolevas otsuses eelpool rõhutatud on tõendite hindamise juures oluline hinnata ka ütlustes väljendatud asjaolude „elulist usutavust“ ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Maakohus seda süüdistatava ütluste puhul teinud ei ole. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole eluliselt usutav ega tõenäone, et isik saab väidetavalt lusikal olnud nähtamatutest narkootiliste ainete jääkidest narkootilise joobe nii amfetamiinist kui 3-metüülfentanüülist, mille tõttu teadvuse kaotab ja koomasse langeb. Veel nähtub asja tehioludest, et narkojoove samadest ainetest tuvastati ka samal ajal jalutamas olnud süüdistatava kambrikaaslastel, jalutama minnes olid aga kõik kained. Prokurör märgib oma apellatsioonis põhjendatult ka seda, et Murru Vangla kodukorra
7. ptk p 30 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval keelatud võõrandada või teiste kasutusse anda oma isiklikus tarbimises olevaid esemeid või aineid, samuti neid teistelt omandada või laenata. Kodukorraga oli A. Grigorjev tutvunud ja andnud sellekohase allkirja /tl 84, 104, 105/. Tunnistajana üle kuulatud vanglatöötaja K. T. kinnitas samuti, et enne kambrisse paigutamist kontrolliti alati isiklike asjade olemasolu ning et igal kinnipeetaval pidi endal olema lusikas, tass ja kauss. Seega olid ka A. Grigorjevil oma nõud ja tema poolt teiste, tema sõnul raskes narkosõltuvuses olevate kaaskinnipeetavate nõude kasutamine oli pigem välistatud. Muuhulgas nähtub K. T. ütlustest, et ajal, mil kinnipeetavad jalutasid, jalutusboksi ei valvatud ning enne jalutamaminekut ei jõutud töötajate puuduse tõttu alati turvakontrolli läbi viia /tl 143/. 8 Toksikoloogiaekspertiisi aktis nr 51 25.01.2008.a sisalduvat eksperdiarvamust, mille kohaselt A. Grigorjevi uriinist 3-metüülfentanüüli ja amfetamiini leiti, on maakohus arvestanud ning aktis sisalduvat ei ole kahtluse alla seatud. Ka on A. Grigorjevile esitatud süüdistus vastavuses KrMS § 154 lg 3 nõuetega. Kohtukolleegium möönab, et süüdistuse tekstis ei vasta ekspertiisiakti koostamise kuupäev ekspertiisiaktis endas märgitud kuupäevaga, kuid siit ei saa siiski teha järeldust, nagu oleks kriminaalasjas olemas veel üks ekspertiisiakt nr
8. Kohtukolleegium nõustub apellandiga, et eksitus ekspertiisiakti kuupäevas ei oma KarS § 331 koosseisu täitmisel tähtsust, kuivõrd süüdistuses on fikseeritud, millal A. Grigorjevi uriinis narkootiline aine tuvastati ning see aeg on kooskõlas toimiku materjalide ja kogutud tõenditega. Eelnevat arvestades leiab kohtukolleegium, et maakohus hindas tõendeid puudulikult – jättis osa tõendeid analüüsimata ja teiste tõenditega kõrvutamata ega hinnanud tõendite usaldusväärsust, mis viis põhjendamatult õigeksmõistva kohtuotsuse tegemiseni. Kohtukolleegium on seisukohal, et tõendid oma kogumis annavad aluse järelduseks, et Andrei Grigorjev pani toime KarS § 331 järgi kvalifitseeritava kuriteo, narkootiliste ainete manustamine teadmatusest ja tahtmatult on välistatud, A. Grigorjev tuleb süüdi tunnistada ja karistus mõista. Karistuse mõistmisel arvestab kohtukolleegium KarS §-s 56 sätestatuga. Raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. A. Grigorjevi süü suurusest lähtudes võib temale mõistetav karistus jääda alla KarS 331 sanktsiooni keskmist määra nii nagu seda taotles prokurör. Liitkaristus tuleb mõista KarS § 65 lg 2 alusel. KrMS § 175 lg 1 p 3, 9; § 179 ja § 180 lg 1 kohaselt tuleb A. Grigorjevilt välja mõista sundraha 1,5 kuupalga alammäära ulatuses, s.o 6 525 krooni ja toksikoloogiaekspertiiside tegemisega tekkinud kulud, s.o kokku 800 krooni. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, 338 p 1, 2, 340 lg 4 p 2 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 14.05.2009.a otsuse Andrei Grigorjevi õigeksmõistmises KarS § 331 järgi täies ulatuses, tunnistab A. Grigorjevi uue otsusega KarS § 331 järgi süüdi ning mõistab karistuse. Prokuröri apellatsiooni ringkonnakohus rahuldab. Malle Preimer Julia Katškovskaja 9 Ivi Kesküla