4-09-17894/4

4-09-17894 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06 november 2009 a Tallinn Väärteoasja number 4-09-17894 (2302,09,012152) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Natalia Barkovskaja kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissari Oleg Lodeikini 14.08.2009 otsusele nr 2302,09,012152 Natalia Barkovskaja karistamises LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, so 4800 krooni ja LS § 7419 lg 3 p 1 järgi lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Triinu Riigor Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Natalia Barkovskaja, 47309040328, elukoht: xxx. RESOLUTSIOON

1. Jätta Natalia Barkovskaja kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissari Oleg Lodeikini 14.08.2009 otsusele nr 2302,09,012152 Natalia Barkovskaja karistamises LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, so 4800 krooni ja KarS § 50 lg 1 p 2 ning LS § 7419 lg 3 p 1 järgi lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, rahuldamata.
2. Jätta Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissari Oleg Lodeikini 14.08.2009 otsus nr 2302,09,012152 Natalia Barkovskaja karistamises LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, so 4800 krooni ja KarS § 50 lg 1 p 2 ning LS § 7419 lg 3 p 1 järgi lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, muutmata.
3. Kui kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 08.12.2009 ning lisakaristuse, so mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 3 kuulise tähtaja kulgemist arvestatakse alates 08.12.2009 ning lisakaristus lõpeb 3 kuu möödumisel. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 06.11.
4. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 07.12.
5. Kui kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 08.12.
6. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissari Oleg Lodeikini 14.08.2009 otsusega nr 2302,09,012152 karistati Natalia Barkovskajat LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, so 4800 krooni ja KarS § 50 lg 1 p 2 ning LS § 7419 lg 3 p 1 järgi lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks selles, et menetlusalune isik 24.07.2009 kell 10.13 Tallinnas Paldiski mnt 107 maja juures juhtis mootorsõidukit Audi A4 registreerimismärgiga xxx, olles alkoholijoobes, millega rikkus LE § 76 p 3 ja LS § 20 lg 4 sätteid ja pani toime LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, et taotleb tühistada Liiklusseaduse § 7419 lg 3 p 1 alusel määratud lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks, sest kohtuvälise menetleja otsusega määratud trahv on juba piisav karistus ja mõjutusvahend. Liiklusseaduse § 7419 lg 1 näeb ette, et mootorsõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20-0,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10-0,24 milligrammi, - karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kaebuse esitajale on määratud trahv 80 trahviühikut, mis on keskmisest määrast tunduvalt kõrgem. Trahvi määramine paneb kaebuse esitajat mõtlema ning edaspidi lubab olla eriti ettevaatlik alkoholi tarvitamisega. Antud olukorras lisakaristuse määramine muudab liitkaristuse liiga karmiks. Eriti siis, et pisut aega tagasi samalaadsete rikkumiste eest karistati 600-krooniste trahvidega. Mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,24 mg oli praktiliselt karistamata. Temani jõudnud kuulujuttude kohaselt karistati autojuhte 600-krooniste trahvidega n.ö. väsinud seisundis juhtimise eest. Liiklusseaduse praegune redaktsioon hakkas kehtima alates 01.07.
7. Kaebaja veel ei ole kohanenud seadusandluse muudetusega, liiklejate teavitamine muudatustest ei olnud piisav, varasemad kogemused puuduvad. Julgeb arvata, et enamus liiklejatest ei tea täpselt, millised muudatused on toimunud. Kaebaja on seisukohal, et antud olukorras karmide meetmete rakendamine on ebainimlik. Kaebaja rikkumine ei olnud tahtlik süütegu. 23.07.2009 tarvitas alkoholi - jõi veini. 24.07.2009 tundis ennast hästi, kõneles tavapäraselt, tasakaalu ega koordinatsiooni häireid ei esinenud. Juhtides autot sattus politseioperatsiooni peale, ta pandi puhuma. Tema jaoks oli täitsa ootamatu, et järgmise päeva hommikul alkomeeter näitas alkoholi sisaldust. Arvab, et alkoholi lubamatu sisaldus oli põhjustatud ka sellega, et hommikul ta ei söönud hommikusöögi ega joonud kohvi vms. Hinnates oma käitumist, tuli arvamusele, et ta sattus kerge joove omapära ohvriks. Ta tundis ennast kindlalt ja igatepidi hästi, kuid eksis oma tervise seisundi hinnangus. Temale koostatud protokolli kohaselt temal oli tuvastatud alkoholisisaldus 0,24 mg/
8. See on 0,48 promilli, mis peaaegu vastab kergele joobele. Ta avaldab, et tal puudus tahtlus rikkuda kehtestatud korda. Ta ei tajunud, et on joobes. Juhtimisõiguse olemasolu on talle väga tähtis. Elab Hansu elamupiirkonnas, kus ühistranspordi kasutamise võimalused on puudulikud. Juhtimisõiguse olemasolu annab võimalust sõita töökoha ja kodu vahel. Töötab N OÜ-s, tööülesannete hulka kuulub ohutustehnika järelevalve objektidel. Objektid asuvad R ja H . Objektidele sõitmiseks kasutab isiklikku autot Audi A4 r.m. xxx. Juhtimisõiguse äravõtmine paneb ta olukorda, et ta ei saa edaspidi täita tööülesandeid. Nii või teisiti ta kas kaotab töö või makstes autojuhile kaotab 2 sissetulekust. Juhiload on tema leib. Juhtimisõiguse olemasolu on väga tähtis tema tütrele. Kaebaja juhtimisõiguse kaotamise korral tuleb tema tütrel tantsimine katkestada. Lisaks leiab kaebaja lähtudes meedias ilmunud informatsioonist, et käesoleva Liiklusseaduse § 7419 sätted on vastuolus Euroopa Komisjoni soovitustega. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja seletas, et teadlikult või tahtlikult ei ole rikkumist toime pannud, ei soovinud joobes olekus rooli minna. Ei tundnud ennast halvasti. Enne puhkust pidi tööasjad veel korda ajama. Hilja õhtul jõid veini, kaua aega ei jäänud magama, uinus alles kella 2 või 3 ajal. Hommikul läks sõitma. Tarvitab alkoholi harva, töötab kõrvaltööna treenerina, mistõttu ei olegi aega tarvitada. Ei joonud nii palju, pealegi oli öö vahepeal. Rahatrahv on niigi suur. Eelmised trahvid on tasutud, kuid need olid ebaolulised rikkumised, üks telefoni kasutamine, teine ülevaatuse puudumine. Elab sellises kohas, kus kool on kaugel, viib last kooli. Kahetseb et nii juhtus, sai piisava õppetunni, seda enam ei kordu. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et jääb tehtud otsuse juurde. Joobes juhtimine on üks raskemaid liiklusalaseid väärtegusid, joobes juht võtab endale riski, loob ohu endale ja teistele liiklejatele. Karistus peab vastama teo ebaõiglusele. Karistused peavad isikut sundima hoiduma edaspidi uute süütegude toimepanemisest. Kaebuse esitajal on viis kustumata karistust. Määratud karistus on süüle vastav ja proportsionaalne. Kaebus tuleb jätta rahuldamata ja otsus muutmata. Kohus, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud väärteoasja materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vastavalt LS § 7419 lg 1 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20 kuni 0,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10 kuni 0,24 milligrammi rahatrahviga kuni 100 trahviühikut, so kuni 6 000 krooni või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni ning sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem samas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, so 4800 krooni ja LS § 7419 lg 3 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Seega on põhikaristus määratud LS § 7419 lg 1 ettenähtud sanktsiooni ülemmäärast 3/4 ulatuses ja lisakaristus ettenähtud sanktsiooni alammääras. Käesoleval juhul tuvastati menetlusalusel isikul lubatud alkoholipiirmäära ületamine LS § 7419 lg 1 sätestatud ülemmääras. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd isikul on tuvastatud rikkumine lõikes 1 sätestatud rikkumise ülemmääras, peab ka karistus olema määratud sanktsiooni ülemmääras või selle lähedasena, kuivõrd vastasel juhul muutuks ülemmäära kehtestamine nii rikkumise kui karistuse puhul mõttetuks. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü ning seetõttu peab karistus ka vastama isiku süü suurusele. Mida suurem on isiku süü, seda suurem peaks seetõttu olema ka karistus. Seetõttu leiab kohus, et kaebuse esitanud isikule määratud rahatrahv ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavana ja ülemmäära lähedasena on vastavauses isiku süüle ning alus määratud karistuse leevendamiseks puudub. Kaebuses on taotletud ka otsuse tühistamist lisakaristuse osas, kuivõrd lisakaristuse kohaldamine välistab kaebuse esitanud isiku töötamise tema senisel töökohal, samuti lapse kooli ja tantsustuudiosse viimise. Kohus asub seisukohale, et juhtimisõiguse vajalikkus seoses töö iseloomuga, rahalised kohustused ja alaealise lapse kooli ja huvialaringidesse viimise kohustus ei tulnud menetlusalusele isikule ootamatuna ja pärast väärteoasjas kohtuvälise 3 menetleja otsuse koostamist. Menetlusalusel isikul oli töö liikuv iseloom, lapse kooli ja huvialaringi asukoht ja kaugus kodust ning juhtimisõiguse vajalikkus teada enne vaidlustatud otsuse tegemist, samuti oli talle teada asjaolu, et töö edasisel tegemisel võib juhtimisõiguse olemasolu osutuda vajalikuks või suisa ainukeseks töötamise tingimuseks. Menetlusalust isikut on varem liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud rahatrahvidega, millised on tasutud ning menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemise ajal oli kaebuse esitanud isikul mitu kustumata karistust liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Seetõttu on kaebuse esitanud isikul juba ka piisav kogemus karistuste osas. Isikuna, kellele on välja antud mootorsõiduki juhtimise õigus, on kaebuse esitanud isik teadlik nii liikluseeskirja nõuetest kui ka liiklusseaduse nõuetest ning liiklusseaduses märgitud sanktsioonidest. Kaebuses toodud väide, et kaebuse esitaja ei ole veel kohanenud liiklusseaduse muudatustega ja liiklejate teavitamine ei ole olnud piisav, on kohtu arvates kohatu, kuivõrd isik, kes peab juhtimisõiguse olemasolu tähtsaks ja vajalikuks eeliseks oma elu korraldamisel, tunneb ise huvi selle vastu kuidas oma heaolu säilitada ja vältida senise olukorra püsimist. Pealegi on alkoholipiirmäära ületamine sõiduki juhul olnud aastaid kogu aeg karistatav ning karistused on olnud raskemad. Seega ei saa isikule olla ka üllatuseks asjaolu, et liiklusnõuete rikkumise eest võidakse rikkujat karistada peale rahatrahvi ka lisakaristusega. Arvestades seniseid andmeid menetlusaluse isiku karistuste kohta leiab kohus, et lisakaristuse kohaldamine oli vältimatu ning põhjendatud ja alus selle tühistamiseks või kergendamiseks puudub. Senise kohtupraktika puhul oleks sellise väärteo toimepanemise eest lisakaristuse kohaldamine võimalik vaid erandlikel asjaoludel. Menetletavas väärteoasjas selliseid erandlikke asjaolusid aga tuvastatud ei ole, mis võinuks tingida lisakaristuse kohaldamata jätmise. Pealegi on lisakaristus määratud ettenähtud sanktsiooni alammääras ning seda karistust kergendada ei olekski võimalik. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitaja töö liikuv iseloom ja lapse kooli ja huvialaringidesse viimise kohustus peavad isikut juba iseenesest sundima igapäevaelus valima sellise käitumisviisi, mis tagaks tema soodsa majandusliku olukorra säilimise, töökoha säilimise ja lähedaste heaolu. Kuivõrd kaebuse kohaselt on menetlusaluse isiku töö iseloom selline, et ta osaleb igapäevaselt aktiivselt liikluses mootorsõiduki juhina seoses tööle mineku ja töölt tuleku ning igapäevaste tööülesannete tõttu, millest sõltub ka tema ja tema ülalpeetavate heaolu, siis on menetlusalune isik väga hästi teadlik ka sellest, et liiklunõuetega vastuollu minek toob kaasa karistuse, mis omakorda halvendab väärteo toimepanija ja tema perekonna majanduslikku olukorda. Seda nii määratava rahatrahvi tasumise kohustusena kui ka juhtimisõiguse võimaliku äravõtmise tulemusena, mis võib sissetuleku saamise muuta võimatuks. Olles taolisest riskist teadlik peab isik ise käituma selliselt, et tema majanduslik olukord ei halveneks ei määratava rahatrahvi ega juhtimisõiguse äravõtmise tõttu. Menetlusalune isik pidanuks seda aga väga hästi teadma, kuivõrd tal on liiklusalaste väärtegude toimepanemiste eest määratud karistuste osas juba kogemus olemas. Selline teadmine ei ole aga menetlusalusele isikule soovitud mõju avaldanud ega ole sundinud teda hoiduma uue väärteo toimepanemisest. Väärteoasjast nähtub, et kaebuse esitanud isik pani toime ohtliku liiklusalase väärteo ning kaks nädalat hiljem peeti ta kinni uue raske liiklusalase väärteo toimepanemiselt, millise eest määratav sanktsioon näeb taas ette juhtimisõiguse äravõtmise nii põhikaristusena kui ka lisakaristusena. Sellistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et pelgalt rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd varasemad määratud ja tasutud rahatrahvid ei ole oodatud mõju avaldanud ja kaebuse esitanud isik jätkab järjekindlalt liiklusalaste väärtegude toimepanemist. Seetõttu leiab kohus, et kaebuse esitanud isiku suhtes tuleb kohaldada ka teisi seaduses ettenähtud vahendeid, tekitamaks kaebuse esitanud isikul soovi järgida liikluseeskirja nõudeid ja sundimaks teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Menetlusaluse isiku poolt toime pandud liiklusalase väärteo iseloom ja sellele järgnenud käitumine liikluses viitavad sellele, et kaebuse esitanud isik on liikluses iseenesele ja teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada, tagamaks nii kaebuse esitanud isikule kui ka 4 kaasliiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks kui menetlusaluselt isikult on juhtimisõigus ära võetud ja kaebuse esitanud isik liikluses aktiivselt mootorsõiduki juhina ei osale. Menetlusaluse isiku ohtlik käitumine näitab menetlusaluse isiku ilmselgelt ükskõikset suhtumist võimalikku ja saabuvasse tagajärge, so järjekordsesse ohu loomisse liikluses ning järjekordsesse rahatrahvi ja võimalikku juhtimisõiguse äravõtmisesse, mis võib olla talle edaspidi takistuseks sissetuleku saamisel, samuti näitab selline käitumine tema jätkuvalt üleolevat suhtumist liiklusohutusse. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Märt Toming kohtunik 5