4-09-14676 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2009 a Tallinn Väärteoasja number 4-09-14676 (2317,09,004993) Kohtunik Märt Toming Kohtuistung

§ 50

lg 1 p 2 ning LS § 7419 lg 3 p 1 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Tõnu Tomson, ik: 36705190227, elukoht: xxx. RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Tõnu Tomsoni kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissari Oleg Lodeikini 10.07.2009 otsusele nr 2317,09,004993 Tõnu Tomsoni karistamises LS § 7419 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses,

§ 50

lg 1 p 2 ning LS § 7419 lg 3 p 1 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. 2. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissari Oleg Lodeikini 10.07.2009 otsus nr 2317,09,004993 Tõnu Tomsoni karistamises LS § 7419 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses,

§ 50

lg 1 p 2 ning LS § 7419 lg 3 p 1 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks täies ulatuses.

1. Lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 2 p 1 ja § 132 p 3 alusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse 1 kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 30.10.
2. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 30.11.
3. Kui kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 01.12.
4. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissari Oleg Lodeikini 10.07.2009 otsusega nr 2317,09,004993 karistati Tõnu Tomsoni LS § 7419 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses,

§ 50

lg 1 p 2 ning LS § 7419 lg 3 p 1 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks selles, et menetlusalune isik 18.06.2009 kell 02.10 Vilde tee 79 maja juures Tallinnas juhtis mootorsõidukit VW Passat registreerimismärgiga xxxalkoholijoobes. Otsuse kohaselt alustati 18.06.2009 väärteomenetlust LS § 7419 lg 1 järgi ja vastavalt LS § 20 lg 3 sätetele ei või juht olla joobeseisundis. Otsusele esitas Tõnu Tomson kaebuse, milles väitis, et ei juhtinud autot alkoholijoobes, vaid jõi alkoholi pargitud autos, mistõttu vaidlustab otsuse täies ulatuses. Kohtuistungil jäi kaebuse esitanud isik kaebuse juurde ja lisas, et ei sõitnud selle autoga umbes tund aega, oli tund aega istunud autos ja inimest oodanud. Miks politseiametnike ütlused erinevad tema omadest seletada ei oska. Temast sõitis mööda hõbedane auto ja siis tuli politseiauto, ilmselt arvati, et tema sõitis. Väärteoasja materjalidega tutvumas käinud ei ole, protokoll koostati kohapeal ja pärast käis otsuse järel. Määrust väärteomenetluses ebaselgiuste lahendamise kohta näeb esimest korda kohtus. Tunnistajana üle kuulatud Margus Tafenau seletas, et kaebuse esitajaga on kokku puutunud üks kord. Vormistasi kaebuse esitanud isikule väärteomaterjali sõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Sõitis paarimehega Vilde teel Magistraali poole ja vastu tuli Volkswagen, mis suundus Szolnoki poole. Auto pööras Vilde 65 maja ette, sõitis edasi ja jäi seisma maja nr 79 ees. Auto püüdis kiiresti eemalduda. Kui auto oli peatunud maja nr 79 ees, siis sõitsid auto juurde, kuid autos kedagi näha ei olnud. Väljusid autost ja siis nägid, et isik lamas istmetel ja isik väitis, et ta magas. Mõni minut oli vahet auto peatuma jäämisel ja ja auto juurde jõudmisel. Peale kaebuse esitanud isiku kedagi autos ei olnud. Joobe tuvastamiseks kasutati AlcoQuant 6020 vist. Indikaatorvahend näitas, et isik on joobes, kuid näitu ei mäleta. Isik nõustus, et on joobes, kuid eitas sõitmist. Katsusid pidurikettaid, need olid kuumad, seega oli just sõitnud. Autole järele sõites vaatas ees sõitva auto numbrit maja nr 65 juures, numbrit enam ei mäleta. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et kaebuse esitanud isikut süüdistatakse sõiduki joobes juhtimises. Joove on tõendatud joobe tuvastamise protokolliga, veres alkoholisisalduse määramisest kaebuse esitanud isik loobus. Kaebuse esitaja vaidlustab sõiduki juhtimist. Kaebemenetluses on tunnistaja üle kuulatud . Margus T ütlustega on tõendatud, et ta nägi Vilde tee 65 maja juures kaebuse esitanud isiku sõidukit sõitmas ja peatumas maja nr 79 juures. Sõidukis oli vaid üks isik ja see oli kaebuse esitaja ning sõidukist keegi ei väljunud. Tegemist on sõiduki juhtimisega. Tunnistaja katsus ka pidurikettaid, mis olid kuumad, mis näitas, et sõiduk oli vahetult sõitnud. Seetõttu tuleb esitatud kaebus jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus tühistamata. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused, tunnistaja ütlused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on otsuse koostaja asunud seisukohale, et väärteomenetlust alustati 18.06.2009 LS § 7419 lg 1 järgi ja vastavalt LS § 20 lg 3 sätetele ei või juht olla 2 joobeseisundis. Otsuse koostaja on ka asunud seisukohale, et menetlusalune isik on toime pannud LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo ning menetlusalusele isikule määrati karistus. Samas nähtub väärteoasjas koostatud väärteoprotokollist, et protokolli koostaja on väärteo kirjeldusena märkinud seda, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes, millega rikkus LS § 20 lg 2 nõudeid ning väärteo kvalifikatsioonina on märgitud LS § 7418, mis on üle kirjutatud

1. Väärteoasja materjalides leidub ka 18.06.2009 kuupäeva kandev määrus väärteomenetluses ebaselguste lahendamise kohta, milles on märgitud, et „T.Tomsonile koostatud väärteoprotokolli on ekslikult märgitud rikkumiseks joobes juhi juhtima lubamine või joobes juhile üleandmine LS § 20 lg 2 ja LS §
2. Selle asemel peab olema joobes juhtimine LS § 20 lg 3 ja LS § 7419 lg
3. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 31 lg 1 ja § 64 menetleja määras, et tuleb lugeda väärteoprotokoll nr AB 1124022 õigeks, et Tõnu Tomson rikkus LS § 20 lg 3 ja LS § 7419 lg
4. Koopia määrusest saata menetlusalusele isikule Tõnu Tomsonile“. Sellisest määrusest nähtub, et määruse koostaja on üheselt aru saanud sellest, et väärteoprotokolli märgitud väärteo kvalifikatsioon ei ole õige. Samas jääb kohtule eelmärgitud määruse koostamine arusaamatuks. Määruse koostamisel on menetleja lähtunud VTMS §dest 31 lg 1 ja
5. Viidatud sätted puudutavad tegelikkuses tõendite kogumise põhimõtteid väärteomenetluses ega ole puutumuses määruse sisuga. Samas aga tulenevalt VTMS § 212 lg 1 tekstist: „Käesolevas peatükis reguleerimata küsimused ning muud kohtuvälise menetleja lahendi või kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtuväline menetleja või lahendit või kohtulahendit täitmisele pööranud kohtuväline menetleja või maakohtu kohtunik oma määrusega menetlusosalisi kohtusse kutsumata kirjalikus menetluses“ saab järeldada, et kahtlusi ja ebaselgusi saab määrusega lahendada vaid kohtuvälise menetleja või kohtulahendi täitmisel. Teadupärast saab täitmisel tekkivaid kahtlusi ja ebaselgusi lahendada vaid jõustunud otsuses, mida täidetakse. Väärteoprotokoll ei ole aga jõustunud otsuseks. Seega ei saa väärteoprotokollis selle koostamisel tehtud vigu määrusega lahendada ega parandada. Seda juba seetõttu, et VTMS § 68 lg 2 on sellekohane erinorm, mille kohaselt „kui protokolli koostades tuleb tõendusteavet täiendada või muuta väärteo kvalifikatsiooni, täiendatakse protokolli“. Seega tulnuks kvalifikatsiooni muutmisel täiendada väärteoprotokolli või koostada uus väärteoprotokoll ning esitada siis kas täiendatud või uus väärteoprotokoll uuesti menetlusalusele isikule tutvumiseks ja allkirjastamiseks ning uue protokolli kohta vastulause esitamise võimaluse andmiseks VTMS § 70 lg 1, 2 sätestatud korras. Käesoleval juhul on aga väärteoprotokollis üks number üle kirjutatud ja koostatud seadusest mittetulenev määrus selle vea parandamiseks, millega tehti veelgi suurem menetluslik viga. Sama määruse kohaselt on see määrus saadetud ka menetlusalusele isikule, kes seda esimest korda nägi nelja kuu möödudes koostamisest alles kohtuistungil. Vastavalt Riigikohtu 29.01.2008 otsusele nr 3-11-94-07 märgitakse väärteoprotokollis väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht ning väärteokvalifikatsioon seaduse nimetuse, paragrahvi, lõike, punkti järgi. Kohus on VTMS § 87 kohaselt väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega. Neist nõuetest tulenevalt peab juba väärteoprotokollis olema kirjeldatud menetlusalusele isikule omistatava teo kirjeldus. Kohus asub seisukohale, et koostatud väärteoprotokolli ja sellele järgnenud määruse puhul on tegemist olulise menetlusnormi rikkumisega, kuivõrd on rikutud menetlusaluse isiku kaitseõigust. Väärteoprotokollis märgitud teokirjeldus ja süüteo kvalifikatsioon LS § 7418 järgi on teineteist välistavad. Seega on raske ennast kaitsta esitatud süüdistuse vastu. Menetlusalune isik on vastulauses asunud ennast kaitsma väärteokirjelduses märgitud süüdistuse vastu, saamata aru, et tema tegu on kvalifitseeritud tema süüd välistava seadusesätte järgi. Viga on ebaseadusliku määrusega parandatud, kuid kaebuse esitanud isikule seda saadetud ei ole. Seega tekib olukord, kus menetlusalune isik ei saa ennast kaitsta. Samas on kohtuväline menetleja otsust koostades märkinud, et väärteomenetlust alustati LS § 7419 lg 1 tunnustel, kuigi väärteoprotokollist seda ei nähtu ja otsuse koostaja pidanuks väärteomaterjalist nägema seda, et menetlust alustati mitte LS § 7419, vaid LS § 7418 järgi ja et seda viga parandati ebaseadusliku määrusega. Seega on otsuse koostaja teadlikult väljunud väärteoprotokolli piiridest, jättes seejuures tähelepanuta seadusest mittetuleneva määruse, 3 millega püüti menetluslikke vigu parandada. Ka kohus ei saa kaebemenetluses väljuda väärteoprotokolli piiridest (3-1-1-74-07), mistõttu on kohus seotud väärteoprotokollis märgitud teokirjelduse ja kvalifikatsiooniga, mis aga teineteist välistavad. Kohus ei saa menetlusaluse isiku käitumist ümber kvalifitseerida LS § 7418 lt LS § 7419 lg 1 järgi, sest süütegude toimepanemise eest ettenähtud karistused on erinevad ning kohus ei saa kaebemenetluses ka raskendada menetlusaluse isiku olukorda (3-1-1-33-09). Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et vaatamata sellele, et kohtu arvates on kaebuse esitanud isiku süü temale LS § 7419 lg 1 järgi inkrimineeritud väärteo toimepanemises alkoholijoobe tuvastamise protokolli ja tunnistaja ütlustega täies ulatuses kaebemenetluses tõendamist leidnud, on esitatud kaebus põhjendatud ja vaidlustatud otsus tuleb tühistada täies ulatuses ning väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Märt Toming kohtunik 4