Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. aprill 2009a Rakvere, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-354 Kohtukoosseis kohtunik Tiit Kullerkup
§ 175
lg 1 p 2, 4, 5 ja 9; § 179 lg 1 p 1 ja 180 lg 1 alusel mõista välja Aleksandr Kiljušikult, alaealiselt vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt S K ( xxxx) menetluskulu riigituludesse järgmiselt: 1) kaitsjale toimiku paljundamise kulu 55,20 krooni; 2) sundraha 10875,00 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis,00) krooni; 3) kohtueelses menetluses riigi poolt määratud kaitsjale väljamakstud tasu summas 2230,20 (kaks tuhat kakssada kolmkümmend , 20 sh käibemaks 18%) krooni. 4) Kannatanu ja tunnistaja kohtuistungile sõitmise kulu summas 100,00 (ükssada,00) krooni. Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Swedbangas nr
- Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: nimi, 1-09-354, menetluskulu/sundraha. Menetluskulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Viru Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast so hiljemalt 13.04.
- Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantselei kaudu 28.04.
- Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul hiljemalt 13.05.
- Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kohtuotsuse põhiosa I Süüdistuse sisu Käesolevas kriminaalasjas on Aleksandr Kiljušikule süüdistus esitatud selles, et tema 20.augustil 2008.a. ajavahemikul kella 18.30-st kella 19.20-ni xxxx linnas xxx tänaval lõi J L pea piirkonda ja kui kannatanu kukkus, saades marrastushaavad näole ja kätele, võttis talt ära mobiiltelefoni Nokia väärtusega 1500 krooni ning rahakoti väärtusega 100 krooni, milles oli 247 krooni sularaha, ID-kaart, pensionitunnistus, Hansapanga arvelduskaart ja traktoristiliikurmasina juhiluba. Seega Aleksandr Kiljušik, võttes vägivalda kasutades ära võõrad vallasasjad nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Aleksandr Kiljušik ennast esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista, tema kohtus antud ütlustest nähtub, et ta oli koos M. P bussijaama juures kui möödus üks purjus mees, P ütles, et jälitame teda, et sellelt mehel võib midagi välja kukkuda, et mees võib kaotada midagi, et käime tal järel, muud kokkulepet ei olnud, ajaliselt paar minutit käisid mehel järel, mehel midagi välja ei kukkunud, ühe maja nurga juures andis ta P kätte oma mapi, et ta hoiaks, kuna oli ise selle kandmisest väsinud, P läks teiselt poolt maja, tema teiselt poolt, vahepeal jäi see mees maja nurga taha, nägi meest uuesti, kui see oli maha kukkunud ja lamas poolpõlvili pikali ja rahakott oli maas tema jalast paari sentimeetri kaugusel, ta haaras maast rahakoti ja pani jooksu, keegi karjus seisa, jooksis M.P mööda, nägi üht punast autot möödumas, sealt näitas keegi talle näpuga, ta ehmatas, viskas rahakoti pika rohu sisse ja läks lasteaia hoovi peitu, umbes 15 minuti pärast võeti ta selt politsei poolt kinni, kohe ta juhtunut ei tunnistanud, pärast näitas, kus asub rahakott, mobiiltelefonist ei tea ta midagi, kui oleks selle võtnud, oleks 2
(4)tagasi andnud. Ta väidab, et kannatanut ta ei löönud, et M.P rahakoti võtmises ei osalenud, hindab oma teguviisi kui lollust ja kahetseb seda. A.Kiljušiku eeluurimisel antud kohtus avaldatud ütlustest nähtub, et ta on andnud kohtus räägitust erinevaid ütlusi- tl 15 : M koos läksime bussijaama juurde ja M näitas mulle seal ühe vana mehe peale ja ütles, et see on nii purjus, et võiks sellelt mehelt raha küsida, - tl 36: käisime sellel mehel järgi, kuna meil oli plaan temalt asju võtta. Peale nimetatud ütluste avaldamist tunnistas A.Kiljušik kohtus, et võibolla oli selline ettepanek , et küsime raha, äkki annab paar krooni, asjade äravõtmise plaani kohta väitis, et see ei vasta tõele, see on mõtlematult öeldud, valesti väljendatud lause ja et esimest seletust andes oli hirmul ja stressis. Kannatanu J.L kohtus antud ütlustest nähtub, et kohtualust ta ei tunne, et 20.08.08 kella 18.30 paiku tuli xxxx tänavalt kodu poole ning u 50 meetri kaugusel kodust hekiga piiratud teelõigul põõsaste vahelt tuldi talle kallale, löödi talle vastu vasakut kulmu kust hakkas veri jooksma, võeti asjad ja joosti minema, ta oli natuke alkoholi võtnud, umbes 100 g viina aga ise ei tundnud end purjus olevat. Tema ütlustest nähtub, et telefon oli tal jaki rinnataskus, on selles täiesti kindel, et pani telefoni tasku ja pani nööbi ka kinni, rahakott oli pükste paremas küljetaskus, rahakotis olid juhikaart, pensionitunnistus, ID kaart ja 247 kr sularaha. Ta arvab, et paar tükki oli kallaletungijaid kindlasti, samas tunnistab, et lööjat ta ei näinud, ei oska öelda ka seda kust poolt ründajad tulid, nägi vaid ühte ära jooksmas ja teist eemal, löögi tagajärjel ta kukkus ja silme eest läks korra mustaks, ta tundis taskust rahakoti väljatõmbamist, hüüdis et andke rahakott tagasi, kui püsti sai, siis oli ka telefon kadunud, avastas selle kohe püsti tõustes kui tahtis helistada politseile, kuid telefoni ei olnud. Telefoni taskust äravõtmist ei tundnud, naine oli talle vastu tulnud ja koos otsisid maast telefoni, naine helistas politseile ja politsei tuli väga ruttu, istusid politseiautosse ja sõitsid ringi, et süüdlasi leida, politsei leidiski lasteaia aiast ühe poisi ja rahakott koos raha ja dokumentidega saadi tema käest kätte, uurija kaudu sai kätte ka raha telefoni eest mille poisi ema oli maksnud, materiaalseid nõudmisi tal pole. Tunnistaja V S -J L elukaaslase kohtus antud ütlustest nähtub, et. 20.augustil jäi mees pikemaks ajaks ära kui tavaliselt ja ta helistas mitu korda, viimase kõne ajal mees teatas, et on Grossi poe juures ja ta hakkas mehele vastu minema, jõudes xxxx tänavale nägin oma meest, kes seisis heki juures, riided verised, kulm katki, mees rääkis, et talle tuldi ootamatult kallale, kulm löödi katki ja ta oli kukkunud pikali maha, rahakott ja mobiiltelefon oli ära võetud, ta helistas oma telefoniga politseisse, aitas ka asju otsida, aga midagi ei leidnud, politsei sai hiljem ühe noormehe kätte. Tunnistaja M Pi - Rakvere Politseiosakonna xxxx piirkonna politseiniku kohtus antud ütlustest nähtub, et ta mäletab 20.08.2008 xxxx toimunud juhtumit ja tunneb kohtualuses ära sellega seotud isiku, sündmuskoht oli xxx ja xx majade vahel, ühelt mehelt oli röövitud rahakott, kannatanul nägu oli kulmu juurest verine, rääkis, et noormehed olid kallale tulnud, löönud ja võtnud ära rahakoti ja mobiili, noormehi oli olnud kaks, kannatanu oli väliselt kaine, väga väike joove oli, nad hakkasid otsima noormehi ja leidsid lasteaia mängumajast sama noormehe, kes on kohtu all, Kiljušik algul eitas kõike, aga siis näitas rahakoti asukoha ette. Tunnistaja M P kohtus antud ütlustest nähtub, et - 20.08.08 oli ta koos Kiljušikuga väljas ja nägi bussijaama juures väga purjus kannatanut, tal tekkis mõte temalt rahakott ära võtta, Kiljušik oli selle mõttega nõus ja nad läksid mehele järgi, umbes 5 minutit kõndisid tal sabas, täpsemat kokkulepet kuidas mehelt rahakott kätte saada neil polnud, ta ütles Kiljušikule, et tema seda kaasa ei tee kuna ei tahtnud probleeme, viimane vastas, et kui ei taha võid ära minna ja andis enda käes oleva mapi tema kätte, siis läks Kiljušik mehe juurde, mees seisis sellel ajal põõsa juures, ta ei näinud mida Kiljušik mehele tegi kuna läks maja taha, hiljem 3
(4)Kiljušik jooksis tema juurde, käes oli vist rahakott, tema koos Kiljušikuga jooksma ei hakanud. Ta ei mäleta kas oli Kiljušikuga eelnevalt juttu ka mobiiltelefoni võtmisest, meeldetuletuseks avaldati tema eeluurimisel antud ütlustest tl 67 lause: Kiljušik ütles okei ja arvas, et mehel võib olla raha või mobiiltelefon, mida saaks ära võtta. Peale nimetatud lause avaldamist kinnitas M.P kohtus, et nii oli jah. xxxx kiirabikaardilt nähtub, et J.L pöördus kiirabisse 20.08. kl 21.25 tal olid marrastused vasakul kulmul, vasakul põsel ja vasakul küünarnukil, kaardilt nähtub, et J.L joobetunnused puudusid. Kohtuistungil palus prokurör A.Kiljušiku süüdistusest välja jätta mobiiltelefoni röövimise kuna kohtuistungil jäi kõrvaldamata kahtlus kas kannatanu selle kaotas, kukkus see ise taskust välja või võttis selle A.Kiljušik. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga ja tõlgendades kõrvaldamata kahtluse kohtualuse kasuks jätab telefoni röövimise A.Kiljušiku süüdistusest välja. Kohus leiab, et ülejäänud osas on röövimise objektiivse süüteokoosseisu olemasolu A.Kiljušiku tegevuses usaldusväärselt tõendamist leidnud. Objektiivsest küljest seisneb, röövimine võõra vallasasja äravõtmises vägivalla abil, vägivald peab olema suunatud kannatanu vastupanu murdmisele või vältimisele ning olema asja hõivamisega ajaliselt seotud. Rahakoti võtmist on A.Kiljušik ise tunnistanud väites küll, et võttis selle kannatanu kõrvalt maast. Rahakoti võtmine on tõendatud ka A.P ütlustega kellest A.Kiljušik rahakotiga mööda jooksis ja politseitöötaja M.P ütlustega kellele A.Kiljušik rahakoti asukoha hiljem kätte näitas. Kohus ei pea usaldusväärseiks A.Kiljušiku ennastõigustavaid ütlusi rahakoti maast võtmise ja kannatanu suhtes vägivalla mittetarvitamise kohta. A.Kiljušiku poolt kannatanu löömise loeb kohus usaldusväärselt tõendatuks kannatanu J.L ja tunnistaja M.P ütlustega. Kannatanu on tunnistanud, et löök tuli temale ootamatult, et kukkus ja tundis rahakoti väljatõmbamist taskust, et nägi ühte meest ära jooksmas ja teist eemal, et hüüdis andke rahakott tagasi, tema ütlustest nähtub, et löömine, kukkumine, rahakoti võtmine ja ärajooksmine toimusid üksteisele vahetult järgnevalt. Need kannatanu ütlused riimuvad M.P ütlustega selle kohta, et kui A.Kiljušik kannatanu juurde läks, siis viimane seisis püsti, hiljem A.Kiljušik jooksis kannatanu poolt tema juurde käes rahakott. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu ütlustes kes on andnud enda löömise ja rahakoti äravõtmise kohta ühesuguseid ütlusi vahetult pärast juhtunut sündmuskohale tulnud elukaaslasele ja politseitöötajale ning hiljem kohtus. Kannatanu oli sel õhtul küll alkoholi tarvitanud, kuid A.P ja A.Kiljušiku väited selle kohta, et kannatanu oleks raskes joobes olnud pole kinnitust leidnud. Politseitöötaja ütlustest nähtuvalt oli joove väike, kiirabikaardilt nähtub, et samal õhtul kl 21.25 (so umbes paar tundi peale kuriteosündmust) joobe tunnused puudusid. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et J.L ei esinenud alkoholijoovet sel määral, et see oleks tinginud tema kukkumise või takistanud tal sündmustest aru saada või nende kohta hiljem ütlusi anda. Kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et kannatanut oleks löönud keegi teine tehes sellega võimalikuks A.Kiljušikul rahakoti võtmise ilma vägivalda tarvitamata. Kui selline kolmas isik oleks sündmuskohal viibinud, oleks just A.Kiljušik teda nägema pidanud aga temagi ei viita ühegi sellise isiku viibimisele sündmuskohal. Eelnevast nähtub, et kannatanut lõi A.Kiljušik ja ta lõi just selleks, et vältida kannatanu vastupanu ja kergendada viimase rahakoti hõivamist, seega on tõendatud röövimise objektiivse süüteokoosseisu olemasolu A.Kiljušiku tegevuses. Kohus leiab, et A.Kiljušik pani teo toime vähemalt otsese tahtlusega. Sellele viitab asjaolu, et ta koos M.P asus jälitama J. L ja olid endile eesmärgiks seadnud temalt asju võtta. Kohus ei pea usaldusväärseiks A.Kiljušiku kohtus antud ennastõigustavaid lapsikuid ütlusi selle kohta, et nad lootsid, et sellelt mehelt midagi välja kukub. Need ütlused on kummutatud M.P 4
(4)ütlustega kes on tunnistanud, et kannatanu jälitamisel oli neil eesmärk viimaselt rahakott või ka telefon ära võtta. Seda sama eesmärki on eeluurimisel tunnistanud ka A.Kiljušik. Tähenduslik on siinkohal ka asjaolu, et enne üksinda kannatanule lähenemist andis ta oma mapi M.P hoida. On ilmne, et mapi äraandmise põhjuseks polnud väsimus selle kandmisest nagu A.Kiljušik seletas, vaid vajadus käed vabaks saada planeeritud tegevuse –löömise ja rahakotivõtmise- elluviimiseks. A.Kiljušiku tegevuse õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning ta tuleb KarS § 200 lg 1 järgi süüdi mõista. Kannatanule on kahju hüvitatud, asjas tsiviilhagi esitatud ei ole. III Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava karistust raskendavaid asjaolusid KarS 58 mõttes ei esine, tema karistust kergendab süü osaline tunnistamine ja kahju hüvitamine. A.Kiljušikule karistuse mõistmisel arvestab kohus asjaolu, et varem pole teda kohtu poolt karistatud, et kuriteoga tekitatud kahju oli väike. Arvestades ülaltoodut ja seda, et A.Kiljušik pani kuriteo toime alaealisena leiab kohus, et tema puhul on karistuse eesmärkide saavutamine võimalik kohaldades vangistust sanktsiooni alammääras jättes see tingimisi kohaldamata. IV Menetluskulu Kohus peab
§ 180
lg 1 alusel põhjendatuks süüdimõistetult välja mõista menetluskulud.
§-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 1 alusel kuulub A.Kiljušikult väljamõistmisele sundraha esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 10875.- krooni, milline summa vastab 2,5 kuupalga alammäärale. Kohus peab tulenevalt
§-st 175 lg 1 p 4 põhjendatuks välja mõista süüdistatavalt ka määratud kaitsjale väljamakstava tasu,
§ 175
lg 1 p 5 alusel kaitsjatele kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu,
§ 175lg 1 p 2 alusel kannatanu ja tunnistaja kohtuistungile sõitmise kulu.
Kohtunik Rahvakohtunikud Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ /allkirjad/ Tiit Kullerkupp Ewa Punane, Silvi Teetlok Merle Kaegas Kohtuotsus jõustus 27.novembril 2009.a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. Nooremreferent Merle Kaegas 5
(4)