) § 202 lg 1 sätestab, et täitemenetlus väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud KarS § 82 sätestatud tähtaja jooksul. Siinkohal juhib kohus tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02. oktoobri 2008.a otsusele kohtuasjas nr 3-1-1-51-08, milles Riigikohus on välja toonud alljärgneva seisukoha: „VTMS § 203 lg 5 kohaselt ei pöörata lahendit täitmisele ega täideta, kui on möödunud KarS § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud.
lg 1 kohaselt lõpetatakse täitemenetlus väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahv ei olnud sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul (sama sätestas ka 1. jaanuarist 2006 kehtetuks tunnistatud vana
-i § 804). Eeltoodud sätetest nähtub üheselt, et väärteokaristuse täitmise aegumise tähtaeg ei hõlma mitte üksnes otsuse täitmisele asumist, vaid täitmise protsessi tervikuna. Teisisõnu tuleb VTMS § 203 lg 5 ja
S § 82 lg 1 p-s 3 nimetatud tähtaja raames, kuid mida pole selle tähtaja möödumisel veel lõpuni täidetud.“ Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetluse talituse 05.03.
lg 2 sätestab, et rahatrahvi täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Dmitri Ivanov taotlus tuleb rahuldada ja määrata, et Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetluse talituse 05.03.2008. a otsuse täitmine väärteoasjas nr 2314,08,006248 on aegunud ja lõpetada nimetatud väärteootsuse alusel algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 132/2008/499 rahatrahvi täitmise osas väärteootsuse täitmise aegumise tõttu. Lisaks selgitab kohus, et tulenevalt
lg-st 1, 2 ja §-st 209 kuulub täitmiskohtuniku pädevusse aegumise kohaldamise lahendamine väärteoasjas väärteomenetluse kulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete osas ja vastavalt nende nõuete alusel alustatud täitemenetluse lõpetamise otsustamine. Seega ei ole täitmiskohtuniku pädevuses anda hinnangut kohtutäituri tasu ja täitekulude aegumisele. 2 Ärakiri 4-09-25191 Vastavalt
lg 1 p-le 16 on kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu ja täitekulude kohta täitemenetluse aluseks olev dokument ning vastavalt
lg 1 teisele lausele viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sõltumata sissenõudja avaldusest, kui täitedokumendiks on kohtutäituri tasu maksmise või täitekulu väljamõistmise otsus.
Täitekulud nõuab võlgnikult sisse täitekulude otsuse alusel kohtutäitur, kes tegi täitekulude otsuse. Vastavalt kohtutäituri seaduse (edaspidi KTS) § 221 lg-le 1 on kohtutäituri tasu maksma kohustatud isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (täitedokument), § 222 lg 1 kohaselt on kohtutäituri tasu sissenõudmise aluseks tema tehtud kohtutäituri tasu otsus. KTS § 23 lg 1 järgi muutub rahalise nõude täitmisel täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Sama §-i lg 3 sätestab, et kui sundtäitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, võib kohtutäitur tasuna sisse nõuda üksnes summa, mis on võrdeline sissenõutud nõudesummaga. Seega tulenevalt KTS §-st 23 on kohtutäituril õigus tasule üksnes rahalise nõude täielikul või osalisel täitmisel. Kohtutäituri tasu ja täitekulu väljamõistmise otsuse või kohtutäituri tegevuse nende sissenõudmisel võib kohustatud isik vaidlustada
Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (
/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.