4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 20.10.2009 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-09-10799 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kaitsja vandeadvokaat Kaido KOOGA Kohtuasi Viru Vangla materjalid Ivo GERTSI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Ivo GERTS sünd. 17.11.1985, isikukood 38511172767, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 7 klassi, rahvuselt eestlane, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 28.02.2005 ja lõpp 15.08.2010 Jätta Ivo GERTS vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 13.07.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Ivo Gertsi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Ivo Gerts on süüdi tunnistatud Lääne-Viru Maakohtu 01.07.2005 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.4, §200 lg.2 p.7 ja §214 lg.2 p.4 järgi. KarS §64 lg.1 kohaldamisega mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KarS §65 lg.2 alusel suurendati nimetatud karistust Lääne-Viru Maakohtu 20.10.2004 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse (1 aasta 5 kuud 18 päeva vangistust) võrra ja liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 5 kuud 18 päeva vangistust karistuse algusega 28.02.

1. 1 Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 18 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav ei ole Viru Vanglas hõivatud taasühiskonnastava tegevusega. Individuaalse täitmiskava kohaselt asus kinnipeetav 2008.aasta sügisest õppima Jõhvi Gümnaasiumi 8-ndasse klassi, kuid oli direktori 30.10.2008 käskkirjaga käitumisprobleemide pärast koolist välja arvatud. Kinnipeetav on osalenud sotsiaalprogrammides Vabanemiseelne programm ja Viha juhtimine ning osalenud individuaalvestlustel psühholoogiga. Kinnipeetav abiellus Viru Vanglas, kuid mingit kooselukogemust ei oma. Kinnipeetaval on madal haridustase ja vähesed töökogemused. Kinnipeetava enesehinnang ei ole adekvaatne, on põhjendamatult kõrgendatud ja enesekeskne. Olukorras, kus kinnipeetav tunnetab ohtu, võib kinnipeetav käituda emotsionaalselt ja verbaalselt agressiivselt. Sotsiaalsed oskused suhtlemiseks ja kohanemiseks vastavad elukogemustele, kuid alkoholijoobes on kinnipeetaval oht kaotada enesekontroll ja olla agressiivne. Kinnipeetav kannab reaalset vangistust esimest korda, kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Kuritegude raskusaste on suurenenud vägivaldsuse näol, soodusteguriks on alkoholijoove. 15.05.2009 on kinnipeetava suhtes algatatud kriminaalasi KarS §275 tunnustel. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega ja teeb ettepaneku kohustada kinnipeetavat ennetähtaegse vabastamise korral mitte tarvitama alkoholi, asuma kohtu määratud tähtaja jooksul tööle ning hoiduma suhtlemisest kriminaalkorras karistatud isikutega. Kinnipeetav on abielus, kuid kooselukogemus ja lapsekasvatamiskogemus tal puuduvad. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama isa juurde xxx, kus on 3-toaline korter ja kus elab isa koos oma vennatütrega, kes lahkub korterist, kui kinnipeetav vabaneb. Kinnipeetava isa toetab poja elamaasumist tema juurde, kuid ei nõustu, et sinna tuleksid elama ka poja abikaasa koos eelmisest abielust sündinud tütrega. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda 4-kuulise tähtajaga tööle xxx. Isa sõnul on kinnipeetaval esinenud tahtmatust tööd teha ja äraviilimise võimaluste otsimist. Isa on nõus poega vajadusel nii sotsiaalselt kui materiaalselt toetama. Isa sõnul pojal alkoholiprobleemi ja agressiivset käitumist ei esinenud. Positiivse asjaoluna võivad mõjutada kinnipeetava käitumist vabaduses elu- ja töökoha olemasolu, lähivõrgustiku toetus ning tahe edaspidi seaduskuulekalt elada. Kinnipeetava uue kuriteo ohtlikkuse riskifaktorid on alkoholi tarvitamine, kriminaalset käitumist omavate isikutega suhtlemine ja probleemide vale lahendusstrateegia. Maakohtu istung Kinnipeetav Ivo Gerts taotles maakohtu istungil enda vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega ja seletas, et asub elama isa juurde, käesolevaks ajaks on isa nõustunud enda juurde elama võtma ka kinnipeetava abikaasa koos viimase lapsega. Prokuröri abi Sergei Travnikov ei toetanud maakohtu istungil taotlust ja leidis, et see on põhjendamata. Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga põhjendatud ja palus see rahuldada. leidis maakohtu istungil, et taotlus on Maakohtu määruse põhjendused 2 Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et Ivo Gerts tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav kannab käesoleval ajal karistust kolme erineva Karistusseadustiku sätte järgi - §199, §214 ja §200 järgi. Varem on teda kriminaalkorras karistatud 2 korda, viimane kord 2004.aastal vangistusega 1 aasta 6 kuud katseajaga 2 aastat. Eeltoodust nähtub, et kinnipeetavale oli määratud tingimisi karistus, kuid seda kinnipeetav ei läbinud ja pani uued kuriteod toime katseajal. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 18 distsiplinaarkaristust. Maakohus leiab, et seega ei ole Ivo Gerts isik, kes oleks õigustanud usaldust, läbinud katseaja nõuetekohaselt ja käitunud ka vangistuses seaduskuulekalt. Maakohtul puudub veendumus, et sellel korral on kinnipeetav selleks võimeline. Kinnipeetav on nimetanud oma elukohaks, kuhu asub peale vabanemist elama, oma isa elukoha. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku arvamusest, on tegemist isale kuuluva korteriga. Samas ei nõustu isa, et temale kuuluvasse korterisse tuleksid elama ka poja abikaasa koos oma tütrega. Isa on kriminaalhooldusametnikule seletanud, et pojal ei ole mingit kooselu- ja lapse kasvatamise kogemust. Kuna kinnipeetav kinnitas maakohtu istungil, et soovib elama asuda isa juurde, viimane aga ei nõustu poja abikaasa ja viimase tütre enda juurde elama asumisega, leiab maakohus, et käesoleval ajal ei ole lõplikult ja üheselt selge, kas kinnipeetaval on vabanemise korral olemas elamispind, kuhu koos perega elama asuda ja kus see elamispind asub. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetavale on vabanemise korral garanteeritud töö neljaks kuuks xxx. Edasised andmed tööga kindlustamise osas asja materjalides puuduvad. Arvestades seda, et kinnipeetavat on varem korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest, samuti kinnipeetava madalat haridustaset, eriala ja töökogemuse puudumist, on oht, et materiaalsete raskuste tekkimisel võib kinnipeetav hakata toime panema uusi kuritegusid. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et täitmata võlanõudeid on kinnipeetaval 12, mis halvendab veelgi tema materiaalset olukorda. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav ei ole vangistuses soovinud õppida ega tegeleda muu taasühiskonnastava tegevusega. Kinnipeetava osalemise sotsiaalprogrammides Vabanemiseelne programm ja Viha juhtimine loeb maakohus positiivseks, kuid leiab, et vaid nimetatud programmides osalemine ei anna alust tema ennetähtaegseks vabanemiseks. 3 Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal on ennatlik ega ole põhjendatud. Eelkõige on mittevabastamise põhjuseks kindla ja üheseltmääratletava elukoha ning kindla alalise töökoha puudumine, samuti kinnipeetava käitumine varasemalt katseajal. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses näidanud üles tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab maakohus, et tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Samuti ei ole see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Uute kuritegude toimepanemise risk on Ivo Gertsi poolt jätkuvalt kõrge. Isik, kes pani korduvalt toime kuriteod ja sooritas need katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
2. Anne PALMISTE Kohtunik 4