4-09-14745/6

4-09-14745 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 30.09.

1. a Tallinn Väärteoasja number 4-09-14745 Kohtunik Leo Kunman Sekretär Jelena Smirnova Kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu Janar Luik’i (ik:37712284913,eluk.xxx), kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 08.07.2009a. otsuse nr.2302.09.010153 peale väärteoasjas. Väärteoasi RESOLUTSIOON Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 08.07.2009a. otsusega nr.2302.09.010153 Liiklusseaduse § 7419 lg.1 alusel Janar Luik’ile määratud rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses,s.o. 6000kr - jätta muutmata. Vastavalt KarS § 66 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi,s.o. 12 kuu jooksul igakuuliselt tasuda 500kr. Määratud rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja otsuses viidatud arvele,s.o. Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Pangas või arvele 221023778606 Swedbank.Kohustuslik on märkida viitenumber 10220095969515/. Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 08.07.2009a. otsusega nr.2302.09.010153 KarS § 50 lg.1 p.2 alusel Liiklusseaduse § 7419 lg.3 p.1 järgi Janar Luik’ile määratud lisakaristus,s.o. võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus kolmeks kuuks - jätta muutmata. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab otsuse jõustumise päevast. Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale võib edasi kaevata kassatsioonikorras Riigikohtule 30 päeva jooksul,teatades Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. Kaebuse arutamisel tuvastati: Põhja Politseprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 08.07.2009a. otsusega nr.2302,09,010153 määrati Janar Luik’ile Liiklusseaduse § 7419 lg.1 järgi kvalifitseeritava väärteo eest karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses,so. 6000kr , selle eest ,et 14.06.2009a. kell 21.
2. Tallinnas,Rummu/Kose teel juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Eeltooduga rikkus LE § 76 p.1 nõudeid,pannes sellega toime väärteo Liiklusseaduse § 7419 lg.1 järgi. Oma kaebuses ülaltoodud otsuse peale palub kaebaja vähendada rahatrahvi,võimaldada trahvi tasumist ositi,tühistada mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine põhjusel,et tema peres kasvab kaks alaealist last,naine õpib,ei tööta,tema on pere ainuke ülalpidaja,perel on võlad,oma igapäevases töös on transpordivahend hädavajalik,kuna töötab firmas G patrullekipaažina.Juhtimisõiguse peatamine võtaks temalt õiguse töötada patrullekipaažis,mistõttu kaotaks töökoha.Kahetseb oma tegu. Kohtuistungil jäi kaebaja kaebuses toodu juurde, soovides, et rahatrahvi tasumine võimaldatakse ositi,lisakaristus tühistatakse. Firmas G enam ei tööta,kuid vajab auto juhtimisõigust uue töökoha otsingul.Juhtis autot joobeseisundis rumalusest. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles kaebusele vastu,leides,et kaebaja poolt väärteo toimepanek on tõendatud ja kvalifitseeritud õieti,karistus on proportsionaalne,samas nõus trahvi tasumisega ositi.. Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud kirjalikke dokumente, ära kuulanud kaebuse esitanud isiku seletuse ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis,leiab,et kaebuse esitanud isik ei ole vaidlustanud otsust sisuliselt. Isik tunnistab, et rikkus liikluseeskirja, saab aru rikkumise raskusest. Juhtis joobnuna autot rumalusest. Palub tühistada talle lisakaristusena määratud juhtimisõiguse ära võtmise 3 kuuks. Tulenevalt Liiklusseaduse §-st 20 lg.4 ei või juht olla joobeseisundis,alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus ei või olla 0,1mg või rohkem või alkoholisisaldus juhi veres 0,2 promilli või rohkem. Kaebaja süü lisaks süü omaksvõtule on tõendamist leidnud istungil avaldatud protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamise kohta, millest selgub,et 14.06.2009a. koostatud protokollis alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel on märgitud ,et kaebajal Janar Luik’il alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus joobeseisundi tuvastamisel indikaatorvahendiga oli reaktsioon(näit) 0,98mg.Lisaks indikaatorvahendi näidu protokollimisele on kirjeldatud kaebajal esinenud alkoholijoobe tunnused.Kaebaja joove tuvastati kalibreeritud(kuni 07.10.2009a) ja tehniliselt korras indikaatorvahendiga AlcoQuant 6020 nr.36L.Kaebaja nõustus tulemusega,täiendava ekspertiisi määramisest loobus. Lisaks tema süü on tõendamist leidnud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega,millest selgub,et 14.06.2009a. Janar Luik kõrvaldati sõiduki juhtimiselt LS § 201 lg.2 p.2 alusel,kuna oli alkoholijoobes, tunnistaja T Pindis’e ütlustega selle kohta,et 14.06.2009a. pidasid kinni sõiduauto VW Passat,reg.nr.XXX,mille juhiga vesteldes tundis alkoholilõhna,tuvastasid Janar Luik’il alkoholijoobe. Arvestades eeltoodut ja antud tõendeid kogumis hinnates, leiab kohus, et Janar Luik’ile süüksarvatud tegu, liikluseeskirja § 76 p 1 nõuete rikkumine, on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi, kui mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Enne 01.07.2009a. kehtinud Liiklusseaduse § 7419 lg 1 sanktsioon nägi ette , et joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest võib isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Alates 01.07.2009a. kehtima hakanud Liiklusseaduse § 7419 lg 1 uus sanktsioon näeb ette , et joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest võib isikut karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Karistuse mõistmisel peab arvestama eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud,et karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus,raskendavad asjaolud puuduvad.. Kaebajale määratud rahatrahvi suuruse otsustamisel arvestab kohus karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, teo ühiskonnaohtlikkust ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina ja ka õiguskorra kaitsmise huvides ei saa jätta liiklejatele muljet ühiskonna kergekäelisest suhtumisest mootorsõiduki juhtimisse joobeseisundis, mis võib kaasa tuua raskeid tagajärgi juhile endale ning lisaks ka paljudele kaasliiklejatele. Kuna enne 01.07.2009a. kehtinud Liiklusseaduse § 7419 lg 1 sanktsioon nägi ette , et joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest võib isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut,siis on igati põhjendatud Janar Luik’i karistamine uue redaktsiooni järgi maksimum rahatrahviga,s.o.100 trahviühiku ulatuses. Janar Luik’ile on karistust määrates põhjendatult ka hinnangu andnud kohtuväline menetleja. Kuna tõendamist on leidnud, et Janar Luik on talle süüks arvatud väärteo toime pannud, väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, kohtuvälise menetleja poolt määratud põhikaristus ja minimaalne lisakaristus on seaduslikud ja põhjendatud, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks karistuste osas. Samas arvestades asjaolu, et kaebuse esitaja ei tööta,tal on pere, määrab kohus rahatrahvi tasumise osade kaupa 12 kuu jooksul. Samuti on määratud rahatrahvi tasumine ositi põhjendatud asjaoluga, et isiku suhtes kohaldatakse lisakaristust, mis mõjutab tema igapäeva töid ja tegemisi ning nõuab elukorralduse muutmist ja võib mõju avaldada ka kaebuse esitaja majanduslikule olukorrale. Liiklusseaduse § 7419 lg 3 p.1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Kohtu hinnangul on lisakaristuse kohaldamine antud juhul põhjendatud. Arvestades kaebaja poolt tahtlikult ülalnimetatud väärteo toimepanemist,kohus kordab ülaltoodut,s.o. karistuse üldpreventiivse eesmärgina ja ka õiguskorra kaitsmise huvides ei saa jätta liiklejatele muljet ühiskonna kergekäelisest suhtumisest mootorsõiduki juhtimisse joobeseisundis, mis võib kaasa tuua raskeid tagajärgi juhile endale ning lisaks ka paljudele kaasliiklejatele. Väide, et kaebuse esitaja vajab juhtimisõigust uue töö leidmiseks ei ole aluseks vaidlustatud otsuse tühistamiseks lisakaristuse osas. Kaebuse esitajat uskudes võib küll väita, et kaebuse esitajal oleks vaja sõiduki juhtimisõigust oma igapäevase elu korraldamiseks, kuid antud asjaolud olid Janar Luik’il teada ka rikkumise toimepanemise ajal. Seda enam oleks kaebuse esitaja pidanud jälgima oma liiklusalast käitumist. Kohus leiab,et Janar Luik peab tunnetama oma vastutust liikluses osalejana ning aru saama oma teo keelatusest. Rikkudes liikluseeskirja ning suhtudes liikluskorda hoolimatult ja vastutustundetult, seab kaebuse esitaja ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu ja tervise. Kohus on veendunud, et turvalisus liikluses kaalub üles kaebuses toodud seisukohad lisakaristuse mittekohaldamiseks. Lähtudes teo ohtlikkusest on kohtuväline menetleja kohaldanud kaebuse esitajale põhjendatud ja seadusliku karistuse lisakaristuse kohaldamise. Kohus juhindub VTMS §-st 132 p.2,133,134,
3. Kohtunik