4-09-14655 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. oktoobril 2009 a Tallinn Väärteoasja number 4-09-14655 (2302,09,009713) Kohtunik Märt Toming Kohtuistun

§ 7422

lg 2 järgi rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni ja lg 4 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Sergei Tšõbulski, ik: 38512070238, elukoht: xxx. RESOLUTSIOON 1. Jätta Sergei Tšõbulski kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse komissari Aivar Hirs´i 26.06.2009 otsusele nr 2302,09,009713

§ 7422

lg 2 järgi rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni ja lg 4 järgi lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks, rahuldamata. 2. Jätta Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse komissari Aivar Hirs´i 26.06.2009 otsus nr 2302,09,009713

§ 7422

lg 2 järgi rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni ja lg 4 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks, muutmata.

1. Kui kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 01.12.2009 ning lisakaristuse, so mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 2 kuulise tähtaja kulgemist arvestatakse alates 01.12.2009 ning lisakaristus lõpeb 2 kuu möödumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema 1 advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 29.11.
2. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 30.11.
3. Kui kohtuotsusele kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 01.12.
4. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse komissari Aivar Hirs 26.06.2009 otsusega nr 2302,09,009713 karistati Sergei Tšõbulskit LS § 7422 lg 2 järgi rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni ja LS § 7422 lg 4 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks selles, et menetlusalune isik 05.06.2009 kell 17.09 Saue vallas Harjumaal Tallinn-Pärnu-Ikla tee
5. kilomeetril juhtis asulavälisel teel mootorsõidukit kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 26 km/h võrra, sõites kiirusega 120+-4 km/h, rikkudes sellega LE § 124 p 2 nõudeid ja pannes toime LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles palus otsus täielikult tühistada, kuivõrd antud teelõigul oli vastavalt liikluskorraldusele lubatud sõidukiirus 110 km/h (tema sõitis kiirusega 120+-4 km/h) ning seetõttu ei saa menetlusaluse isiku käitumine olla kvalifitseeritud liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi. Samuti leiab kaebaja, et vastavalt väärteoprotokolli koostamishetkel kehtinud liikluskorraldusele oli lubatud sõidukiiruse ületamine +-6 km/h. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning seletas, et Pärnu mnt-le keerates oli märk 110 km/h.Märk oli enne silda, pärast silda enam märki ei olnud. Sõitis sillalt alla, alguses sõitis Pärnu poole, siis Tallinna poole. Pööras ümber. Ajas asju, käis saeveskis, mis on pärast silda paremal, põlluteel. Tagasi tulles mingeid märke ei olnud, alles enne silda Laagri juures oli. Kui leitakse, et otsus on õige, siis palub vähendada rahatrahvi. Tööga on raskusi, veebruaris maksis ära 80 000 krooni varasemaid trahve. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et rikkumine on tõendatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli ja Maanteeameti andmetega suurendatud piirkiiruste asukohtade kohta. Selles vaidlustatud kohas piirkiirust 110 km/hni suurendatud ei olnud. Vaidlustatud otsus on seaduslik, alus otsuse tühistamiseks puudub. Seetõttu palub jätta vaidlustatud otsuse muutmata. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti kohtuvälise menetleja poolt esitatud andmetega ning tutvunud väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteoprotokollist ja vaidlustatud otsusest nähtuvalt ületas menetlusalune isik mootorsõidukit juhtides lubatud suurimat sõidukiirust asulavälisel teel vähemalt 26 kilomeetri võrra tunnis. Samuti nähtub eelnimetatud menetlusdokumentidest, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduki kiirust mõõdeti Tallinn-Pärnu-Ikla tee 14 kilomeetril ja sellel teelõigul oli lubatud suurimaks sõidukiiruseks 90 km/h. Kohtuvälise menetleja poolt kohtuistungil esitatud Maanteeameti andmete kohaselt oli suurendatud piirkiirust Tallinn-Pärnu-Ikla teel 110 km/h 19,0 kuni 25,0 kilomeetritel Harju Maakonnas Kanama ja Jõgisoo vahel mõlemas suunas, 26,9 kuni 36,6 kilomeetritel Harju Maakonnas Ääsmäe ja Kohatu vahel, samuti 40,5 kuni 44,2 kilomeetritel Harju Maakonnas Kernust Rapla Maakonna piirini. Sellistest andmetest saab järeldada, et menetlusaluse isiku poolt toime pandud kiiruse ületamine ei toimunud eelmärgitud teelõikudel, mistõttu oli lubatud suurimaks sõidukiiruseks LE § 124 p 2 kohaselt 90 km/h. Menetlusaluse isiku ütlusi selle kohta, et ta siiski kuskil läheduses nägi liikluskorraldusvahendit, mis viitas suurendatud piirkiirusele, ei loe kohus usaldusväärseteks, kuivõrd need ütlused ei riimu dokumentaalsete ja kontrollitavate tõenditega. Sellele annavad 2 kinnitust ka menetlusaluse isiku ütlused kohtuistungil selle kohta, et Pärnu mnt-le pöörates ei näinud ta suurendatud piirkiirust tähistavat liikluskorraldusvahendit. Sellest teeb kohus järelduse, et menetlusalune isik võis kergemeelselt eeldada, et piirkiirus võib olla suurendatud, kuivõrd ta võis seda näha mingil teisel teelõigul. Kohus asub seisukohale, et sellist kaebuse esitaja väidet tuleb arvestada kui kaitseversiooni, mis on esitatud eesmärgiga vabaneda võimalikust vastutusest, kuid kohtu arvates kaebuse esitanud isiku taoline käitumine liikluses näitab ilmekalt menetlusaluse isiku ükskõikset suhtumist liikluskorraldusse ning taoline käitumine on kohtu arvates liikluses ohtlik, kuivõrd isik ei suuda järgida kõige lihtsamaid liikluseeskirja nõudeid ega mõelda sellele, et kui puuduvad liikluskorraldust täpsustavad liikluskorraldusvahendid, tuleb juhinduda üldnõuetest. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud ja kvalifitseeritud õigesti LE § 124 p 2 nõuete rikkumisena ja LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteona. Vastavalt LS § 7422 lg 2 sätetele mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Vastavalt LS § 7422 lg 4 sätetele võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Käesoleval juhul on määratud rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, so ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning juhtimisõigus on ära võetud ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Esitatud kaebuses on küll vaidlustatud otsust kogu ulatuses, kuid kohtuistungil leidis menetlusalune isik, et juhul, kui otsust ei tühistata, siis võiks vähendada põhikaristust, jättes lisakaristuse muutmata, kuivõrd kaebuse esitanud isikul puuduvad rahalised vahendid. Kohus leiab, et määratud põhikaristuse leevendamiseks või tühistamiseks või määratud lisakaristuse leevendamiseks või tühistamiseks alus puudub. LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemine saab olla vaid tahtlik tegu ja seda ei ole võimalik toime panna ettevaatamatusest. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt ületas menetlusalune isik lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h. Kohus asub seisukohale, et rikkumise raskus vastab määratud karistuse määrale. Väärteoasjast nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, mis on ulatunud kümnetesse tuhandetesse kroonidesse, samuti on teda karistatud arestiga ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega. Vaatamata trahvide tasumisest tekkinud rahalistele raskustele on menetlusalune isik endiselt jätkanud samalaadsete väärtegude toimepanemist. Inkrimineeritud väärteo toimepanemise ajaks oli menetlusalusel isikul 12 kustumata karistust liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Arvestades taolisi asjaolusid leiab kohus, et kohtuväline menetleja on sellisele rikkumisele ja menetlusalusele isikule põhjendatult määranud karistuse nii rahatrahvina kui ka juhtimisõiguse äravõtmisena, kuivõrd menetlusalune isik on üheselt ja järjekindlalt mõista andnud, et ta ei ole suuteline tajuma liikluskorraldusvahenditel edastatavat informatsiooni ega täitma liikluseeskirja nõudeid. Seega kui juht ei ole võimeline tajuma ja ei soovigi tajuda liikluskorraldusvahendeid, millest juhindumine on LE § 5 sätte kohaselt kohustuslik ega soovi kohandada enda juhitava sõiduki liikumiskiirust vastavalt kehtivatele liikluseeskirja sätetele, tuleb ta juhtimiselt kõrvaldada, kuivõrd ta on oma suhtumiselt liikluseeskirja nõuetesse teistele ohtlik. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus on põhjendamatu ning alus selle kaebuse rahuldamiseks või vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks puudub. Märt Toming kohtunik 3