TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse lahendamine Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtulahend Menetlus Täitmiskohtunik Avaldaja, süüdimõistetu võlgnikuna Av

§ 184

lg 2 p 2 järgi kirjalikult lahendi täitmisel lahendatav küsimus Kalev Kuningas Heiko Vardja (isikukood 38405132719 ) aegumise kohaldamine Kohtute Raamatupidamiskeskus Rita Lohu RESOLUTSIOON Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 145, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Kohtu otsustus

1. Jätta rahuldamata Heiko Vardja avaldus Tartu Maakohtu 23.aprilli 2008 otsuse täitmise aegunuks tunnistamiseks Heiko Vardjalt menetluskulude sissenõudes. Täiendavad otsustused
2. Saata määruse koopia avaldajale, sissenõudjale ja kohtutäiturile. Selgitused kohtumäärusele
3. Selgitada, et kohtumääruse peale edasikaebe kord on Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu 10-ne päeva jooksul, alates määruse teatavaks saamise päevast. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
4. Asjaolud Heiko Vardja on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu
5. aprilli 2009 otsusega ja karistatud karistusseadustiku (

) § 184 lg 2 p 2 järgi. Kohtuotsus on jõustunud ja täitmisele pööratud. Süüdimõistetu viibib vangistuses. Kriminaalmenetlus kuludes on otsus kohtutäituril täitemenetluses. Heiko Vardja on esitanud

1. juulil 2007 kohtule välja mõistetud tasumata menetluskuludes 9178.55 krooni aegumise kohaldamiseks. Taotleja väitel on võlgnevus aegunud. Justiitsministeeriumi andmebaasi väljatrükilt nähtub, et avaldus täitemenetluse läbiviimiseks kriminaalasjas on tehtud
2. aprillil
3. Sundraha, kaitsjatasu ja muude kohtukulude tasumata nõuded kokku 9178.55 krooni. Kohtutäitur avaldanud, et Heiko Vardja on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 23.04.2008 k/o nr 1-08-5061 alusel, kohtuotsus jõustus 02.05.2008 a. Nimetatud kohtuotsusega on välja mõistetud menetluskulud summas 9178.55 krooni. Lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud

§ 82

lg 1 p-s 1 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsusele täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud. Vastavalt

§ 82lg 1 p-le 1 aegub I astme kuritegu viie aastaga.

Kriminaalmenetluse kuludes kehtib samasugune aegumise tähtaeg kui rahalise karistuse puhul.. Kuna jõustunud otsusest ei ole möödunud viis aastat tuleb aegumise avaldus jätta rahuldamata. 2. Kohtu põhjendused KrMS § 431 kohaselt kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. KrMS § 432 kohaselt, kui ei ole vaja otsustuda süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduvat, lahendab täitmiskohtunik küsimuse määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 204 lg 1 kohaselt täitemenetlus kriminaalasjas mõistetud rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudmiseks toimub kohtutäiturile täitmiseks saadetud jõustunud kohtuotsuse alusel. Täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku (

) §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul (TMS § 207 lg 1).

§ 82

lg 1 p 1 kohaselt otsust ei asuta täitma, kui esimese astme kuriteo asjas on selle jõustumisest möödunud viis aastat. TMS § 210 kohaselt kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele kohaldatakse rahalise karistuse täitmisele sätestatut. Otsuste täitmisel on TMS § 198 lg 1 kohaselt sissenõude pööramise järjekord 1) rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale; 3) kinnisvarale. Otsuse täitmise aegumine peatub: 1) ajaks, mil isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest; 2)

§-s 73 või 74 sätestatu alusel määratud katseajaks; 3) ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega on pikendatud ning 4) ajaks, mil isik on välisriigis ja teda ei anta välja või teda ei saa välja anda (

§ 82lg 2).

Aegumine on materiaalõiguse instituut ja karistusõiguses sisaldab endas nii karistusväärsust (süüteo aegumine) kui ka karistusvajadust (täitmise aegumine). Seadusandja on määranud õiguspoliitilise otsustusena aegumistähtajad, muuhulgas ka tähtaja, millise tähtaja kestel soovitakse rakendada riiklikku sundi karistusvajaduse realiseerimiseks. Siinjuures on seadusandja arvestanud nii riikliku sunni rakendamise ökonoomsuse põhimõtet kui ka määratlemist, kui kaugele tagasi võib ulatuda riiklik karistusvõim. Heiko Vardja on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 23. aprilli 2008 otsusega

§ 184järgi, s.

o I astme kuriteos. Kohtuotsus jõustus 02. mail 2008. Vastavalt

§ 82lg 1 p-le 2 aegub I astme kuritegu 5 aastaga.

Kriminaalmenetluse kulude osas kehtib samasugune aegumise tähtaeg. Kuna otsuse jõustumisest ei ole veel möödunud 5 aastat, tuleb süüdimõistetu taotlus menetluskulude aegunuks tunnistamiseks jätta rahuldamata. Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS

1. peatüki §-des 383 –
2. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul. Määruse koopia saadetakse kohtutäiturile ja menetlusosalisele, keda see puudutab. Kalev Kuningas Kohtunik 2