4-09-15512/5

Väärteoasi nr. 4-09-15512 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. oktoobril 2009 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul kaebaja Erkki Alliksoo esindaja: Urmas Võimre kohtuvälise menetleja: Maksu- ja Tolliameti esindajate Airi Leonidov ja Indrek Mauer osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas
2. septembril 2009 a. Erkki Alliksoo kaebust Maksu- ja Tolliameti kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr. 6 – 3 / 496 tema suhtes mõistetud karistuse tühistamiseks tuvastas: Kaebuses kaebaja kirjeldab, et kaebajale heidetakse ette maksudeklaratsioonides valeandmete esitamist, mille tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast. Kaebaja on OÜ Somerk Ehitus juhatuse liige ja kontrolliti perioodil 2008 a jaanuar kuni juuni tulu- ja sotsiaalmaksu ning käibemaksu kontrollimist. Maksumenetluse kohta koostati maksuotsus 28.01.2009 a., milline OÜ vaide alusel tühistati hiljem täies ulatuses Maksu- ja Tolliameti keskasutuse poolt. Seega on võimalik kinnitada, et OÜ – s kontrollitud perioodil maksuseaduste rikkumisi ei tuvastatud. Probleemiks antud juhul on muutunud asjaolu, et 24.07.2008 a. on OÜ Somerk Ehitus esitanud parandusdeklaratsiooni, millel deklareeriti füüsilistele isikutele tehtud väljamakseid. Nimetatud asjaolust on kohtuväline menetleja teinud järelduse, et juhatuse liige Alliksoo on pannud toime Maksukorralduse seaduse § 153 – 1 lg. 1 kirjeldatud väärteo, püüdes mitte deklareerida maksudeklaratsioonil äriühingu töötajatele tehtud väljamakseid. Maksukorralduse seaduse § 89 p. 3 kohaselt on maksukohustuslane enne maksusumma määramise aegumist kohustatud esitama parandatud andmetega õige maksudeklaratsiooni, kui avastab tema poolt deklareeritud andmetes vigu või puuduseid. Kuni 05.04.2009 a. kehtinud MKS § 161 nägi ette võimaluse, et isik, kes enne selles asjas revisjoni või maksurikkumise menetluse alustamist esitas maksuhaldurile kirjalikult andmed tasumata jäänud maksusumma kohta, vabastatakse täielikult või osaliselt karistusest. Käesoleval juhul on väärteomenetlust alustatud 27.02.2009 a., kuid otsuseni on jõutud 21.07.2009 a. Kaebajale jääb arusaamatuks, millisel põhjusel ei ole kohtuväline menetleja nimetatud seadusesätet arvesse võtnud. Kui kohtuväline menetleja pidas silmas, et deklaratsioonid parandati 24.07.2008 a. st. pärast maksukontrolli alustamist, milline toimus 09.07.2008 a., siis sedavõrd lühikese aja jooksul ei tekkinud isikul isegi aimdust, milliseid tehinguid maksuhaldur kontrollima asub. Enamgi veel, et kõnealune parandatud maksudeklaratsioon puudutas maksustamisperioodi mai 2008 a., milline tuli esitada
3. juuniks 2008 a. On täiesti ilmne, et lugeda 10.06 esitamistähtajaga maksudeklaratsiooni parandamist 24.07.2008 a. teostatuks puhtalt kontrollimenetluse alustamisega seoses, on täiesti alusetu. Äriühingus on kaks juhatuse liiget ning makse deklareerib raamatupidaja. Erinevalt kiirmenetluse otsuses märgitust, pidi maksudeklaratsiooni esitama
4. juuniks, mistõttu
5. juuliks ei saanud kuidagi olla möödunud kaks kalendrikuud, vaid pigem poolteist kuud. Sellisel juhul jääb mulje, et kohtuväline menetleja püüab luua muljet, et tegu on toime pandud tahtlikult. Samuti viide sellele, et deklaratsioon parandati seoses kontrolli alustamisega on alusetu. Käesolevas olukorras on tegemist ebaproportsionaalse karistusega. Juhatuse liikmele määratud rahatrahv 6000 krooni lisaks viivisintressidele ning viimaselt arvutatud tulumaksule on maksudeklaratsiooni parandamise eest, millega kaasnes täiendavalt maksude tasumine summas ca 36000 krooni, ebaproportsionaalne. Kaebajat ei ole varem karistatud ühegi maksualase väärteo eest, mistõttu maksimummääras karistuse kohaldamine oleks lisaks kõigele eelnevale ka ebamõistlikult koormav. Kaebaja taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist täies ulatuses ning väärteomenetluse seadustiku § 29 lg. 1 p. 1 alusel. Kohtuistungil kaebaja esindaja jääb esitatud kaebuse sisu juurde. Lisab, et 06.03.2008 a. viis maksuhaldur läbi vaatluse, mille käigus küsitles firma töötajaid. Kõigil töötajatel ei olnud selleks hetkeks väljamakseid tehtud, sest tasustamine pidi kokkuleppe kohaselt toimuma ehitusobjekti valmimisel aprilli lõpus või mai algul. Seetõttu jääb arusaamatuks, kuidas eelmisel istungil, mil arutati Janek Soomlaisi identset väärteoasja, kõlasid maksuhalduri poolt väited, et seletuste kohaselt töölised kinnitavad töötasu saamist mätsis 2008 a. Kohus peab arvestama, et ükski töötaja ei ole kinnitanud palga saamist märtsis 2008 a. Kohtuvälise menetleja väide, et mai väljamaksed olid selleks ajaks deklareerimata enam kui kaks kuud, on eksitavad. Kiirmenetluse otsuses heidetakse isikule ette väärteo toimepanemist otsese tahtlusega. Kõnealune on ilmselgelt ebaõige. Maksudeklaratsioone esitab äriühingus raamatupidaja ja esmakordne hooletus ( mis parandati 1,5 kuud hiljem ) andmete tähtaegses esitamises ei anna kuidagi alust väita, et isik jättis teadlikult esitamata andmed raamatupidajale, kes seetõttu ei saanud neid deklareerida. Maksuhaldur pole tähelepanu pööranud sellele, et äkki raamatupidaja unustas andmed tähtaegselt deklareerida. Kaebaja on seisukohal, et selline kokkulepitud tööjaotus välistaks ilmselgelt otsese tahtluse isiku teos, sest oleks lubamatu nõuda, et juhatuse liige peaks tegelema igale lepingulisele partnerile usaldatud ülesande täitmise järelkontrolliga, st. kahtlema kõiges ja kõigis. Kuivõrd maksuhaldur on seotud kiirmenetluse otsuses tuvastatud asjaoludega, siis leiab, et selline eksimus subjektiivse süüteokoosseisu määratlemisel on piisavalt oluline asjaolu. Oleks maksuhaldur leidnud, et isik on hooletusest unustanud andmed raamatupidajale õigeaegselt esitada, siis on kindel, et väärteokaristus oleks jäänud määramata. Arvestades seda, et tegemist ei ole märkimisväärse väärteoga ning mõlemal juhatuse liikmel puuduvad varasemad rikkumised, siis oleks olnud hoiatamismenetluse kohaldamine isikute tähelepanu juhtimiseks täiesti piisav. Maksuhalduri jutt ümbrikupalga maksmisest on täiesti kohatu olukorras, kus isik teeb juhtumisi 1,5 kuulise hilinemisega deklaratsiooni paranduse. Reeglina tähendab ümbrikupalga süüdistus seda, et võetud on ära „ must raamatupidamine „, kus kirjas on tegelikult töötajatele makstud töötasud. Antud juhul midagi sellist toimunud ei ole. Iga andmete ebatäpne deklareerimine ei ole automaatselt ümbrikupalk. Maksuhaldur peaks ära näitama ka rahaliste vahendite päritolu, kuid see pole isegi jutuks tulnud. Üksikjuhtumi kontrolli alustati 09.07.2008 a. ning väärteoasja alustati 27.02.2009 a.. Kuni 05.04.2009 a. kehtis maksukorralduse seaduse § 161 säte selles, et isik vabastatakse täielikult või osaliselt karistusest, kui ta enne selles asjas revisjoni või maksuõigusrikkumise menetluse alustamist esitas maksuhaldurile kirjalikult andmed õigusrikkumise tulemusel tasumata jäänud maksusumma kohta. Asjaolu, et loetelus ei ole üksikjuhtumi kontrolli nimetatud, pole juhuslik. Tegemist on seadusandja tolleaegse seisukohaga, et karistatakse üksnes juhul, kui täitevvõim on alustanud asjas revisjoni või väärteomenetlust. Üksikjuhtumi kontrolli alustamise fakt seevastu ei olnud sätetes nimetatud, mistõttu on ilmne, et sellise kontrolli ajal tehtud paranduste eest ei pidanud seadusandja üldse otstarbekaks karistada. Jääb arusaamatuks, miks seda sätet käesoleval juhul arvesse võetud ei ole. Maksuhaldur on kohaldanud maksimaalset võimalikku karistust, mida kiirmenetluses on võimalik teha. Karistust on kohaldatud mõlemale juhatuse liikmele paralleelselt. Arvestades otsese tahtluse puudumist valeandmeid esitada, asjaolu, et deklaratsioon on parandatud ning maksud riigile tasutud ja samuti operatiivset tegutsemist maksukohustuslase poolt andmed õigeks muuta, on tegemist lubamatult karmi karistusega. Eelviidatud hoiatusmenetlus olnuks piisavaks meetmeks, millega saavutada eesmärk juhtida isiku tähelepanu vajadusel olla edaspidi korrektne. Väärteomenetluse seadustik lubab maksuhalduril lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel. Käesolevas asjas puudub igasugune otstarbekus karistada isikuid maksimaalses määras, mida kiirmenetluses on võimalik kohaldada. Isik on vabatahtlikult teinud parandused, hoides sellega ära riigile kahjuliku tagajärje saabumise, mis on karistusest vabastamise aluseks KarS mõistes. Kohtuvälise menetleja selgitab, et ei ole nõus kaebaja esindaja seisukohaga karistamise osas. MKS § 153 – 1 lg. 1 näeb ette füüsilisele isikule karistusena kuni 300 trahviühikut. Isikule mõistetud karistus hõlmas ainult 1/3 maksimummäärast. Samuti Erkki Alliksoo poolt toime pandud tegu hõlmab endas ümbrikupalga maksmist. Arvestades aga viimase ühiskonnaohtlikkuse iseloomu ning tõendamise raskust, väärib ümbrikupalga maksmine selgelt ja üheselt mõistetavat riigipoolset hukkamõistmist. Kohtuväline menetleja ei näe võimalust mõistetud rahatrahvi suuruse vähendamiseks ning ei pea seda vajalikuks. OÜ –s Somerk Ehitus alustati maksustamisperioodi kontrollimist 09.07.2008 a.. Probleemiks on muutunud asjaolu, et 24.07.2008 a. on OÜ Somerk Ehitus esitanud parandusdeklaratsiooni, millel deklareeriti füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed. Kontrolltoimikus asuvad dokumendid kinnitavad asjaolu, et Alliksoo oli kursis kontrolli sisuga. Kohtuväline menetleja poolt on piisavalt argumenteeritud tahtlus Alliksoo tegevuses. Nimelt Somerk Ehitus OÜ seaduslike esindajate ülekuulamiste protokollidega on tõendatud, et äriühingu raamatupidamise korraldamisega, raamatupidajale vajalike raamatupidamisdokumentide edastamisega ja raamatupidaja tegevuse kontrollimisega tegelesid ühiselt kaks juhatuse liiget Soomlais ja Alliksoo. Samuti võttes arvesse ümbrikupalga maksmise iseloomu ja teisi käesolevas väärteoasjas kogutud tõendeid on eluliselt ebausutav, et Soomlais ja Alliksoo unustasid deklareerida töötajatele makstud töötasusid. Kohtuväline menetleja leiab, et kiirmenetluse otsus on seaduslik ning põhjendatud ja seetõttu otsus jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtule esitatud kiirmenetluse otsuses märgitu kohaselt Somerk Ehitus OÜ-s kontrolliti maksuperioodi 2008 a. jaanuar kuni 2008 a. juuni. Kontrollimisel selgus, et kontrolli alustamise hetkel ( s.o. 09.07.2008 a. ) Somerk Ehitus OÜ jättis perioodil 2008 a. jaanuar kuni mai 2008 a. deklareerimata füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed. Maksumenetluse raames Somerk Ehitus OÜ esitas 24.07.2008 a. maikuu parandusdeklaratsiooni, ning deklareeris füüsilistele isikutele tehtud väljamakseid, mis varem maksudeklaratsioonis kajastamata. Kontrolli alustamise hetkel Somerk Ehitus OÜ deklareeris perioodi 2008 a. jaanuar kuni mai 2008 a. maksudeklaratsioonide vormide TSD ja TSD lisas 1 sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid 0 krooni ning sellelt arvestatud sotsiaalmaksu ja tulumaksu summas 0 krooni. Somerk Ehitus OÜ pidi sellel perioodil deklareerima sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid summas 70970 krooni, sotsiaalmaksu summas 12625 krooni ja tulumaksu summas 23419 krooni. Alliksoo oma seletuses väidab, et tema koos juhatuse teise liikme Soomlaisiga ei edastanud õigeaegselt raamatupidajale vajalikke dokumente töötasude deklareerimiseks. Alliksoo vastutab koos teise juhatuse liikme Soomlaisiga ettevõtte raamatupidamise korraldamise ja kontrollimise eest võrdselt. Äriseadustiku § 180 lg. 1, § 183 alusel nad vastutavad OÜ raamatupidamise korraldamise ja maksudeklaratsioonide esitamise eest. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et käesolevas asjas valeandmete esitamise on toime pannud Erkki Alliksoo. Tegu on toimepandud kaastäideviimise vormis koos Janek Soomlaisiga, kelle väärteovastutuse küsimust lahendab käesoleva väärteoasja raames eraldi tehtav otsus. Somerk Ehitus OÜ töötajate selgitustest ja teistest kogutud materjalidest tuleneb, et töötajate töötasud olid välja makstud hiljemalt 2008 a. maikuus. Ühtlasi Somerk Ehitus OÜ on deklareerinud töötajatele tehtud väljamakseid ja nendest arvestatud makse alles kontrolli käigus ehk 24.07.2008 a. Seega deklareerimata maksed rohkem kui 2 kuu jooksul kuni kontrolli alguseni. Kohtuvälise menetleja seisukohalt menetlusalune isik on pannud valeandmete esitamise toime otsese tahtlusega. Alliksoo seletusest nähtuvalt tasuti töötasud sularahas ja unustati töötasud deklareerida. Maksuja Tolliameti poolt alustatud kontrollimise ajal vaadati üle maksudeklaratsioone ning avastati mõnede töötasude deklareerimata jäämine. Kohtuvälise menetleja poolt Somerk Ehitus OÜ töötanud isikutelt võetud seletustest nähtuvalt nad töötasid firmas märtsini ( kaasaarvatud ) 2008 a. ja nad said palka erinevates summades. Maksuameti poolt arvestuslikult neile tasutud kogusummast 70970 krooni jäeti deklareerimata sotsiaalmaks summas 12625 krooni ja tulumaks summas 23419 krooni. Kohus tuvastas alljärgnevas, et -Maksu- ja Tolliamet 09.07.2008 .a väljastas OÜ-le Somerk Ehitus korralduse, milles märgitu kohaselt alustatakse 24.07.2008 a. üksikjuhtumi kontrolli, mis hõlmab kontrollitavate maksustamisperioodide maksude arvestamise ja tasumise õigsuse kindlakstegemist. Kohustati OÜ-l esitama kõik käibemaksu, töötajatele tehtud väljamaksetelt tulu- ja sotsiaalmaksu ning muud vajalikud dokumendid maksustamisperioodide jaanuar 2008 a. kuni juuni 2008 a. ( kaasaarvatud ) kohta. -Somerk Ehitus OÜ töötajate ütlustest nähtuvalt maksti nendele rahalisi väljamakseid 2008 a. algusest kuni 2008 a. maini. OÜ deklareeris töötajatele makstud töötasud esmakordselt alles pärast kontrolli alustamist s.o. 24.07.2008 a. -Maksu- ja Tolliamet alustas kontrolli korralduse alusel ja selle korralduse on ka OÜ esindaja kätte saanud ning esitas vajalikud raamatupidamisdokumendid. Alliksoo oli kursis kontrolli sisuga. Märtsis Tolli- ja Maksuamet viis läbi äriühingu objektil vaatluse, mille käigus andsid ütlusi mõlemad juhatuse liikmed ja objektil tööl olnud isikud. -raamatupidamisdokumentide edastamisega ja raamatupidaja tegevuse kontrollimisega tegelesid ühiselt kaks juhatuse liiget Jaanek Soomlais ja Erkki Alliksoo. -alles 24.07.2008 a. Maksu- ja Tolliametile edastati täiendavad deklaratsioonid perioodi eest, mis hõlmas perioodi jaanuar 2008 a. kuni mai 2008 a.. Alliksoo oma seletuses väidab, et tema koos teise juhatuse liikmega ei edastanud õigeaegselt raamatupidajale vajalikke dokumente töötasu deklareerimiseks. Alliksoo väitel tasuti töötasud sularahas aga unustati töötasud deklareerida. -Somerk Ehitus OÜ objektil töötanud tööliste seletustest nähtuvalt nad said palka sularahas ja põhiliselt olid vormistatud suulised töölepingud. Ülaltoodu alusel kohus leiab, Erkki Alliksoo on tahtlikult rikkunud Sotsiaalmaksuseaduse sätet, mille kohaselt sotsiaalmaksu maksja on kohustatud arvutama ja igakuiselt üle kandma sotsiaalmaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole. 2008 a. esimese nelja kuu jooksul ei tasutud makse Maksu- ja Tolliameti pangakontole. Alles 2008 a. maikuus on vormistatud füüsilistele isikutele tehtud väljamaksete deklaratsioon. Füüsilised isikud töötasid alates jaanuarist kuni märtsini ( k.a. ) ja nende sõnade kohaselt said palka sularahas, seetõttu kohus ei näe Alliksoo ütlustes kinnitust, et viimane unustas deklaratsiooni täitmise. Seega kohus ei näe alust kohtuvälise menetleja poolt vormistatud väärteootsuse muutmiseks. Rahatrahvi mõistmisel on arvestatud karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu või nende puudumist. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 1 kohus otsustas: Erkki Alliksoo kaebus jätta rahuldamata Maksu- ja Tolliameti kiirmenetluse otsus nr. 6 – 3 / 496 jätta muutmata ja kohtuvälise menetleja poolt mõistetud rahatrahv 6000 krooni tasuda kohtuvälise menetleja otsusega nimetatud arveldusarvele. Kohtuotsusele on õigus esitada kassatsioon 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtu kaudu Riigikohtule. Kohtumenetluse pool on kohustatud kirjalikult teatama 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest oma soovist kasutada kassatsioonkaebuse esitamise soovist. Kohtunik