KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.november 2009.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-09-21203 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Väärteoasi Juri Aganitši väärteoasi NPALS § 151 järgi Menetlusalune isik Juri Aganitš (isikukood 38604242788, kodakondsus Eesti Vabariik, elukoht xxx, töökoht puudub) Asja läbivaatamise kuupäev 16.november 2009.a. Istungil osalenud isikud kohtuvälise menetleja, Põhja Politseiprefektuuri, esindaja Tõnis Gents RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 48, NPALS § 151 ning VTMS §-dest 83 p 2, 107-111, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Juri Aganitš NPALS § 151 järgi ja mõista karistuseks arest 4 (neli) päeva. Kohustada Juri Aganitšit asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 18.12.2009.a. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. Juri Aganitši poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada Juri Aganitši suhtes sundtoomist arestimajja. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja PP arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Välja mõista Juri Aganitšilt ekspertiisitasu 1106 (üks tuhat ükssada kuus) krooni riigituludesse joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise eest ja see tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr. 10220034800017 SEB või 221023778608 Swedbank, viitenumber
- Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Juri Aganitšile on koostatud 13.09.2009.a. väärteoprotokoll nr AB 1110818 selle kohta, et tema, viibides 13.09.2009.a kella 13.45 ajal Harju maakonnas, Tallinnas, aadressil Liikuri 28, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta, rikkudes sellega NPALS § 3 lg 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav NPALS § 151 järgi. Juri Aganitš Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 16.11.2009.a. kell 09.00 toimunud kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule adresseeritud kohtukutse anti Juri Aganitšile isiklikult allkirja vastu üle 19.10.2009.a. Seega oli menetlusalune isik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et Juri Aganitši süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Varasemad rahatrahvid on tasumata, isik jätkab väärtegude toimepanemist, mingisugust järeldust ta eelnevatest karistustest teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada Juri Aganitšit väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest arestiga 4 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukohad ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et Juri Aganitši süü väärteo, narkootikumi tarvitamises ilma arsti ettekirjutuseta, toimepanemises on tõendamist leidnud eelkõige Juri Aganitši poolt kohtuvälises menetluses 13.09.2009.a. antud ütlustega, mille kohaselt ta tarvitas valget hiinlast (lk 1), 13.09.2009.a õiendiga isikusamasuse tuvastamise kohta (lk 2), kiirabikaardiga, mille järgi Tallinna Kiirabi sai 13.09.2009.a väljakutse Vikerlase 14 asuvasse politseiosakonda, Juri Aganitšil tuvastati narkojoobe tunnused ning isik anti peale esialgseid meditsiinitoiminguid üle politseile (lk 3), saatekirjaga joobeseisundi tuvastamise toimingute tegemiseks, mille kohaselt uriiniproovi võtmine menetlusaluselt isikult, säilitamine ja toimetamise ekspertiisiasutusse maksis 180 krooni (lk 5), joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga, mille järgi võeti Juri Aganitšilt Wismari Haigla AS-i poolt 13.09.2009.a. uriinianalüüs narkootilise või psühhotroopse aine sisalduse määramiseks (lk 6), joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga, millisest nähtub, et Juri Aganitši suhtes teostatud joobeseisundi tuvastamine läks maksma 926 krooni ja uriinianalüüsi tulemusena tuvastati EKI poolt fentanüüli ja 7-aminoklonasepaami olemasolu menetlusaluse isiku organismis (lk 7). Juri Aganitši poolt toime pandud eelpool kirjeldatud väärteo kvalifikatsioon NPALS § 151 järgi on õige. Kohtu hinnangul on Juri Aganitš väärteo toime pannud tahtlikult. Kohtule pole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid, et isikul oli olemas arsti ettekirjutus narkootikumide või psühhotroopsete ainete tarvitamiseks. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud KarS §-de 57 ja 58 järgi menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et Juri Aganitšit on varem väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega, mis on tasumata, ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut rahatrahviga, kuivõrd isikul puudub ka töökoht, st legaalne 2 sissetulekuallikas. Jättes tasumata varasemad rahatrahvid, väljendab menetlusalune isik oma hoolimatut suhtumist eelnevalt määratud karistustesse. Juri Aganitš ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et Juri Aganitšit tuleb seniste rikkumiste arvu arvestades karistada arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Kuna isikut ei ole varem karistatud arestiga, leiab kohus, et põhjendatud on lühiajalise aresti, so 4 päeva, kohaldamine. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks VTMS § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 18.
- 2009.a. Samuti kuuluvad menetlusaluselt isikult riigituludesse välja mõistmisele viimase joobeseisundi tuvastamisega kaasnenud kulutused ekspertiisi teostamisel, millised on kogusummas 1106 krooni. Aulike Salo Kohtunik 3