4-09-15877 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. oktoobril 2009 a Tallinn Väärteoasja number 4-09-15877 (2302,09,010654) Kohtunik Märt Toming Kohtuistun

§ 7422lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks.

Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Sergei Tšõbulski, ik: 38512070238, elukoht: xxx. RESOLUTSIOON 1. Jätta Sergei Tšõbulski kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse komissari Kairi Palits´i 16.07.2009 koostatud otsusele nr 2302,09,010654

§ 7422lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks, rahuldamata.

2. Jätta Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse komissari Kairi Palits´i 16.07.2009 koostatud otsus nr 2302,09,010654

§ 7422lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks, muutmata.

1. Kui kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 01.12.2009 ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 4 kuulise tähtaja kulgemist arvestatakse alates 01.12.2009 ning põhikaristus lõpeb 4 kuu möödumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse 1 soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 29.11.
2. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 30.11.
3. Kui kohtuotsusele kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 01.12.
4. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse komissari Kairi Palits´i 16.07.2009 koostatud otsusega nr 2302,09,010654 karistati Sergei Tšõbulskit LS § 7422 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks selles, et menetlusalune isik 25.06.2009 kell 14.43 Saue vallas Harjumaal Tallinn-Pärnu-Ikla tee
5. kilomeetril juhtis asulavälisel teel mootorsõidukit kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 24 km/h võrra, sõites kiirusega 118+-4 km/h, rikkudes sellega LE § 124 p 2 nõudeid ja pannes toime LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles palus otsus täielikult tühistada, kuivõrd antud teelõigul oli vastavalt liikluskorraldusele lubatud sõidukiirus 110 km/h (tema sõitis kiirusega 118+-4 km/h) ning seetõttu ei saa menetlusaluse isiku käitumine olla kvalifitseeritud liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning seletas, et enne silda on pöörde koht ja arvab, et seal pööraski ümber. Seal ei ole ühtegi märki ja siis pole millestki juhinduda. Enne seda on 110 märk. Pärnu mnt poolt oli vaja sõita metsa, kõrvalteele, sõitis Jälgimäele. Enne oli 110 märk, kuid 90 oma ei olnud. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et rikkumine on tõendatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli ja Maanteeameti andmetega. Koostatud on õige otsus ja alus selle muutmiseks või tühistamiseks puudub. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud väärteotoimiku materjalidega ja kohtuvälise menetleja esitatud Maanteeameti andmetega suurendatud piirkiirusega teelõikude kohta, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteoprotokollist ja vaidlustatud otsusest nähtuvalt ületas menetlusalune isik mootorsõidukit juhtides lubatud suurimat sõidukiirust asulavälisel teel vähemalt 24 kilomeetri võrra tunnis. Samuti nähtub eelnimetatud menetlusdokumentidest, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduki kiirust mõõdeti Tallinn-Pärnu-Ikla tee 17 kilomeetril ja sellel teelõigul oli lubatud suurimaks sõidukiiruseks 90 km/h. Kohtuvälise menetleja poolt kohtuistungil esitatud Maanteeameti andmete kohaselt oli suurendatud piirkiirust Tallinn-Pärnu-Ikla teel 110 km/h 19,0 kuni 25,0 kilomeetritel Harju Maakonnas Kanama ja Jõgisoo vahel mõlemas suunas, 26,9 kuni 36,6 kilomeetritel Harju Maakonnas Ääsmäe ja Kohatu vahel, samuti 40,5 kuni 44,2 kilomeetritel Harju Maakonnas Kernust Rapla Maakonna piirini. Sellistest andmetest saab järeldada, et menetlusaluse isiku poolt toime pandud kiiruse ületamine ei toimunud eelmärgitud teelõikudel, mistõttu oli lubatud suurimaks sõidukiiruseks LE § 124 p 2 kohaselt 90 km/h. Menetlusaluse isiku ütlusi selle kohta, et ta varem Jälgimäele sõites nägi liikluskorraldusvahendit, mis viitas suurendatud piirkiirusele, ei loe kohus usaldusväärseteks, kuivõrd need ütlused ei riimu dokumentaalsete ja kontrollitavate tõenditega. Sellest teeb kohus järelduse, et menetlusalune isik esitas kaebuses versiooni, et piirkiirus võib olla suurendatud, kuivõrd ta nägi mingil teisel teelõigul, eesmärgiga esitada kaitseversiion vabanemaks järjekordsest vastutusest. Kohus asub seisukohale, et taoline käitumine näitab ilmekalt menetlusaluse isiku ükskõikset suhtumist liikluskorraldusse ning taoline käitumine on kohtu arvates liikluses ohtlik, kuivõrd isik ei suuda järgida kõige lihtsamaid liikluseeskirja nõudeid ega mõelda sellele, et kui puuduvad liikluskorraldust täpsustavad liikluskorraldusvahendid, tuleb juhinduda üldnõuetest. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemine on tõendamist 2 leidnud ja kvalifitseeritud õigesti LE § 124 p 2 nõuete rikkumisena ja LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteona. Vastavalt LS § 7422 lg 2 sätetele mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Vastavalt LS § 7422 lg 4 sätetele võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja üldse loobunud rahatrahvi kui põhikaristuse kohaldamisest ja määranud põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks, so 2/3 ulatuses ettenähtud sanktsiooni ülemmäärast. Kohus leiab, et määratud karistuse leevendamiseks või tühistamiseks alus puudub. LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemine saab olla vaid tahtlik tegu ja seda ei ole võimalik toime panna ettevaatamatusest. Seda eriti olukorras, kus menetlusalust isikut oli samal teelõigul samasuguse rikkumise eest kolm nädalat varem kinni peetud. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt ületas menetlusalune isik lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h. Kohus asub seisukohale, et rikkumise raskus vastab määratud karistuse määrale. Väärteoasjast nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ning temale on karistusena määratud nii rahatrahve, areste, samuti on kohaldatud mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Väärteo toimepanemise ajaks oli menetlusalusel isikul 13 kustumata karistust ja üks otsus oli veel üle-eelmise ja samalaadse rikkumise eest koostamata. Nendele asjaoludele vaatamata jätkas menetlusalune isik järjekindlalt liiklusalaste väärtegude toimepanemist ja pani toime uue raske liiklusalase rikkumise. Seega senised rahalised mõjutusvahendid ei ole oma eesmärki saavutanud, so ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Sellega on menetlusalune isik üheselt ja järjekindlalt mõista andnud, et ta ei ole suuteline tajuma liikluskorraldusvahenditel edastatavat informatsiooni ega täitma liikluseeskirja nõudeid ja taoline käitumine näitab, et menetlusalusel isikul ka soov liikluseeskirja nõudeid järgida puudub. Seega kui juht ei ole võimeline tajuma ja ei soovigi tajuda liikluskorraldusvahendeid, millest juhindumine on LE § 5 sätte kohaselt kohustuslik ega soovi kohandada enda juhitava sõiduki liikumiskiirust vastavalt kehtivatele liikluseeskirja sätetele, tuleb ta juhtimiselt kõrvaldada ning edaspidi üldse välistada tema osalemine liikluses mootorsõiduki juhina, kuivõrd ta on oma suhtumiselt liikluseeskirja nõuetesse ja käitumiselt liikluses iseendale ja teistele ohtlik. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus on põhjendamatu ning alus selle kaebuse rahuldamiseks või vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks puudub. Märt Toming kohtunik 3