4-09-11894/7

4-09-11894 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2009.a, Tallinn Väärteoasja number 4-09-11894 (2302,09,006770) Kohtunik Sten Lind Kohtuistungi sekretär Kertu Hanni Väärteoasi Peeter Ude kaebus Põhja Politseiprefektuuri 03.07.
2. a otsuse peale Peeter Ude väärteoasjas LS § 7422 lg 2 järgi, taotlusega otsus tühistada. Menetlusalune isik: Peeter Ude (ik 38006270251; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht xxx; töökoht OÜ M ) Kohtuväline menetleja Põhja Politseiprefektuuri esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 3 ja § 133-135
3. Kaebus rahuldada.
4. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri 03.07.
5. a otsus Peeter Ude väärteoasjas LS § 7422 lg 2 järgi ja lõpetada väärteoasjas menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooniõiguse kasutamiseks tuleb sellest otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest (see on hiljemalt 13.11.2009.a). Menetlusalune isik saab vastavalt VTMS §-le 155 ja 156 esitada kassatsiooni üksnes advokaadi vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajja 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav.
6. Peeter Udele koostati 10.04.
7. a väärteoprotokoll selle kohta, et ta samal päeval, juhtides sõiduautot Jeep Grand Cherokee, ületas Tallinn-Tartu maantee
8. kilomeetril lubatud sõidukiirust (90 km/h) mitte vähem kui 24 km/h, sõites kiirusega 118+/-4 km/h. Sellega rikkus ta LE § 124 p 2 ja pani toime LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Põhja Politseiprefektuuri 11.05.
9. a otsusega karistati P. Ude’t LS § 7422 lg 2 järgi 50 trahviühiku (3000 krooni) suuruse rahatrahviga.
10. P. Ude vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse, taotledes selle tühistamist. Kaebuses ei ole vaidlustatud kiiruse ületamise fakti, kuid on leitud, et tegu ei pandud toime tahtlikult ega ettevaatamatusest ning, et P. Ude tegutses hädaseisundis või kohustuste kollisiooni tingimustes. Kohtuistungil täpsustas P. Ude kaitsja, et süüteokoosseis on täidetud, kuid esines õigusvastasust välistav asjaolu – P. Ude tegutses hädakaitses. Lisaks leiti, et kohtuväline menetleja ei ole teinud kõike endast olenevat, et selgitada välja sündmuse asjaolud, ega kogunud kõiki võimalikke tõendeid. Nimelt jäeti kohtuvälises menetluses hoolimata vastavasisulisest taotlusest tunnistajana üle kuulamata P. Ude autos viibinud kaassõitja Ü. Ude.
11. Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna P. Ude tegutses hädaseisundis. P. Ude andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta sõitis mööda Tartu maanteed. Jüri ringteel nägin autosid Tartu maanteele tulemas ja rivistus teise ritta, võimaldamaks neil maanteele tulla.. Üks ringteelt tulnud autodest, Volvo, möödus tast kiiresti. Seejärel reastus P. Ude tagasi
12. ritta, kuna teine auto – Audi ei paistnud tahtvat tast mööduda. Seejärel reastus Audi
13. ritta ja sõitis P. Ude autost mööda. Ühel hetkel pidurdasid mõlemad autod korraga järsult, nii, et Volvo jäi P. Ude auto ette, Audi aga kõrvale. P. Ude vajutas pidurit ja pööras Audi taha. Lõpuks õnnestus P. Udel pääseda Volvo ja Audi vahelt läbi. Seejuures kiirendas ta, et olukorrast väljuda. Ta tahtis helistada politseisse, kuid siis märkas juba ees politseiametnikku. Ta ise peatas auto politseiametniku juures ja palus kohe ka ülejäänud kaks autot peatada. Politseinik sellest keeldus argumendiga, et P. Ude ületas kiirust. Samuti keeldus politseiametnik autos olnud Ü. Ude tunnistajana üle kuulamast. Samalaadse väite on P. Ude esitanud eelnevalt ka kohtuvälises menetluses, esmalt kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis ning seejärel ka esitatud avalduses, mida kohtuväline menetleja käsitas vastulausena. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et menetluslikult on nimetatud avaldus käsitatav vastulausena. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis on P. Ude märkinud, et eessõitvad autod tekitasid liiklusohtliku olukorra. Nimelt 2 autot – punane Audi ja must Volvo möödusid temast. Nähes politseid pööras must auto talle järsult ette ja pidurdas. Kokkupõrke vältimiseks ja arusaamatuste vältimiseks vahetas P. Ude rida ja möödus kahest autost. Ühtlasi on P. Ude märkinud, et lisamaterjalide edastab e-posti teel. Eespool nimetatud avalduses ongi P. Ude kirjeldanud sündmust täpsemalt ning teinud seda sarnaselt kohtuistungil antud ütlustele. P. Udega samal moel kirjeldas sündmust kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud Ü. Ude. Kiirust mõõtnud politseiametnik A. Saareoks andis kohtuistungil tunnistajana ütlusi, milles kinnitas, et P. Ude autoga samal ajal lähenes veel kaks väiksemat autot. Samuti andis ta ütlusi selle kohta, et P. Ude tahtis ka nende kahe auto peatamist, küsis, miks ta teisi kahte autot ei peatanud. Samuti andis A. Saareoks ütlusi selle kohta, et P. Udega samal ajal rääkis midagi ka teine autos olnud isik, kuid kuna ta suhtes P. Udega, ei kuulnud ta, mida teine isik (Ü. Ude) rääkis. P. Ude taotles Ü. Ude ülekuulamist, kuid A. Saareoks ei pidanud seda vajalikuks, kuna Ü. Ude ei oleks osanud anda ütlusi kiiruse mõõtmise kohta. A. Saareoks selgitas kohtuistungil, et ta mõõtis kiirust Tartu-Võru mnt 15 km-l, nägi, kuidas nägin kurvist tuli 2 autot ja siis maastur tuli 2 autost mööda, sõites kiiremini kui lubatud. Kohtuistungi raames toimunud paikvaatlusel kohus veendus, et kohast, kus A. Saareoks kiirust mõõtis, u 700 m kaugusel on tõepoolest kurv ning selle ääres puud, mistõttu kurvieelset olukorda kiiruse mõõtmise kohast ei näe. Paikvaatluse raames sõideti läbi teelõik Jüri ringist kuni kiiruse mõõtmise kohani, sel ajal kirjeldas P. Ude sündmuste käiku. Samal ajal paluti politseiametnikul, kes oli kiiruse mõõtmise kohas, anda teada, kui auto ilmub tema vaatevälja. Seejuures selgus, et väidetav P. Ude autole ette keeramine (P. Ude esitatud skeemil situatsioon 4) toimus enne kui auto jõudis politseiametniku vaatevälja. Sellest tulenevalt on ainsad eelnevat situatsiooni puudutavad tõendid menetlusaluse isiku P. Ude ja tunnistaja Ü. Ude ütlused. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlusi tuleb pidada usaldusväärseks järgmistel põhjustel. P. Ude viitas koheselt kinnipidamisel sellele, et tema teo tingis teiste autode põhjustatud liiklusohtlik olukord. Seejuures taotles ta ka koheselt autos viibinud sõitja üle kuulamist. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt fikseeriti P. Ude auto kiirus hetkel, mil see oli mõõtmiskohast 526,2 m kaugusel. 520 m läbimiseks kiirusel 114 km/h kulub ca 16 sekundit. Kuna auto aeglustas, et politseiametniku juures peatuda, kulus küll mõnevõrra rohkem aega, kuid kohus ei pea usutavaks, et selle suhteliselt lühikese aja jooksul oleks jõudnud välja mõelda ja kooskõlastada ühise versiooni toimunust. Samuti arvestab kohus sellega, et kuigi korrakaitseosakonna õiendi kohaselt on P. Udet korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude eest, ei ole ta seni neid vaidlustanud ning on varasematel juhtudel trahvid tasunud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et antud ütluste puhul pole alust arvata, et need on antud vastutusest pääsemiseks. Eelnevate ütlustega on kohtu hinnangul tõendatud, et P. Ude tegutses hädaseisundis. Kuigi esines rünne P. Ude õigushüvedele, ei ole tegemist hädakaitsega KarS § 28 tähenduses, kuna viimane eeldab ründe tõrjumiseks ründaja õigushüve kahjustamist. Lubatud sõidukiiruse ületamisega ei kahjustanud aga P. Ude Audi või Volvo roolis olnud juhtide õigushüvesid. Ka hädaseisundi puhul võib oht tuleneda ründest, kuid selle tõrjumisel ei kahjustata ründaja õigushüve. Kohtu hinnangul oli P.Ude hädaseisundis, kuna nii sõiduauto Volvo kui sõiduauto Audi juht põhjustasid oma manöövritega mitmel korral liiklusohtliku olukorra LS § 7467 tähenduses, s.o olukorra, mis sunnib teist liiklejat ohu vältimiseks järsult muutma liikumissuunda või -kiirust või peatuma. Kohtu hinnangul ei ole oluline see, mis oli nimetatud liiklusohu põhjustamise eesmärk, kuna ainuüksi liiklusohu põhjustamine kujutab endast liikluseeskirja nõuete rikkumist ja liiklusohu mõistest tuleneb ka see, et esineb oht liikleja õigushüvedele – tema elule ja tervisele ja/või varale. Nimelt tulenev liiklusohu mõistest, et isik on sunnitud tegutsema liiklusõnnetuse ja seega kahju tekkimise vältimiseks. Selleks, et saaks rääkida õigusvastasust välistavast asjaolust, tuleb aga hinnata ka seda, kas kaitsetegevus oli vajalik, s.o sobiv, säästvaim ja proportsionaalne vahend ründe tõrjumiseks. Sobiv on kaitsevahend, mis tõrjub ründe lõplikult, lõpetades selle täielikult ja otsekohe. Käesoleval juhul jäid mõlemad teised autod P. Udest maha. Seega kõrvaldas P. Ude oma teoga ohu. Samuti ei näe kohus teisi, säästvamaid meetmeid. Seega tegutses P. Ude hädaseisundis KarS § 29 lg 1 tähenduses, mistõttu tuleb menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Sten Lind Kohtunik