Kriminaalasi 1-09-17894
(09244000235)10.12.2009, Kohtla-Järvel KOHTUMÄÄRUS Viru Maakohtu kohtunik Inna Kirsipuu läbi vaadanud kohtusse lühimenetluses saabunud kriminaalasja materjalid Andres Mendes süüdistuses KarS § 121 ja 266 lg 1 alusel Tegi kindlaks: Andres Mendesele on süüdistus kokkuvõtlikult esitatud selles: 22.08.2009 kella 02.00 paiku olles ebaseaduslikult sisenenud C M korterisse asukohaga XXX lõi kannatanut ühe korra rusikaga näo piirkonda ning kägistas kõrist, millega tekitas füüsilist valu ja kergemaid kehavigastusi. Seega, pani Andres Mendes toime teise isiku suhtes kehalise väärkohtlemise ehk teise isiku tervisekahjustamise, peksmise ning valu tekitamise, mis on ette nähtud KarS § 121 järgi. Peale selle, Andres Mendesele on süüdistus esitatud KarS § 266 lg 1 järgi selles, et samadel asjaoludel sisenes ta kannatanu korterisse ilma viimase nõusolekuta, millega pani toime valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise Tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab kohus, et ei saa nõustuda antud kriminaalasja arutamisega lühimenetluses ja kriminaalasi tuleb prokuratuurile tagastada KrMS § 235-1 lg 1 p 3 näidatud alusel. Kohus peab vajalikuks tuletada prokurörile veel kord meelde, et isikule tervisekahjustuse määramine on õigusaktidega reguleeritav tegevus. Tervisekahjustuse määramisel on menetleja kohustatud järgima tervisekahjustuse määramist puudutavaid norme. VV 13.08.2002 määrusest nr 266 „ Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ (edaspidi Kord) nähtub järgmist: Tervisekahjustus on organismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse … häire, … mis tekib mehhaanilise… või muu teguri toimel. ( § 1 lg 2) Kriminaalasja materjalidest lk 5-7 nähtub, et kannatanu C M oli tekitatud verevalum parema silma alla ning vasaku labakäe lahtine haav. Ta on pöördunud arstiabi saamiseks perearsti poole. Sellest lähtudes on alust arvata, et kannatanule tekitati tervisekahjustus. Tervisekahjutuse määramiseks on aga kohtuarstliku ekspertiisi läbiviimine vajalik ja kohustuslik menetlustoiming. Sama Korra § 2 lg 2 sätestab, et tervisekahjustus tuvastatakse objektiivse uuringute ja kliinilise leiu alusel. Korra § 3 sätestab, et tervisekahjutuse tuvastamiseks teeb kohtuarstliku ekspertiisi kohtuarst või eksperdiks määratud muu isik uurija, prokuröri või kohtu määruse alusel. Korra § 4 sätestab, et tervisekahjutuse kohtuarstliku ekspertiisi kohta koostab ekspert ekspertiisi akti kooskõlas KrMS-ga. A. Mendesele on süüdistus esitatud teisele isikule tervisekahjutuse tekitamises, kuid seadusega sätestatud tervisekahjustuse määramise korda järgitud ei ole. Seega, ei pea kohus esitatud süüdistust põhjendatuks ja seadusele tuginevaks. Antud kriminaalasi on kohtusse saadetud lühimenetluses ja uute tõendite kogumine (muuhulgas ekspertiisi määramine ja akti saamine) ei ole selles menetluses lubatud. Ühtlasi kohus peab vajalikuks märkida, et antud asja raames võiks prokuratuur tõsiselt kaaluda menetlusökonoomika põhimõtteid arvesse võttes menetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel, kuna esitatud süüdistuse puhul on tegemist teise astme kuriteoga ning materjalidest nähtub, et tõsist kahju ei ole kannatanule tekitatud. Süüdistatav ei ole varem kordagi kriminaalkorras karistatud. Samuti tema karistusandmed väärteoasjades on seaduses ettenähtud korras kustunud ( ühe aasta jooksul peale täitmist). Kohtul on piisavalt alust eeldada, et isikut saab mõjutada mittekaristuslike meetmete kohaldamisega. Juhul, kui prokuratuur jätkuvalt peab vajalikuks kohtulikku lahendamist, tuleb arvestada sellega, et uurimisel tuleb koguda kohtukõlblikud tõendid, nimelt tervisekahjutuse tuvastamiseks määrata kohtuarstlik ekspertiis. Samuti tuleb tuvastada ja üle kuulata A. Mendese sõber M P, kes koos A. Mendesega läks kannatanu korterisse ( ( R. R ütlused lk 10). Tuleb üle kuulata kannatanu elukaaslane A H, kas ta tõesti pani ukse lukku aga võtmed jäid kogemata ukse ette. Vaatamata sellele, et süüdistatavale on esitatud süüdistus KarS § 266 lg 1 järgi, et ole süüdistatav sisuliselt ruumi tungimise asjaoludest korralikult ülekuulatud ( lk 15). Ülekuulamisel tuleb selgitada välja faktilised asjaolud, mitte isiku hinnangud ( „ olin teadlik, et ma ei tohi… siseneda“). Kas korteris uks oli lukustatud, või lahtises olekus, või kinni, kuid lukustamata, kuidas süüdistatav sai korterisse, ei ole välja selgitatud. Seetõttu toimiku pinnal pole võimalik KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritavat tegu tuvastada. Juhindudes KrMS § 235-1 lg 1 p 3 kohus M Ä Ä R A S: Kriminaalasi Andres Mendes süüdistuses KarS § 121 ja 266 lg 1 alusel tagastada Viru Ringkonnaprokuratuurile kohtu lühimenetlusega mittenõustumise tõttu. Määris on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Määruse koopiad saata süüdistatavale ja kaitsja K. Koogale. Kohtunik Inna Kirsipuu