← Eesti

4-08-7633/9

Obsah (5)§ 47§ 47s§ 46§ 234§ 135

Kaebemenetluses väärteoasi nr. 4-08-7633 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 11.mai 2009. a Valga kohtumaja koht Väärteoasja number 4-08-7633 Kohtukoosseis Koh

§ 47nõudeid.

Kaebuse esitaja vaidlustab väärteootsuse, leiab, et menetlus kuulub asjas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetamisele. Kaebuse esitaja viitab Riigikohtu 06.10.2006 otsuses 3-1-1-80-06 seisukohale : kohtud on väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega (VTMS § 87), mis tähendab eelkõige seotust teokirjeldusega (vt Riigikohtu

  1. mai
  2. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-7503 - RT III 2003, 21, 200). Seetõttu peab juba väärteoprotokollis olema kirjeldatud tegu, mida menetlusalune isik oleks pidanud tegema. See tuleneb ka VTMS § 69 lg 2 p-st 1, mille kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida väärteo lühike kirjeldus. Nimetatud nõue tähendab, et väärteoprotokollis peavad olema kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. Teisisõnu, väärteoprotokollist peab nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse (s.t süüdistuse sisu). Käesolevas asjas on vanemkonstaabel Renno Saega poolt 28.06.2008 koostatud väärteoprotokoll, milles on toodud alljärgnev rikkumise kirjeldus : juhtides jalgratast, möödus peatunud sõiduki kõrvalt, mille ees oli teed ületav jalakäija. Seega pannakse kaebuse esitajale süüks reguleerimata ülekäiguraja ees peatunud sõiduki, mille ees oli teed ületav jalakäija, kõrvalt möödumine.

§ 47s

ätestab, et kui reguleerimata ülekäiguraja ees on pärisuunavööndis seisma jäämas või seisma jäänud sõiduk, ei tohi juht sellest sõidukist mööduda vahetult enne ülekäigurada ega ülekäigurajal, jäämata seisma ülekäiguraja ees. Ülekäigurajale tohib sõita pärast käesoleva määruse § 46 nõuete täitmise võimalikkuses veendumist. Seega lubab kaebaja arvates liikluseeskiri ülekäiguraja ees seisma jäänud sõidukist mööduda, kuid kohustab eelnevalt ülekäiguraja ees seisma jääda. Samuti lubab liikluseeskiri sõita peale peatumist edasi ülekäigurajale pärast

§ 46

nõuete täitmise võimalikkuses veendumist, st et juht on veendud, et ta on andnud teed ülekäigurajal teed ületavale jalakäijale. Seega on kaebuse esitaja seisukohalt, et väärteoprotokollis ja väärteootsuses toodud väärteo kirjeldus on puudulik ja ebatäpne – kaebuse esitajale pannakse süüks reguleerimata ülekäiguraja ees peatunud sõiduki kõrvalt möödumist, mis iseenesest ei ole

kohaselt keelatud. Samas ei ole väärteoprotokollis ega otsuse märgitud, et kaebuse esitaja rikkus

§ 47nõudeid selles osas, et ei peatunud ülekäiguraja ees enne sõidukist 2

(5)möödumist ja ei veendunud, kas peab andma teed sõiduteed ületavale või tee ületamist ootavale jalakäijale. Kaebuse esitaja leiab, et seega ei ole täidetud väärteoprotokollis ja väärteootsuses kajastatud andmeid, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. Eeltoodud Riigikohtu seisukohast tulenevalt on kohus seotud teokirjeldusega, mis tuleneb menetlusalusele isikule VTMS §-s 70 sätestatud korras teatavaks tehtud väärteoprotokollist. Kaebuse esitaja märgib, et vastavalt eelpoolviidatud Riigikohtu praktikale olukorras, kus asjas ei ole väärteoprotokollis isiku karistamise eelduseks olevaid asjaolusid ära näidatud ning seda puudust ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada, kuulub menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetamisele. Lisaks eeltoodule kinnitab kaebuse esitaja, et peatus ülekäiguraja ees, politseisõiduki kõrval, veendus, et jalakäija oli tee ületanud ja peale seda hakkas kõrvalseisvast sõidukist varem liikuma. Seega ei ole

§ 47

nõudeid rikkunud, mis on aluseks menetluse lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Seega kaebuse esitaja palub – tühistada Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissari Kaimar Karm`i 16.07.2008 otsus väärteoasjas nr 2802,08,003449 ja menetlus asjas lõpetada. Menetlusosaliste seisukohad Kohtuistungil jääb kaebuse esitaja kaebuses toodud asjaolude juurde. Toomas Roosimäe märgib, et peatus politseisõiduki kõrval vasakul küljel, lasi jalakäijal üle tee minna ning seejärel alustas sõitu. Politseile võis jääda ekslik mulje, et sooritas politseiautost möödasõidu ülekäiguraja ees peatumata. Liiklemiseks kasutas vaba sõidurada, sest plaanis minna ehituspoodi, mis asub ülekäigurajast edasi vasakut kätt. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebuse rahuldamata ning on seisukohal, et otsus on seaduslik, väärteole on antud õige juriidiline kvalifikatsioon, järgitud on menetlusõigust ning määratud karistus vastab teo raskusastmele. 28.06.2008 kella 11.26 ajal liikus Valga patrulltalituse patrullekipaaž X linnas, X tänaval ringteest X tänava suunas. X tn X juures enne reguleerimata ülekäigurada patrullautot juhtinud vanemkonstaabel Renno Saega vähendas sõiduki kiirust ning peatus, et anda teed ülekäigurajal teed ületavale jalakäijale. Järsku nägid politseiametnikud Renno Saega ja konstaabel Anatoli Sidorenko, et seisvas politseisõidukist VASAKULT (

§ 234

järgi peab jalgrattur jalgrattatee puudumisel sõitma sõidutee äärmisel parempoolsel rajal) poolt möödus jalgrattur, kes ei peatunud reguleerimata ülekäiguraja ees, vaid jätkas hoogu maha võtmata oma teed. Politseisõiduk lasknud jalakäijad üle tee, järgnes jalgratturile ning peatas ta käega antud märguandega. Politseiametnikud selgitasid kodanik Toomas Roosimäele kinnipidamise põhjust ning palusid tulle politseiautosse. Väärteomenetluse käigus Toomas Roosimäe ütlusi anda ei soovinud (keeldus ütlustest), samuti ei esitanud ta 15 päeva jooksul koostatud materjali kohta vastulauset. Ülekäiguraja ees peatunud sõidukist ei tohi mööduda ja sõitu jätkata ükski teine sõiduk. Peatumine on alati kohustuslik. Seega on vanemkonstaabel Renno Saega poolt koostatud väärteoprotokolli AB990745 kirjeldav tegu vastavuses väärteo toimepanemisel sooritatud õiguserikkumisega. Rikkumist LE § 47 selles osas, et T.Roosimäe ei peatunud ülekäiguraja ees (Liiklusseaduse § 46) ei olegi talle inkrimineeritavas väärteo toimepanemises süüks pandud ega karistatud selle eest. Võttes arvesse ülaltoodut palub kohtuväline menetleja kohtul mitte rahuldada kaebust ning jätta kohtuvälise menetleja lahend jõusse. 3

(5)Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ning lõppjäreldus Kohus, olles ära kuulanud menetlusaluse isiku, kohtuvälise menetleja esindaja ja tunnistaja ütlused ning uurinud teisi asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ning Toomas Roosimäe kaebus rahuldamata. VtMS § 123 lg 2 kohaselt maa-või linnakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 28.06.2008.a. on Toomas Roosimäele koostatud väärteoprotokoll nr AB 990745. Rikkumise kirjelduse kohaselt 28.06.2009 kell 11.26 ajal Toomas Roosimäe X tänaval maja X juures, liikudes X tänava suunas, juhtides jalgratast möödus peatunud sõiduki kõrvalt, mille ees oli teed ületav jalakäija. Menetlusalune isik rikkus seega

§ 47

nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 7436 lg 1 järgi. Väärteo toimepanek on tõenatatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega (tunnistaja ütlustega). Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Vastulauset ei ole väärteoasjas ei ole esitatud. Otsuse tühistamiseks on kaebuses sisuliselt toodud vaid üks alus – kaebuse esitaja peatus politseisõiduki vasaku külje juures ning lasi ülekäigurajal jalakäija üle tee ning seejärel alustas sõitu. Kaebuse esitaja märgib, et väärteoprotokollis rikkumise kirjeldus ei vasta tehioludele. Karistusena mõistetud rahatrahvi vähendamist kaebuse esitaja ei taotle. Väärteoprotokollist nähtub, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja on leidnud, et väärteokoosseis on täidetud. Toomas Roosimäe süü talle inkrimineeritava väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud.

§ 47

sätestav, et kui reguleerimata ülekäiguraja ees on pärisuunavööndis seisma jäämas või seisma jäänud sõiduk, ei tohi juht sellest sõidukist mööduda vahetult enne ülekäigurada ega ülekäigurajal, jäämata seisma ülekäiguraja ees. Ülekäigurajale tohib sõita pärast käesoleva määruse § 46 nõuete täitmise võimalikkuses veendumist.

§ 135

p 3 ja § 137 p 2 keelavad möödasõidu reguleerimata ülekäigurajal.

§ 234

kohustab jalgratta ja mopeediga sõitma jalgrattateel, selle puudumisel sõidutee äärmisel parempoolsel rajal. Liiklusseaduse § 7436 lg 1 jalgratturi poolt toimepandud rikkumise eest võidakse karistada rahatrahviga kuni kümme trahviühikut. Kaebuse esitaja ei eita ja möönab, et möönab möödus ülekäiguraja ees peatunud politseisõidukist vasakult poolt. Seda kinnitavad ka kohtus ülekuulatud tunnistajad Renno Saega ja Anatoli Sidorenko. Tunnistajate ütlused on kokkulangevad.X tänaval on üks pärisuunas üks sõidurada. Kaebuse esitaja sõitis ülekäiguraja ees peatunud sõidukist vasakult poolt ülekäiguraja ees peatumata mööda. Tunnistajad kinnitavad, et tegemist oli tavapärase liiklusjärelevalvega, mingit vihavaenu kaebuse esitajaga neil ei ole. Kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks puudub alus. Tunnistajate ütluste tõepärasuses kohus ei kahtle. Tunnistaja ütlused on veenvad ning ühtivad kohtueelsel menetlemisel antud ütlustega. 4

(5)Ülekäigurada on kogu tee osa.. Reguleerimata ülekäigurajal ei tohi eessõitvast sõidukist ette jõuda ühelgi viisil. Toomas Roosimäe on juhtides jalgratast möödunud peatunud sõiduki kõrvalt, mille ees oli teed ületav jalakäija. Ülekäiguraja ees peatunud sõidukist ei tohi mööduda ja sõitu jätkata ükski teine sõiduk. Peatumine on alati kohustuslik. Toomas Roosimäed on karistatud vastavalt seadusele. Väärteomenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse, on aset leidnud, Toomas Roosimäe on selle teo toime pannud. Kohtuväline menetleja on õigesti leidnud, et tegemist on väärteoga ja see on õigesti kvalifitseeritud. Väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust. Karistus on määratud pädeva kohtuvälise menetleja poolt ning kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Kohtuvälise menetleja otsuse põhjendused on asjakohased ning kohus ei pea neid vajalikuks üle korrata. Menetlusosalistele on teatatud, et motiveeritud kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav alates 22.juunist 2009.a. ning seoses sellega tuleb kassatsioonitähtaja alguseks lugeda 22.juuni 2009.a. Aivar Pellja Kohtunik 22.06.2009.a. 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.