← Eesti

1-09-18134/3

Kriminaalasi nr 1-09-18134 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Täitmiskohtunik Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 02. detsembril 2009.a. Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-18134 Asja

§ 207sätestab:

(1)Täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul.
(2)Rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. KarS § 82 lg 1 sätestab: otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud: p.1)viis aastat esimese astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest; p.2)kolm aastat teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 82 lg.2 sätestab: otsuse täitmise aegumine peatub: p.1)ajaks, mil isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest; 2)käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatu alusel määratud katseajaks; 3)ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega on pikendatud.

§ 210

sätestab: Kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele kohaldatakse käesoleva seadustiku § 204 lõikes 2, § 205 lõikes 1 ning §-des 207 ja 208 sätestatut. Sellisest sõnastusest tuleneb, et ka menetluskulude sissenõudmisele kohaldatakse aegumist samadel alustel rahalise karistuse aegumist reguleerivate sätetega. Asudes hindama, kas käesolevas asjas osutatud kohtulahendist tulenevate menetluskulude nõude täitmine on aegunud, tuleb anda hinnang, kas esineb KarS § 82 lg.2 sätestatud täitmise aegumise peatumise aluseid ja millal on otsuse täitmine aegunud KarS § 82 lg.1p.1,2 tähtajast tulenevalt. Jõgeva Maakohtu 08.05.2002.a otsusega nr 1-114/02 on Viljo Viira süüdi tunnistatud KrK § 139 lg.1,2,3 järgi, s.o.teise astme kuritegu ja mõistetud temalt välja sundraha 1850 krooni riigi tuludesse. Kohtuotsus jõustus 20.05.2002.a. Seega KarS § 82 lg.1 p.2 sätestatud 3aastane tähtaeg on tänaseks päevaks möödas. Kohtule ei ole teatavaks saanud andmeid, mis annaks alust lugeda Viljo Viira suhtes tehtud otsuse menetluskulude sissenõudmiseks täitmise aegumine peatunuks, s.t. ei ole avaldatud, et Viljo Viira hoidus kõrvale määratud menetluskulude tasumisest, et menetluskulude tasumine oleks edasi lükatud või täitmise tähtaega pikendatud. Seetõttu on menetluskulude sissenõudmine aegunud. Täitemenetlus kriminaalmenetluse kulude sissenõudes loetletud otsuste alusel tuleb lõpetada aegumise tõttu TMS § 210, 207 lg 1 alusel. 2

(3)

§ 207

lg 2: Rahatrahvi täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. Kuna käsitletav täitemenetlusasi hõlmab ka muid tasumata nõudeid( kahjunõue, kohtutäituri tasu ja täitemenetluse kulu), märgib kohus neisse puutuvalt järgmist: Kohus ei saa kohtutäituri tasu, Viljo Viiralt väljamõistetud kahjunõuet(täiteasi nr 047/2003/5816) ja täitekulu nõude aegumise või põhjendatuse küsimust käesolevas asjas käsitleda, ammugi mitte rahuldada, kuna väljamõistetud kahjunõue, kohtutäituri tasu ja täitekulu nõue kujutavad endast tsiviilkohtumenetluses käsitletavaid nõudeid. TsÜS § 157 lg.1 ja lg.2 järgi on kohtutäituri otsusest (kohtutäituri tasu ja täitekulude kohta) kui täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Kohtutäituri otsust või tegevust otsuse täitmisel( juhul kui kohtutäituri tasu või täitemenetluse kulusid asutakse sisse nõudma) saaks vaidlustada vaid

§-s 217 lg.1 korras:

§ 217

lg.1 sätestab: Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seonduvalt täitemenetlusregistrist nähtuvate andmetega osutab kohus Kohtutäituri seaduse §le 23, mis sätestab:

(1)Rahalise nõude täitmisel muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Mitterahaliste nõuete täitmisel muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitetoimingute lõpetamisel, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel.
(3)Kui sundtäitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, võib kohtutäitur tasuna sisse nõuda üksnes summa, mis on võrdeline sissenõutud nõudesummaga. Sellisel juhul arvutatakse kohtutäituri tasu, lähtudes suhtarvust, mis saadakse järgmiselt: tasu kogumäär korrutatakse sajaga, saadud arv jagatakse nõude ja tasu kogumäära summaga. Kohtutäituri seaduse § 23 lg.3 sõnastusest tuleneb, et kohtutäituri tasu nõutakse sisse võrdeliselt sissenõutud nõudesummaga. Käsitletavas täiteasjas, milles nõude täitmine on aegunud, on nõue sisse nõudmata. Täiteasi, mille raames nõutakse sisse kahjuhüvist kannatanutele, on aegumata ja selles osas täitmine jätkub. Kohtunik Ü.Raag 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.