← Eesti

1-09-20390/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär, tõlk Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav Kaitsja Viru Maakohus 07.detsembril 2009 Kohtla-Järve kohtumajas 1-09- 20390

(09240105858)Kohtunik Inna Kirsipuu Sekretär Merike Erisalu, tõlk Inga Kaljus Andžei Seppa süüdistuses KarS § 424 järgi kiirmenetluse lühimenetluse korras Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Sergei Travnikov ANDŽEI SEPP, isikukood 37210102223, elukoht xxx, kodakondsus Eesti, varem kohtulikult karistatud:
  1. 06.01.1993 Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 197 lg 1 järgi 6 kuud vabadusekaotust katseajaga 1 aasta.
  2. 22.12.2000 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 108 lg 2 p 3,4, § 139 lg 2 p 1 järgi KarS § 40 lg 1 kohaldamisega 5 aastat vabadusekaotust. Karistuse algus 17.10.
  3. Vabanes 15.10.2004 peale karistuse kandmist. Vandeadvokaat Nikolai Rõzov Juhindudes KrMS §256-5 lg 1 p 1, kohus Määras: Kriminaalasi Andžei Sepp süüdituses KrMS § 424 järgi tagastada Viru Ringkonnaprokuratuurile kiirmenetluse kohaldamise aluse puudumise tõttu. Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Määäruse ärakiri edastada kaitsjale ja süüdistatav Andžei Seppale Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Süüdistus Andžei Seppa süüdistatakse selles, et tema 05.12.2009 kella 17.33 ajal juhtis Kannikese tänaval maja nr 34 juures Sompa linnaosas Kohtla-Järve linnas Ida-Virumaal mootorsõidukit Daihatsu Terios registrerimismärgiga xxx alkoholijoobes Liiklusseaduse § 20 lg 3’1 p 1 mõttes. Kontrollimisel tõendusliku alkomeetri LION Intoxilyzer 8000 – nr 80-004518 abil temal tuvastati alkoholisisaldus väljahingatava õhu ühes liitris mitte väiksem kui 1,07 mg /l. Sel moel pani Andžei Sepp toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on ettenähtud KarS § 424 järgi. Tutvunud kiirmenetluse materjalidega leiab kohus, et antud kriminaalasi tuleb tagastada prokuratuurile kiitmenetluse aluse püuudumise tõttu. KrMS § 256-1 sätestab, et kriminaalasi võib olla lahendatud kiirmenetluses, kui tegemist on teise astme kuriteoga, tõendamiseseme asjaolud on selged, kogutud on piisavaid tõendeid. Kohus leiab, et antud kriminaalaja tõendamiseseme asjaolud ei ole selged, seega puudub kiitmenetluse kohaldamise alus. Politseiseaduse § 15-8 lg 5 alusel kehtestatud siseministri 22.06.2009 määruse nr 20 “Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise ning nende kasutamise dokumenteerimise kord” § 5 lg 1 ja 5 sätestab, et tõendusliku alkomeetri kasutamine dokumenteeritakse väjatrükiga;väljatrükk lisatakse süüteomaterjalidele ning säilitatakse vastavalt süüteomenetluse nõuetele. Kriminaalasjas lk 6 on tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, millest nähtub, et isiku joobe tuvastamisel on kasutatud seadet Lion Intoxilyzer
  4. Kohtule ei ole teada, kas antud seade on taadeldud ning EÜ või siseriikliku tüübikinnituse saanud vastavalt Mõõteseadusele. Samuti ei ole kohtule selge, miks isiku teo tõendamisel ei ole kasutatud nimetatud Korraga ettenähtud väljatrüki esitamise võimalust. Tõendusliku alkomeetri kasutamine tuleb dokumenteerida just väljatrükiga ja lisada toimiku juurde, protokolli koostamist ei nõutagi. Isiku tegevuses KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo tunnuste tuvastamisel peab kohus olema kindle, et isiku joobeseisundi tuvasatmisel kasutati nõuetekohastmõõteseadet ning selle tuvasatmisel järgiti kehtivat korda. Antud juhul kohus leiab, et isiku joobeseisund kui tõendamisele kuulub asjaolu selge ei ole ja seega kiirmetelust kohadatud olla ei saa. Kohtunik Inna Kirsipuu

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.