) § 137 lg 1 sätestab, et kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kohtuotsuse lõpposa käsitletavas väärteoasjas kuulutas Harju Maakohus 11.06.
lg 6 alusel üksnes
§-des 109 ja 111 esitatud andmed. Kohtuotsuse motiveeriva osa puudumisel ei ole ringkonnakohtul võimalik apellatsiooni läbi vaadata.
lg 2 p 31 sätestab, et kui apellant ei ole sama seadustiku § 113 lõike 4 punktis 3 ettenähtud tähtaja jooksul teatanud maakohtule kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, teeb ringkonnakohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab apellatsiooni apellandile. 5.
lg 3 kohaselt esitatakse apellatsioon kohtuotsuse teinud maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele
Vaidlustatud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitamise tähtaja viimane päev oli 26.06.
lg 3 sätestatud tähtaja möödumist.
lg 2 p 1 kohaselt teeb ringkonnakohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsioon on esitatud pärast sama seadustiku § 137 lõikes 3 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või kohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Ehkki käesolevas asjas ei ole apellant apellatsioonitähtaja ennistamist taotlenud, märgib ringkonnakohus, et vastavalt
lg-le 5 võib kohus apellandi taotlusel apellatsioonitähtaja määrusega ennistada, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-144-03 asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms. M. Kevelil ühtegi niisugust takistust ei esinenud, apellatsioonitähtaja ennistamiseks mõjuvaid põhjuseid ringkonnakohus ei tuvastanud.
lg 4 p 2) ja on seitsme päeva jooksul kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest teatanud kirjalikult soovist kasutada apellatsiooniõigust (
Nimetatud määruses märgib Riigikohus, et väärteomenetluse seadustik ei sätesta sõnaselgelt apellatsiooniõigusest loobumist apellatsiooni läbi vaatamata jätmise alusena, kuid mõiste "apellatsiooniõigusest loobumine" tähendab seda, et isik kaotab õiguse kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et kuna M. Kevel loobus käsitletavas väärteoasjas tema suhtes tehtud kohtuotsusele apellatsiooniõigusest, siis tuleb teda käsitleda isikuna, kellel ei ole enam õigust nimetatud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada.
lg 2 p 2 sätestab, et ringkonnakohtunik teeb apellatsiooni läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel sama seadustiku § 136 lõike 1 järgi ei ole õigust kaebust esitada. 7. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes
lg 2 p-dest 1, 2 ja 31 jätab ringkonnakohus esitatud apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastab selle apellandile. Kohtunik Malle Preimer 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.