4-09-17981 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.oktoobril 2009.a. Paide kohtumajas Väärteoasja number 4-09-17981 Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Niinemägi Väärteoasi Kaebus kohtuvälise menetleja otsusele Menetlusosalised Kaebuse esitaja: Viktor Disko, isikukood 37201054911, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxx Kaitsja: Mait Grigorjev Kohtuväline menetleja: Lääne Politseiprefektuur, asukoht Pikk 18 Pärnu 80089, ametnik Meelis Somelar Kohtuistungi aeg 26.oktoobril 2009.a. RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata Viktor Disko kaebus. Jätta muutmata Lääne Politseiprefektuuri 18.augusti 2009.a. kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr.2510,09,004605 Viktor Disko karistamises Karistusseadustiku (KarS) § 262 alusel rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, s.o. 600.00 krooni. Menetluskulud jätta Viktor Disko kanda. Välja mõista Viktor Diskolt riigituludesse postikulu 37.62 (kolmkümmend seitse krooni ja 62 senti) krooni (Rahandusministeeriumi a/arve nr.10220034800017 AS SEB Pank või 221023778606 Swedbank, viitenr 2800049696). Nõue loetakse menetluskulude osas nõuetekohaselt täidetuks, kui menetluskulud tasutakse 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates, märkides tasumisel lisaks kohtulahendi numbrile isiku, kelle eest tasutakse ja nõude liigi. Juhul, kui menetluskulusid nõuetekohaselt ei tasuta, tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsust võib vaidlustada kassatsiooni korras advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtus 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kättesaadav, teatades kirjalikult Pärnu Maakohtule Paide kohtumaja kaudu soovist kasutada kassatsiooniõigust 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kaebuse sisu Lääne Politseiprefektuuri 18.augusti 2009.a. kiirmenetluse otsuse nr.2510,09,004605 alusel on Viktor Diskot karistatud KarS § 262 alusel rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, s.o. 600.00 krooni selle eest, et Viktor Disko 12.juulil 2009.a. kella 22 paiku laskis õhupüssist avalikus kohas xxxxxxxx vallas xxxxxxxxxxx xxxxxxxxx mnt x ja x majade vahelisel alal kasse, millega rikkus tahtlikult P. P. rahu ja üldtunnustatud käitumisreegleid. Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks, kas teda karistati isiku rahu ja üldtunnustatud käitumisreeglite rikkumise eest või looma (kassi) laskmise eest õhupüssiga. Kohtuväline menetleja ei ole piisavalt objektiivselt hinnanud karistamise aluseid vastavalt KarS §-le
- Menetlusalusel isikul ei ole varasemaid samalaadseid kehtivaid õigusrikkumisi. Ka oleks tulnud arvestada tema perekondlikku ja majanduslikku olukorda, kuna kaebuse esitaja on pensionär ning tal puudub nii teoreetiliselt kui ka praktiliselt võimalus tasuda rahatrahvi määratud ulatuses. Lisaks ei ole menetlusalune isik kindel, et temale tutvustati tema õigusi ja kohustusi vastavalt Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-le
- Talle on selgusetu lühend VäMS ning sellist seaduse lühendit ei ole ta tuvastanud. Ka justiitsministri 16.juuli 2008.a. määrus nr 38 „Kohtuvälise menetluse menetlusdokumentide näidisvormide kehtestamine“ ei sätesta sellist mõistet nagu VäMS. Kuid samas seab määrus kohustuse menetlejale selgitada ja tutvustada enne ülekuulamist VTMS §-e 19, 51 lg 1 p 1 ja 2 koos erisustega ning isiku informeerimist, et tal on õigus ka kirjutada ütlusi omakäeliselt. Antud juhul on menetleja rikkunud ülekuulamisel kõiki nimetatud temale pandud kohustusi. Kaebuse esitaja leiab, et pole leidnud tõendamist, et ta oleks üldse õigusrikkumise kuupäeval ja kellaajal viibinud sündmuskohal ning kasutanud õhupüssi. Kogu menetlusaluse isiku süüstamine seisneb tunnistaja antud ütlustes ning menetleja pole arvestanud kaebuse esitaja ütlustega ega neid kontrollinud. Eeltoodust lähtudes palub Viktor Disko otsus tema karistamise kohta tühistada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna teos puuduvad väärteotunnused. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja leiab, et Viktor Diskot on karistatud õigesti KarS § 262 alusel ning kaebuse esitaja poolt väidetud menetlusnormide rikkumist ei ole. Ka vastab mõistetud karistus väärteo raskusele ning karistuse määramisel on arvestatud asjaoluga, et Viktor Disko on invaliid. Kohtu seisukoht Kohtuväline menetleja on teinud kiirmenetluse otsuse Viktor Disko karistamise kohta KarS § 262 alusel. Kiirmenetlust on võimalik kohaldada juhul, kui esinevad seaduses ettenähtud eeldused. VTMS § 55 lg 1 kohaselt võib kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on teatatud tema õigused ja kohustused, selgitatud, et väärteoprotokolli ei koostata ning on võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi. Isik peab olema kiirmenetlusega nõus, mida ta tõendab oma allkirjaga. Antud juhul on Viktor Disko oma nõusolekut kiirmenetluse kohaldamiseks avaldanud. Menetlusalune isik on väitnud, et pole kindel asjaolus, et ülekuulamisel 18.augustil 2009.a. tema õigusi ja kohustusi selgitati vastavalt VTMS §-le 19 ning viitab vastavale protokollile, kus on selgitatud õigusi VäMS § 19 järgi (tl 17). Õige on kaebuse esitaja viide justiitsministri 16.juuli 2008.a. määrusele nr 38, mis ei sätesta sellist mõistet nagu VäMS ning kohtuväline menetleja on selgitanud, et tegemist on tõesti vana blanketiga. Samas on kohtuvälise menetleja sõnul Viktor Diskole tema õigusi enne ütluste andmist selgitatud VTMS § 19 järgi, mille kinnituseks on kaebuse esitaja allkiri ning need õigused on samased õigustega VäMS järgi. Ka nähtub antud ütlustest, et Viktor Disko sai aru, mille kohta temalt ütlusi sooviti, seega on alusetu väide nagu poleks Viktor Disko teadnud, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Väärteoasja materjalidest lähtuvalt on Viktor Diskole tema õigusi 2 ja kohustusi VTMS § 19 alusel selgitatud korduvalt (tl 12-13). On piisavalt mõistlik alus eeldada, et täiskasvanud inimene on teadlik enda allkirja tähendusest ega toimi allkirja andes kergemeelses lootuses seda igal enesele sobival hetkel tagasi võtta. Mõistetevalt on siin võimalikud ka erandid näiteks juhuks, kui isikut on sunnitud alllkirja andma, kuid antud juhul midagi seesugust ei ole kaebuse esitaja väitnud. VTMS § 19 lg 1 p-de 4 ja 6 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus anda ütlusi, esitada tõendeid ja taotlusi, tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu, menetlustulemuste ning menetlustoimingu protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse. Kaebuse esitaja on menetlejale ette heitnud, et talle ei pakutud võimalust omakäeliselt anda ütlusi. Kohtuvälise menetleja sõnul ei avaldanud Viktor Disko soovi omakäeliselt ütlusi anda ja kohtu arvates juhul, kui menetleja seda võimalust isikule ei pakkunud, ei ole sellega rikutud menetlusaluse isiku õigusi ütluste andmiseks, mida talle võimaldati. Arvestatav on kohtu arvates ka kohtuvälise menetleja viide ütluste omakäelise andmise võimalusele, mida kaebuse esitaja ei kasutanud, piirdudes üksnes ühe lausega (tl 13). Kaebusest nähtub, et kaebuse esitajal ei ole selge, mille eest teda karistati. Vaidlustatud otsuse rikkumise kirjelduse kohaselt lasi Viktor Disko õhupüssist avalikus kohas kasse, rikkudes sellega tahtlikult P. P. rahu ja üldtunnustatud käitumisreegleid. Avaliku korras rikkumine eeldab personifitseeritud füüsilise isiku olemasolu, mistõttu selle all tuleb eelkõige mõista teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning rahu häirivat tegevust. Vastutus sellise tegevuse eest KarS § 262 järgi järgneb juhul, kui seda tehakse avalikus kohas ja sellega kaasneb teise isiku rahu rikkumine, mida Vikor Diskole ette heidetakse. Selliselt kajastub väärteo kirjeldus ka kiirmenetluse otsuses ning kaebuse esitaja väited, et ta ei saa aru, mille eest teda karistati, on otsitud. Viktor Disko on väitnud, et tema poolt talle süüks pandaval ajal ja kohas õhupüssist tulistamine on välistatud, kuid tõendeid oma ütluste kinnituseks ta esitanud ei ole. Samas on tunnistaja Piret Priilinn üksikasjalikult kirjeldanud Viktor Disko poolt toimepandut. Ka on tunnistaja kohtu arvates usutavalt põhjendanud, et õhupüssist laskja oli kaebuse esitaja. Tunnistaja veendumust, et õhupüssist laskja oli just Viktor Disko, kinnitavad P. P. ja tunnistaja T. T.ütlused selle kohta, et Viktor Disko on ennegi õhupüssist lasknud. Tunnistaja P. P. on kohtuistungil kinnitanud, et selline laskimine on teda häiriv ning hirmutav ning ta ei julge õhtul väljagi minna. Kuigi tunnistajad ei eita, et nende läbisaamine Viktor Diskoga ei ole hea, on tunnistajate ütlused kohtu arvates usutavad. Viide sellele, et tunnistajad ei mäleta ühtemoodi Viktor Disko riietust, ei saa kohtu arvates olla põhjuseks, miks tunnistajate ütlustega mitte arvestada. P. P. kirjeldab Viktor Disko riietust õhtul, T. T. aga päeval ning ei saa tunnistajale ette heita, kui ta teise isiku riietust täpselt ei mäleta. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et tõendatud on Viktor Disko süü KarS § 262 järgi, s.o. avalikus kohas Piret Priilinn`i rahu ja üldtunnustatud käitumisreeglite rikkumine. Ambla valla avaliku korra eeskirja § 3 lg 2 ja lg 4 p 1 kohaselt on keelatud teiste isikute turvalisust, elu- ja tervist ning rahu häiriv tegevus. Samas peavad ka kassipidajad järgima koerte ja kasside pidamise eeskirju. Karistuse määramisel on aluseks isiku süü. Viktor Disko poolt pandi toime tegu tahtlikult, toimepandud teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse määramisel tuleb arvestada nii karistust kergendavaid kui ka raskendavaid asjaolusid, mida kohtuväline menetleja karistust määrates ei tuvastanud ning neid ei tuvastanud ka kohus. KarS § 262 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni sada trahviühikut või aresti. Kaebuse esitaja leiab, et arvestama oleks pidanud tema perekondlikku ja majanduslikku seisu. Kohtule on teadmata tema perekondlik seis, kuna kaebuse esitaja ei ole selle kohta mingeid andmeid esitanud. Viktor Disko on invaliid, kuid iseenesest invaliidsus ei ole kohtu arvates karistust kergendavaks asjaoluks. Kui kriminaalkorras mõistetud karistus on seatud sõltuvusse 3 süüdimõistetu keskmisest päevasissetulekust, siis väärteo eest mõistetud rahatrahv arvestatakse sissetulekust sõltumata baassummana. Karistuse määramisel tuleb arvestada võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süüteo toimepanemisest ja õiguskorra kaitmise huvisid. Antud juhul on karistus määratud alammäära lähedases määras, seega ei ole kohtu arvates põhjust rääkida kaebuse esitaja liiga karmist karistamisest. Eeltoodust lähtudes on kohtu arvates tõendamist leidnud, et Viktor Disko poolt pandi toime avaliku korra rikkumine. Karistus on määratud pädeva kohtuvälise menetleja poolt, väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust ning õigesti kohaldatud karistuse kohaldamise aluseid, mistõttu tuleb jätta tühistamata Viktor Diskole mõistetud karistus. Kuna kohus jättis kaebuse rahuldamata, tuleb VTMS § 38 ja KrMS § 180 alusel menetluskulud (postikulu) hüvitada kaebuse esitajal. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 132 p-st 1, §-dest 133-135 leiab kohtunik, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Ingrid Niinemägi Kohtunik 4