← Eesti

1-09-11053/4

Ärakiri 1-09-11053 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. november 2009. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-11053 Kohtunik Piia Jaaksoo Taotlus Aare Laadung taot

) § 82 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt ei asuta otsust täitma kui otsuse jõustumisest on möödunud: viis aastat esimese astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest ning kolm aastat teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest.

§ 4

lg 2 kohaselt on esimese astme kuritegu süütegu, mille eest on karistusseadustikus raskeima karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus või sundlõpetamine. Sama §-i lg 3 kohaselt on teise astme kuritegu süütegu, mille eest on karistusseadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. 01.11.1999. a Lääne Maakohtu otsusest kriminaalasjas nr 1-100/99 nähtub, et A. Laadung on süüdi mõistetud KrK § 204 lg 3 järgi kvalifitseeritud kuriteos (s.o mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis isiku poolt, kes on tarvitanud alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet, ja kui isikul on kehtiv halduskaristus mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis), mis kuriteo toimepanemise ajal kehtinud KrK § 72 lg 3 järgi oli teise astme kuritegu. Käesoleval ajal kehtiva karistusseadustiku regulatsiooni järgi on samaliigiline kuritegu

§ 4

lg 3 järgi teise astme kuritegu (

§ 424– mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis).

Kohtuotsus jõustus 12.11.1999. a.

§ 82

lg 2 p-de 1-4 kohaselt peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest;

§-s 73 või 74 sätestatu alusel määratud katseajaks; ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega on pikendatud ning ajaks, mil isik on välisriigis ja teda ei anta välja või teda ei saa välja anda. Lääne Maakohtu 01.11.1999 otsusega kriminaalasjas nr 1-100/99 A. Laadung'ile mõistetud karistus 4 kuud vabadusekaotust jäeti KrK § 47, § 471 alusel tingimuslikult kohaldamata 1-aastase katseajaga, mis on aegumise peatumise aluseks

§ 82lg 2 p 2 tähenduses.

Katseaja algusajaks loeti 01.11.

  1. a. Eeltoodust tulenevalt oli Lääne Maakohtu 01.11.
  2. a otsuse täitmise aegumine peatunud alates 01.11.1999 kuni 01.11.
  3. a

§ 82lg 2 p 2 alusel.

Seega hakkas kolme-aastane aegumistähtaeg menetluskulu osas kulgema alates 02.11.2000. Kohtutäitur I. Prigoda on kohtule esitatud seisukohas leidnud, et nõue ei ole aegunud. Kohus nimetatud seisukohaga ei nõustu, kuna vastavalt

§ 82

lg 1 p-le 2 otsust ei asuta täitma, kui teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest on möödunud kolm aastat. Lääne Maakohtu 01.11.1999. a kohtuotsus jõustus 12.11.1999. a, aegumine oli peatunud

§ 82

lg 2 p 2 alusel 01.11.1999 kuni 01.11.2000 ning teisi aegumise peatumise aluseid kohus tuvastanud ei ole. Seega on

§ 82lg 1 p-s 2 sätestatud tähtaeg käesolevaks ajaks möödunud.

Vastavalt TMS § 207 lg-le 1 ja 2 lõpetatakse täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise 2 Ärakiri 1-09-11053 aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. TMS § 210 kohaselt kohaldatakse kohtuotsuse või määrusega kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele TMS § 204 lg 2, § 205 lg 1 ning §-des 207 ning 208 sätestatut. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Aare Laadung taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kohus määrab, et Lääne Maakohtu 01.11.1999.a otsusega väljamõistetud menetluskulu täitmine kriminaalasjas nr 1-100/99 on aegunud ja lõpetada nimetatud kohtuotsuse alusel algatatud täitemenetlus nr 132/2001/2230 otsuse täitmise aegumise tõttu menetluskulu osas. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.