lg 1 kohaselt on meessoost Eesti kodanik kohustatud teenima kaitseväes – täitma kaitseväeteenistuskohustust.
kohaselt võtab Kaitseressursside Amet kutsealuse arvele kaitseväeteenistuskohustuse täitmiseks alates tema 17-aastaseks saamisest.
lg 1 kohaselt kutsutakse kutsealused ajateenistusse 18 kuni 27 aasta vanuselt (kaasa arvatud). Väärteomenetluse käigus on tuvastatud, et Eesti Vabariigi kodanik Veiko Klemmer, kes oli teadlik oma kohustusest ilmuda ajateenistusse 03.07.2007.a., jättis mõjuva põhjuseta ilmumata ajateenistuskohustuse täitmiseks ajateenistusse ning rikkus
Seega pani Veiko Klemmer süüliselt toime
ette nähtud väärteo, s.o kutsealuse poolt ajateenistusse ilmumise kohustuse eiramine. Veiko Klemmer esitas Tartu Maakohtule kaebuse kohtuvälise mentleja otsuse peale, milles taotleb väärteootsuse tühistamist ja temale hüvitise 5400 krooni maksmist. Kaebuses leitakse, et ajateenistusse kutsumise aluseks olev 21.10.2006.a. otsus nr 9-4.2/18274 „Ajateenistusse kutsumine“ on tühine, mistõttu ei saa kehtiv olla ka tühise haldusakti alusel toimetatud väärteomenetlus; väärteo menetlemisel on ületatud väärteo aegumistähtaega; väärteomenetluses piirati Veiko Klemmeri õigust anda menetlusaluse isikuna ütlusi; samuti taotleb Veiko Klemmer oma kaebusega talle määratud rahatrahvi suuruses summas hüvitise maksmist. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt jättis Veiko Klemmer sõjaväkke minemata protesti märgiks, kuna 3 aastat tagasi tehtud arstliku ekspertiisi komisjoni otsus ei saa olla pädev. Samuti käib Veiko Klemmeri õiglustunde vastu asjaolu, et sõjaväekohustus peaks olema üleüldine, kuid kaitseväeteenistuse seadus kehtestab ajateenistuskohustuse üksnes meestele. Kohtuvälise menetleja ametnik esitas Kaitseressursside Ameti kirjaliku seisukoha Veiko Klemmeri kaebuse kohta. Kirjaliku seisukoha kohaselt ei nõustu Kaitseressursside Amet Veiko Klemmeri kaebusega väärteomenetluses tehtud otsuse tühistamiseks ja 5400 kroonise hüvitise maksmiseks. Kaitseressursside Amet on seisukohal, et otsus on seaduslik ning põhineb asjas kogutud tõenditel. Kaitseressursside Amet on seisukohal et otsuse nr 9-4.2/18274 puhul on tegemist haldusaktiga. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 3 lg 1 kohaselt kuulub avalik-õiguslike vaidluste lahendamine halduskohtu pädevusse. HKMS § 6 lg 2 p 1 kohaselt võib kaebusega taotleda haldusakti tühistamist. Seega puudub Tartu Maakohtul pädevus küsimustes, mis puudutavad Kaitseressursside Ameti otsuse nr 9-4.2/18274 tühistamist. Veiko Klemmer on 20.02.2003.a. arstliku komisjoni otsusega nr 1/13/7 tunnistatud kaitseväeteenistuskõlblikuks. Kutsealune oli Kaitseressursside Ameti 21.10.2006.a. otsusega nr 9-4.2/18274 „Ajateenistusse kutsumine“ kutsutud ajateenistusse 03.07.2007.a. väeossa JVÕK Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljon. Kutsealusele on edastatud Kaitseressursside Ameti 21.10.2006.a. teade nr. 9-8/5721 ajateenistusse kutsumisest. Postisaadetise väljastusteatega RR 07 554 031 3 EE on tõendatud, et nimetatud dokumendid on kutsealusele nõuetekohaselt kätte toimetatud 30.10.2006.a. Kutsealune ei ilmunud määratud ajal ajateenistusse.
-1 näeb ette väärteomenetluse kaitseväeteenistuskohustuse täitmata jätmise eest, mille kohaselt karistatakse kutsealust ajateenistusse ilmumise kohustuse eiramise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Kutsealune eiras ajateenistusse ilmumise kohustust, mida tõendab kutsealuse allkirja puudumine JVÕK Kuperjanovi Üksikjalaväepataljoni 03.07.2007.a. kutsutud kutsealuste nimekirjast.
-4 lõike 2 kohaselt on kaitseväeteenistuse seaduse §-des 215-1 ja 215-3 sätestatud väärtegude kohtuväline mentleja Kaitseressursside Amet. Seega oli Kaitseressursside Ametil kohustus alustada kutsealuse suhtes väärteomenetlus ning määrata talle ajateenistusse ilmumise kohustuse eiramise eest karistus. Vastavalt Kaitseressursside Ameti peadirektori kt 13.10.2005.a. käskkirjale nr 38 on kohtuvälise menetleja ametnikul K. V. pädevus osaleda väärteomenetluses kohtuvälise menetleja nimel kõikides väärteoasjades, milles Kaitseressursside Ametil on kohtuvälise menetleja õigused. Peale ajateenistusse kutsumise otsuse kättesaamist oli Veiko Klemmer 15.11.2006 esitanud Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse komisjonile vaide Kaitseressursside Ameti otsuste nr 9-4.1/18149 ja 9-4.2/18274 tühistamiseks. 17.11.2006.a. küsis kaitseväeteenistuse komisjon Veiko Klemmerilt tema vaides toodud asjaolude kinnitamiseks täiendavaid dokumente. Nimetatud kirjale Veiko Klemmer ei vastanud ning küsitud dokumente ei esitanud. 18.12.2006.a. tagastas Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse komisjon läbi vaatamata Veiko Klemmerile vaide haldusmenetluse seaduse § 79 lg 1 p 2 alusel. Vaie on tagastatud täies osas, mistõttu on Kaitseressursside Ameti otsused nr 9-4.1/18149 ja 9-4.2/18274 kehtivad. Veiko Klemmeri suhtes 02.10.2007.a. algatatud väärteomenetlus on läbi viidud VtMS-s sätestatud korras. Menetlusalusele isikule on tagatud tema õigused. Veiko Klemmer on oma allkirjaga kinnitanud, et talle on tutvustatud menetlusaluse isiku õiguseid ja kohustusi. Menetlusalusele isikule on tagatud võimalus ennast kaitsta sellega, et menetlusaluselt isikult on 04.03.2008.a. võetud omakäelised ütlused väärteo toimepanemise kohta. Veiko Klemmeri väited selle kohta, et ütluste andmisel olid ajalised piirangud, on paljasõnalised ja ei vasta tõele. Menetlusalune isik soovis ütlused kirja panna väärteo menetlemise kohast eemal, mistõttu on kohtuväline menetleja selgitanud, et sellist õigust tal VtMS-st lähtuvalt ei ole. Veiko Klemmer ei ole kasutanud VtMS § 76 lg-s 1 sätestatud õigust kuni asjas kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseni esitada kohtuvälise menetleja juhile kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale. Veiko Klemmer väidab kaebuses, et tal oli tekkinud õigustatud ootus, et väärteorikkumist ei toimunud, kuna tema arvamus ekohaselt kehtivad haldusmenetluses sätestatud tähtajad ka väärteomenetluse kohta. Kohtuväline menetleja leiab, et Veiko Klemmeril ei saa õiguspärast ootust tema mittekaristamise suhtes tekkida, kuna haldusmenetlusele kohalduvad tähtajad ei ole samastatavad väärteomenetlusele kohaldatavate tähtaegadega. Kaebuse esitaja on kaebuses taotlenud 5400 kroonise hüvitise maksmist. Materiaalse ja moraalse kahju hüvitamiseks puudub alus, kuna kahju olemasolu ei ole tuvastatud. Kohtuistungil on avaldatud toimikus sisalduvad järgmised dokumendid: -Kaitseressursside Ameti 21.10.2006.a. otsus nr 9-4,2/18274 „Ajateenistusse kutsumine“, millest nähtub, et Veiko Klemmer oli kutsealusena kutsutud ajateenistusse 03.07.2007.a. väeossa JVÕK Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljon; -Kaitseressursside Ameti 21.10.2006.a. teade nr 9-8/5721 ajateenistusse kutsumisest, millest nähtub samuti, et Veiko Klemmer oli kutsealusena Kaitseressursside Ameti 21.10.2006.a. otsusega nr 9-4.2/18274 kutsutud 03.07.2007.a. ajateenistusse väeossa JVÕK Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljon; -postisaadetise väljastusteade RR 07 554 031 3 EE, millelt nähtub, et eespool nimetatud dokumendid on kutsealusele nõuetekohaselt kätte toimetatud 30.10.2006.a.; -Kaitseressursside Ameti 03.07.2007.a. kutsealuste nimekiri, millelt nähtub, et Veiko Klemmer ei ilmunud kutsealusena kohale ning käesolevat väärteomenetlust puudutavad dokumendid. Vaatamata VtMS § 123 lg-s 2 sätestatust, mille kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, leiab kohus, et käesolevas väärteoasjas ei ole vaidluse esemeks ajateenistusse kutsumise aluseks olev 21.10.2006.a. otsus nr 9-4.2/18274 „Ajateenistusse kutsumine“ ja arstliku ekspertiisi komisjoni otsuse tühisuse tuvastamine ega 5400 krooni suuruses summas hüvitise maksmine. Kohus nõustub Kaitseressursside Ameti seisukohaga selles osas, et vastavalt HKMS § 3 lg-le 1 kuulub avalik-õiguslike vaidluste lahendamine halduskohtu pädevusse ning HKMS § 6 lg 2 p-i 1 kohaselt võib kaebusega taotleda haldusakti tühistamist, mistõttu puudub Tartu Maakohtul kui üldkohtul, pädevus küsimustes, mis puudutavad Kaitseressursside Ameti otsuse nr 9-4.2/18274 ja arstliku ekspertiisi komisjoni otsuse tühistamist või tühisuse tuvastamist. VtMS §-st 1 tulenevalt on väärteomenetluse esemeks väärtegude kohtuvälise menetluse ja kohtumenetluse kord ning väärteo eest kohaldatud karistuse täitmisele pööramise kord, mistõttu käesoleva väärteomenetluse esemeks on üksnes Kaitseressursside Ameti õigusosakonna nõuniku kt Kristi Vinki 03.04.2008.a. otsus nr 4-5.3/72. Veiko Klemmer on esitanud kaebuses taotluse tasuda talle hüvitist 5400 krooni suuruses summas toomata välja ühtki seaduslikku alust. Seega ei ole selge, mille eest ja millistel alustel kaebuse esitaja nõutud summat taotleb. Samuti tuleb lisada, et vastavalt VtMS §-le 7 otsustatakse väärteo toimepanemisega tekitatud kahju hüvitamine tsiviilseadustes sätestatud alustel ja korras, mistõttu väärteomenetluse raames tsiviilhagi esitada võimalik ei ole. Samuti puuduvad väärteomenetluse seadustikus muud rahalisi nõudeid käsitlevad sätted. Kohus, asja arutanud ja hinnanud esitatud tõendeid nende kogumis, leiab, et kohtuistungil on täielikult tõendamist leidnud, et Veiko Klemmer pani toime kaitseväeteenistuse seaduse § 2151 järgi kvalifitseeritava väärteo.
§-i 2151 kohaselt on karistatav kutsealuse poolt ajateenistusse ilmumise kohustuse eiramine või asendusteenistusse ilmumata jätmine või asendusteenistuse läbimata jätmine. Käesolevas väärteoasjas on tõendatud, et Veiko Klemmer oli 20.02.2003.a. arstliku komisjoni otsusega nr 1/13/7 tunnistatud kaitseväeteenistuskõlblikuks. Nimetatud arstliku komisjoni otsus oli kehtiv kuna uut arstlikku komisjoni ei olnud toimunud. Kutsealune oli Kaitseressursside Ameti 21.10.2006.a. otsusega nr 9-4.2/18274 „Ajateenistusse kutsumine“ kutsutud ajateenistusse 03.07.2007.a. väeossa JVÕK Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljon, mille kohta edastatud kutse saab lugeda talle kättetoimetatuks, kuna see oli vastavalt
lg 2 allkirja vastu kätte antud kaitseväekohustuslasega koos elavale vähemalt 18-aastasele perekonnaliikmele. Seda kinnitab postisaadetise väljastusteade RR 07 554 031 3 EE. Kutsealune ei ilmunud määratud ajal ajateenistusse, ega teatanud mõjuvate põhjuste olemasolust mitteilmumiseks. Seega oli ta rikkunud
Veiko Klemmeri poolt avaldatud põhjendused ja vastuväited, mida sisaldavad nii toimiku materjalid kui ka kohtuistungil avaldatu, on põhimõttelist laadi, milles ta asetab end vastasseisu kehtiva õiguskorra ja seadustega. Eeltooduks on küll igal isikul põhimõtteline õigus kuni see ei kahjusta riiki ja kehtivat õiguskoda. Kuni kehtestatud riigikorra ja seaduste kehtimiseni ei anna see alust igal üksisikul mitte täita seadust ja sellest tulenevaid kohustusi, kui see ei ole seadusega teistmoodi sätestatud. Mis puudutab Veiko Klemmeri väidet asjaolu osas, et väärteo menetlemisel on ületatud väärteo aegumistähtaega, siis antud juhul ei saa isik väärteomenetlusele kohaldada analoogia korras halduskohtumenetluses sätestatut. Süütegude aegumist käsitleb karistusseadustiku 6. peatükk, mille § 81 lg 3 kohaselt on väärtegu aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, mistõttu väärtegu aegub kahe aastase tähtaja jooksul ning käesolevaks hetkeks nimetatud väärtegu aegunud ei ole. Veiko Klemmer on samuti väitnud, et väärteomenetluses piirati tema õigust anda menetlusaluse isikuna väärteomenetluses ütlusi. Nimetatud asjaolu põhistab Veiko Klemmer sellega, et tema õigust anda ütlusi piirati nii ütluste andmiseks ettenähtud blanketi ruumipuudusega kui ka läheneva tööpäeva lõpust tuleneva ajapuudusega. Samas Kaitseressursside Amet on oma seisukohas leidnud, et Veiko Klemmeri ütlused on paljasõnalised ja ei vasta tõele ning Veiko Klemmer soovis ütlusi anda hoopis väärteo menetlemise kohast eemal. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku ütluste piiramine nii ajaliselt kui ka mahuliselt on lubamatu ning kujutab endast menetlusõiguse olulist rikkumist. Samas võib sellise piirava olukorra tekkimine olla teatud juhtudel paratamatu (tööpäeva lõpu saabumine) või isegi mõistlik (tüüpblankettide väljatöötamine olukorras, kus isikud üldjuhul ei anna suuremahulisi ütlusi). Käesolevast asjast ei nähtu, et Veiko Klemmeri õigust oleks kohtuvälise menetleja poolt kuidagimoodi piiratud: ette kirjutatud just nimelt nimetatud blanketile ütlusi anda või käesoleva tööpäeva jooksul seda teha. Liiatigi nähtub menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist, et Veiko Klemmer on nii ajalisse kui ka mahulisse limiiti mahtunud ega pole pidanud vajalikuks neid täies ulatuses ära kasutada, mistõttu on kohus seisukohal, et Veiko Klemmeri õigusi ei ole rikutud. Seega on Veiko Klemmeri poolt seaduse rikkumine tõendamist leidnud, kuid kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada osaliselt karistuse osas. Karistuse määra läbivaatamisel peab kohus vajalikuks arvestada, et isikul puudub varasem karistatus nii kriminaal- kui ka väärteokorras, isik on kohtuvälise menetlejaga teinud aktiivset kaastööd ning ka kohtuistungil möönnud ajateenistusse ilmumise kohustuse eiramist, kuid põhjendanud seda põhimõtteliste arusaamadega. Veiko Klemmeri näol on tegemist üliõpilasega, kellel puudub iseseisev sissetulek. Käesoleva rikkumise järgi mõistetava rahatrahvi suurus võib olla 3-300 trahviühikut. Kohus leiab, et karistus 1/3 suuruses määras, on eeltoodut arvestades, põhjendamatult suur. Mistõttu Veiko Klemmerile kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi 90 trahviühiku ulatuses on põhjendatud vähendada ja määrata rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses. Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 132 - § 135, kohtunik o t s u s t a s: Tühistada Kaitseressursside Ameti 03.aprilli 2008.a. otsus väärteoasjas nr. 4-5.3/72 Veiko Klemmeri karistamise osas kaitseväeteenistuse seaduse § 2151 järgi osaliselt. Karistada Veiko Klemmerit kaitseväeteenistuse seaduse § 2151 nelikümmend
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.