4-09-15482/1

4-09-15482 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-09-15482 (2316,09,009067) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Anna Iljitšova (ik: 47904212227, elukoht: xxx) Kohtuvälise menetleja esindaja Kadi Muts RESOLUTSIOON
3. Anna Iljitšova süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 6 (kuus) päeva.
4. Anna Iljitšovale määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Politseiprefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas. Arest peab olema ära kantud hiljemalt 14.12.
5. Kui määratud arest ei ole tähtaegselt ära kantud kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning määratud aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest.
6. Anna Iljitšovalt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 450 (nelisada viiskümmend) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Anna Iljitšova, 4-09-15482, joobe tuvastamine“.
7. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 29.10.
8. Kohtuotsus jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 08.06.2009 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1073769 selles, et 08.06.2009 kell 15.52 peeti Sõle 23 maja juures kinni Anna Iljitšova, kes toimetati Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 1459/71 tuvastati menetlusalusel isikul narkootiline joove fentanüülist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli on menetlusalune isik selgitusena märkinud, et nuusutas hiinlast. Kohtuistungile menetluslune isik ei ilmunud kuigi menetlusaluse isiku ema oli kohtukutse allkirja vastu kätte saanud piisava ajavaruga. Kuivõrd menetlusaluse isiku ema puhul on tegemist täisealise isikuga, kes elab koos menetlusaluse isikuga, siis loeb kohus kohtukutse kätteantuks seaduses sätestatud korras. Menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust väärteoasja arutamise edasilükkamiseks, mistõttu peab kohus võimalikuks väärteoasja arutada menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalusele isikule tuleb määrata karistusena arest, sest eelmised trahvid on tasumata ja varem on teda korduvalt arestidega karistatud. Taotleb karistuseks arest 6 päeva, välja mõista ekspertiisikulud. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud nii menetlusaluse isiku süüd osaliselt tunnistavate ütluste kui ka laboratoorse analüüsiga. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et narkootilise aine tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut viimaste aastate jooksul korduvalt karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest nii rahatrahvide kui ka arestidega. Senini määratud rahatrahvid on senini tasumata. Sellele vaatamata on ta jätkanud väärtegude toimepanemist. Taolised isikuandmed annavad tunnistust sellest, et menetlusalusel isikul puudub legaalne sissetulek ning võimalus ja soov trahvi tasuda. Seetõttu leiab kohus, et rahatrahv kui karistusliik ei ole oma mõju avaldanud ega saagi mõju avaldada, sest trahvid jäetakse tasumata, mistõttu tuleb loobuda rahatrahvi määramisest ning kohaldada tuleb aresti. Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut on varem korduvalt samalaadsete väärtegude toimepanemise eest lühiajalise ja pikaajalise arestiga karistatud, mistõttu peab kohus vajalikuks määrata taas aresti, mis sunniks menetlusalust isikut hoiduma narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamisest edaspidi või siis vähemalt aresti kandmise ajal. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdiststakse vaid ühe väärteo toimepanemises, võib aresti määrata alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka menetlusalusel isikul joobe tuvastamisel tehtud kulutused täies ulatuses. Märt Toming kohtunik