1-09-17312/3

(09230105700)Kohtunik Julia Vernikova Kriminaalasi Anton Tsesarski süüdistuses KarS § 199 lg 1 järgi käskmenetluses. SÜÜDISTATAV Anton Tsesarski: ik. 38708200331; kodakondsus määratlemata; elukoht: xxx; 9 kl haridusega; töökoht: F TT AS, operaator; varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 18.05.2009 RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Anton Tsesarski KarS § 199 lg 1 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 30 päevamäära, mis lähtudes tema päevamäärast 300 krooni on 9 000 (üheksa tuhat) krooni. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahaline karistus tasumisele ositi, kohustades Anton Tsesarskil tasuma rahalise karistuse 10 (kümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 900 krooni. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbankis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064939 ja selgitus: Anton Tsesarski, 1-09-17312, rahaline karistus. 2 Maksekorraldused rahaliste kohustuste tasumise kohta esitada igakuiselt Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kuriteoasjade kantseleisse. Tõkend -elukohast lahkumise keeld- kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Asitõendid kohtuotsuse jõustumisel: - sülearvuti HP, sülearvuti Fujitsu Siemens, adapter ning mobiiltelefon LG, mis on allkirja vastu antud vastutavale hoiule omanikule AL’ile – jätta AL´ile; - kruus, kilekotis olev plastiktops, teelusikas, mikrofon on tagastatud omanikule AL´ile - jätta AL´ile /tl 27/ Välja mõista Anton Tsesarski:´lt riigituludesse menetluskulud: II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja kaitsjatasu 420.00 krooni. Menetluskulud tuleb tasuda 3 kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Swedbangas nr

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: Anton Tsesarski:, 1-09-17312, sundraha, kaitsjatasu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. EDASIKAEBAMISE KORD Süüdistataval on õigus taotleda Harju Maakohtult kriminaalasja arutamist üldkorras 10 päeva jooksul alates käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest. Kohtuotsus jõustub, kui taotlust ei esitata. Taotluse esitamise korral tagastab kohus kriminaaltoimiku prokuratuurile menetluse jätkamiseks üldkorras. SÜÜDISTUS. Anton Tsesarski´ t süüdistatakse selles, et tema 11.04.2009.a. ajavahemikul kella 05:00-st kuni kella 11:00-ni, viibides Tallinnas aadressil XXX asuvas korteris, hõivas võõrast vara selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis AL’le kuuluva mobiiltelefoni LG KF510 maksumusega 5400 krooni, sülearvuti Fujitsu Siemens maksumusega 15 000 krooni, sülearvuti HP koos adapteriga maksumusega 21 000.- krooni, tekitades kannatanule varalist kahju summas 41 400 krooni. Seega, Anton Tsesarski pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, st pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 1 järgi. KOHTU JÄRELDUSED JA PÕHJENDUS Kohus leiab, et A. Tsesarski süü on tõendatud järgmiste tõenditega: - kannatanu AL´i ütlustega, mille kohaselt10.04.2009.a õhtul ta käis Angel baaris, mis asub Tallinnas Sauna tänaval. Seal nad sõpradega õnnitlesid sünnipäevalast KA’it. Baari juures ta 3 juhuslikult sai tuttavaks Anton-nimelise noormehega. Ta kutsus noormeest nende seltskonda. Nad istusid Anton’iga alguses Angel baaris, pärast läksid X-baari, mis asub nurga taga. Seal nad natuke jõid alkoholi; kuid ta ei olnud liiga purjus. Tema tundis end halvasti ja Anton pakkus viia teda tema koju. Ajavahemikul 10.04.2009.a. kell 23:00 – 11.04.2009.a. kell 01:00 nad väljusid Anton’iga koos baarist ja läksid silla all Viru Keskuse ja vana Kaubamaja vahel V. Reimani tänava suunas. Kui nad jõudsid tema maja juurde, ta kutsus noormeest külla, noormees nõustus. Noormehega koos nad natuke sõid, vestlesid kuni kella 05:00, pärast ta jäi magama. 11.04.2009.a., ärgates kell 11:00, avastas kannatanu, et korteriuks ei ole lukustatud. Natuke hiljem avastas, et korterist on kadunud mobiiltelefon LG maksumusega 5 400.- krooni, sülearvuti Fujitsu Siemens väärtusega 15 000.- krooni ja sülearvuti HP väärtusega 21 000.krooni. Talle tekitati kahju summas 41 400.- krooni, selles ulatuses tema soovib esitada tsiviilhagi kriminaalasja raames (tl 4); kannatanu AL´i täiendavate ütlustega, et tema koju aadressile Tallinn, XXX läksid nad koos Anton’i nimelise meesterahvaga jalgsi ning seda teed mööda, mida eelmisel ülekuulamisel ta kirjeldas. Tema korter on 1-toaline, mobiiltelefon oli diivanvoodil, sülearvuti Fujitsu Siemens oli toa nurgas ning sülearvuti HP oli toas oleva laua all. Adapter oli koos sülearvutiga Fujitsu Siemens. Kõik need esemed olid nähtaval. Temalt varastatud mobiiltelefon LG KF510 maksumusega 5 400.- krooni oli musta värvi korpusega, servad olid kuldset värvi. Telefon oli üleslükatava liugklapiga ning puutetundliku ekraaniga. Telefon jäi temast väljalülitatud asendisse ning telefoni sees oli TELE2 lepinguline kõnekaart nr. 58 377
2. Telefoni ostis ta 3 kuud tagasi (2009.a. talvel) TELE2 esinduses Viru Keskusest. Temalt varastatud sülearvuti Fujitsu Siemens maksumusega 15 000.- krooni oli hõbehalli värvi korpusega ning vanem, korpus oli kriimustatud. Selle arvuti ostis ta vist 20042005.a. Elioni esindusest. Sülearvuti HP maksumusega 21 000.- krooni oli musta värvi korpusega ning korraliku välimusega. Ka selle sülearvuti ostis Elioni esindusest 2008.a. Koos sülearvutiga varastati ka adapter. Temal ei ole hetkel ühtegi eelnevalt nimetatud eseme kohta ostudokumente, kuid püüab need müügiesindustest saada ning siis edastab politseile. Kui ta üles ärkas, siis Anton’i enam tema korteris ei olnud ning korteri välisuks oli lukustamata asendis. Seda, millal Anton lahkus, tema ei näinud, sest magas. Tema usub, et Anton tema korteris magama ei jäänud. Vargusega tekitati talle kokku varaline kahju summas 41 400.krooni. Lisab, et 20.05.2009.a. Tallinnas Pärnu mnt. 11 politseiosakonnas sai vastutavale hoiule temale kuuluva mobiiltelefoni LG KF510, sülearvuti Fujitsu Siemens, sülearvuti HP ning adapteri. Kõik esemed tunduvad olevat korras. Kuna ta sai temalt varastatud esemed tagasi, siis ei ole temal enam ka varalist kahju tekitatud ning tsiviilhagi tema esitada ei soovi (tl 7). - äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga, millest nähtuvalt tunneb kannatanule AL ära Anton Tsesarski, kui isiku, kes oli temal külas 11.04.
3. (tl 11-13). - kahtlustatava Anton Tsesarski ütlused, millest nähtub, et ta pani toime kuriteo, milles teda kahtlustatakse. Ta ei mäleta enam kuupäeva ega aega, sest oli purjus, kuid arvab, et kuskil 2009.a aprilli alguses õhtusel või öisel ajal kohtus Tallinna vanalinnas, mingi baari juures mitme noormehega. Ta ei mäleta, mitu neid oli ning kas nad ennast tutvustasid. Ta ei mäleta ühtegi nime. Ta oli eelnevalt alkoholi tarvitanud ning oli purjus. Mäletab, et läks selle seltskonnaga baari, kus tarvitasid veel alkoholi. Temal kedagi kaasas polnud, oli üksinda seal võõras seltskonnas. Baarist läksid vist taksoga ühe seltskonnas olnud noormehe juurde. Seda noormeest ta kirjeldada ei oska, mäletab ainult, et noormehel olid valged juuksed. Kogu seltskond olid venelased. Noormehe juurde läksid kahekesi, teised ei tulnud. Ta ei ole päris kindel, et nad just taksoga noormehe juurde läksid, sest ei mäleta. Seda, mis aadressil see noormees elab, ta ei mäleta, kuskil Viru Keskuse taga. Korteris peale teda ja selle noormehe kedagi ei olnud. Korter oli ühetoaline. Jõid noormehega alkoholi ning mingil hetkel jäid mõlemad diivanile tukkuma. Tema ärkas varem üles ning nägi, et voodi lähedal põrandal oli 4 kaks sülearvutit ning mobiiltelefon. Kui neid asju nägi, siis otsustas, et võtab need kaasa. Võttis korterist kaks sülearvutit ja mobiiltelefoni ning arvutite kõrval olnud adapteri ja lahkus sealt. Korteri uks oli lukustamata kui ta väljus. Asju hoidis käes. Noormees magas, kui ta lahkus. Korterist lahkudes läks Viru Keskuse juures trammile ning sõitis koju Vasara tänavale koos varastatud asjadega. Kui ta korterist lahkus, siis oli õues juba valge, kell võis olla umbes 06:
4. Üks sülearvuti, mille võttis oli HP, musta värvi ning teine oli hõbedane Siemens. Mobiiltelefon oli musta värvi LG. Mobiiltelefonis oli sees ka SIM-kaart, mille ta koju jõudes välja võttis katki tegi ning ära viskas. Telefon oli varguse hetkel sisse lülitatud. Kuna tal olid võlad, siis andis kaks sülearvutit ning mobiiltelefoni järgmisel päeval võlgade katteks. Ise ta varastatud esemeid ei kasutanud. Nende inimeste nimesid, kellele esemed andis, ta ei avalikusta. Kui politsei temaga ühendust võttis, siis tõi asjad nendelt inimestelt tagasi. Annab kaks sülearvutit ning mobiiltelefoni, mis ta korterist varastas, vabatahtlikult üle politseile. Need asjad varastas sealt korterist, sest tal olid võlad (tl 32-34). Kohus leiab, et Anton Tsesarskil puudus seaduslik õigus võtta enda valdusse ebaseadusliku omastamise eesmärgil AL´i vara. Anton Tsesarski tegevuses puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. A. Tsesarski on toime pannud teise astme kuriteo, mille tõendamiseseme asjaolud on selged. Prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust ning käskmenetluse kohaldamine on seetõttu võimalik. Käskmenetluse korras on kohtul õigus teha otsus kirjalike materjalide alusel, kohtuistungit pidamata. Kuna A. Tsesarski´l on käesolevas kriminaalasjas karistust kergendavaks asjaoluks ütluste kaudu oma süü tunnistamine, raskendavad asjaolud puuduvad, teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud, nõustub kohus prokuröri taotletud karistuse liigi ja määraga, s.o. KarS § 199 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistamist rahalise karistusega 30 (kolmekümne) päevamäära ulatuses, mis lähtudes A. Tsaserski päevamäärast 300 krooni on 9000 krooni. Kohus nõustub karistust mõistes ka sellega, et mõistetud karistus tuleb A. Tsaserskil täita 10 kuu jooksul, tasudes igakuiselt vähemalt 900 krooni. Kohus leiab, et süüdistatavale tingimisi rahalist karistust (mitte aga vangistust) mõistes on võimalik mõjutada teda edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning samuti vastab mõistetav karistus õiguskorra kaitsmise huvidele. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 ning § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulud tuleb välja mõista süüdimõistetult. Kohus juhindub KrMS §-st
5. Kohtunik