4-09-17694/4

4-09-17694 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06 november

1. a Tallinn Väärteoasja number 4-09-17694 (2302,09,011804) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Väärteoasi Vassili Kovaljovi kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna Liiklusmenetlustalituse komissar Aivar Hirsi 10.08.2009 otsusele nr 2302,09,011804 Vassili Kovaljovi karistamises LS § 7422 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Triinu Riigor Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Vassili Kovaljov, IK: 38703165218, elukoht: ajutiselt xxx; xxx RESOLUTSIOON
2. Jätta Vassili Kovaljov´i kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna Liiklusmenetlustalituse komissar Aivar Hirsi 10.08.2009 otsusele nr 2302,09,011804 Vassili Kovaljov´i karistamises LS § 7422 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks, rahuldamata.
3. Jätta Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna Liiklusmenetlustalituse komissar Aivar Hirsi 10.08.2009 otsus nr 2302,09,011804 Vassili Kovaljov´i karistamises LS § 7422 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks, muutmata.
4. Lisakaristuse 6 kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest, so 30 päevase edasikaebe tähtaja möödumisest, so alates 08.12.
5. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 06.11.
6. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 07.12.
7. Kui kohtuotsusele kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 08.12.
8. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: 1 Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna Liiklusmenetlustalituse komissar Aivar Hirsi 10.08.2009 otsusega nr 2302,09,011804 karistati Vassili Kovaljov´i LS § 7422 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks selles, et menetlusalune isik juhtis 18.07.2009 kell 12:20 Kuusalu vallas Tallinn-Narva mnt
9. kilomeetril suunaga Narva poole Harjumaal mootorsõidukit kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 25 km/h võrra, sõites kiirusega 119+-4 km/h, millega menetlusalune isik rikkus LE § 127 nõudeid, pannes toime LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas Vassili Kovaljov kaebuse, milles palus läbi vaadata temale määratud karistus, kuna arvab, et temale määratud karistus on liiga range. Palub määrata lubade äravõtmise asemel rahatrahv, kuna äsja saadud töökoht oleneb juhilubadest. Eelmiste rikkumiste eest ei saanud tasuda kuna puudus töökoht. Kohtuistungil jäi kaebuse esitanud isik kaebuse juurde ja seletas, et talle on räägitud, et karistust saab asendada. Väärteo toimepanemise kohta selgitas, et sõitis sõidukite vooluga kaasa kahe veoki järel. Tööle saaks ehitusele varustajaks, kuid selleks on vaja juhtimisõigust. Lepingut sõlminud ei ole, käib praegu isal abiks. Esmase juhiloa sai 2008 veebruaris. Ehk oleks kuidagi võimalik juhtimisõigus alles jätta, töökohta on raske leida, jälle on töökoht läinud. Väike laps on, kes elab emaga eraldi ning vaatamas käia on raske kui ei ole juhtimisõigust. Trahvid tasumata seetõttu, et ei ole olnud tööd. Kohtuväline menetleja leidis, et on tehtud õige otsus ja selle tühistamiseks alus puudub ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebuse esitanud isikule on määratud rahatrahve, mis on tasumata, need karistused ei ole sundinud isikut õiguskuulekalt käituma. Seega põhikaristusena kohaldatud sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine on proportsionaalne isiku süüga. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, kontrollinud väärteotoimiku materjale, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteoprotokollist ja otsusest nähtuvalt on menetlusalune isik asulavälisel teel mootorsõidukit juhtides juhtinud sõidukit kiirusega 119 +/-4 km/h olukorras, kus menetlusalune isik kui esmase juhtimisõigusega juht ei tohi sõita kiiremini kui 90 km/h ning menetlusalune isik ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h võrra. Vastavalt LS § 7422 lg 2 sätetele mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Vastavalt LS § 7422 lg 4 sätetele võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Käesoleval juhul on menetlusalusele isikule põhikaristusena määratud karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine ettenähtud sanktsiooni ülemmääras. Kaebuses on leitud, et varasemad trahvid on tasumata, sest puudus töökoht, kuid sellegipoolest taotletakse juhtimisõiguse äravõtmise asendamist rahatrahviga, kuivõrd kaebuse esitanud isik on saanud endale töökoha, milline eeldab juhtimisõiguse olemasolu. Kohus asub seisukohale, et esitatud taotlus ei tulene seadusest, kuivõrd ei väärteomenetluse seadustik ega karistusseadustik näe ette võimalust asendada mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist rahatrahvi või rahalise karistusega, seda ka mitte kaebemenetluses. Juba seetõttu ei saa kohus esitatud kaebust rahuldada ega vaidlustatud otsust seadusevastaselt tühistada. Kaebuse esitaja tuli kohtuistungil välja ka uue taotlusega, et juhtimisõiguse äravõtmine lihtsalt ära tühistada, kuid kohus ei saa kaebuse esitanud isiku süü suurust arvestades 2 vaidlustatud otsust tühistada ja isikut jätta karistuseta raske liiklusalase väärteo toimepanemise eest, seda ka mitte otstarbekuse kaalutlustel. Kaebuse esitanud isiku karistusandmetest nähtuvalt on kaebuse esitanud isikut aastate jooksul ainuüksi väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega enam kui 50 000 krooni ulatuses, millised on senini tasumata. Karistusandmetest nähtuvalt on kaebuse esitanud isikut korduvalt karistatud ka kuritegude toimepanemise eest, milliste otsustega kaasnevad tuhandetesse kroonidesse ulatuvad menetluskulud ning kohtul puuduvad andmed selle kohta, et neid oleks tasutud. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd kaebuse esitanud isikul on suured tasumata rahalised kohustused riigi ees ning puuduvad andmed sissetulekute kohta, mida näitavad ka tasumata kohustused, siis oleks uue rahatrahvi määramine olnud aluseta, kuivõrd isikul puuduvad vahendid selle tasumiseks. Seetõttu, lähtudes karistuse mõistmise üldpõhimõtetest on kaebuse esitanud isiku suhtes rahalise karistuse kohaldamine välistatud. Seetõttu leiab kohus, et kohtuväline menetleja on põhjendatult asunud seisukohale, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada sanktsioonis ettenähtud teiseliigilist karistust. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt sai kaebuse esitanud isik vaidlustatud otsuse kätte 01.09.2009 ning esitas samal päeval kaebuse kohtule ning 16.09.2009 peeti ta kinni juba uue liiklusalase väärteo toimepanemise tõttu ning taas karistati teda rahatrahviga, millise tasumise kohta samuti andmed puuduvad. Seega ei ole senised rahatrahvid sundinud isikut edaspidi loobuma uute väärtegude toimepanemisest ning isik jätkab liiklusalaste väärtegude toimepanemist, jättes trahvid tasumata, luues sellega olukorra, et temale määratud karistused jäävad täitmata ja karistused mõju avaldamata. Sellised asjaolud annavad kohtule veendumuse, et vaidlustatud otsusega määratud karistusliik ja määr vastavad süüdlase süüle ja isikule. Kohus peab vajalikuks märkida ka seda, et kaebuse esitanud isiku karistusandmetest võib teha järelduse, et kaebuse esitanud isik on liikluses ohtlik ja selline liikleja tuleb liiklusest kõrvaldada. Kaebuse esitaja märkis, et tal oleks võimalik saada töökoht, kuid selleks on vajalik juhtimisõiguse olemasolu ja tema igapäevatöö oleks seotud mootorsõiduki juhtimisega, millest sõltub ka tema sissetulek. Arvestades kaebuse esitanud isiku karistusandmeid liiklusalaste väärtegude toimepanemise kohta võib järeldada, et kaebuse esitanud isik on väga hästi teadlik sellest, et liikluseeskirja sätetega vastuollu minek toob kaasa karistuse, mis halvendab rikkuja majanduslikku olukorda ja võib piirata juhtimisõigust, so osalemist liikluses sõiduki juhina. Kohus leiab, et vältimaks sellise olukorra tekkimist peab iga vähegi kohusetundlik ja oma heaolu tähtsaks pidav isik, sealhulgas ka kaebuse esitanud isik, käituma viisil, mis välistaks tema karistamise väärteo toimepanemise eest ning põhiliseks karistuse vältimise viisiks liikluses on liikluseeskirja nõuete täitmine. Kaebuse esitanud isiku käitumine liikluses seda aga ei näita. Seetõttu leiab kohus, et esitatud kaebuse rahuldamiseks ja vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks alus puudub ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ning vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Märt Toming kohtunik 3