4-09-23264/3

Väärteoasi nr. 4-09-23264 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. novembril 2009 a. Harju Maakohus kooseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul kaebaja: Andres Koitla kaebaja esindaja: Kätlin Uibo kohtuvälise menetleja: Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklustalituse esindaja Hannes Küünarpuu osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas
2. novembril 2009 a. Andres Koitla esindaja kaebust Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse otsusega väärteoasjas nr. 2317, 09, 007547 Andres Koitla suhtes mõistetud karistuse tühistamiseks tuvastas: Kaebuses kirjeldatakse, et Andres Koitlale vormistati väärteoprotokoll, mille kohaselt kaebaja väidetavalt rikkus LS § 74 – 22 lg. 1; § 74 – 33 lg. 1 sätteid. Väidetavalt juhtis Koitla asulasisesel teel mootorsõidukit kiirusega 70 km/h, kus lubatud sõidukiirus on 50 km/h. Samuti puudus kaebajal väidetavalt sõiduki registreerimistunnistus. Kaebaja esindaja soovib esile tuua, et kaebajale etteheidetava väärteo toimepanemine ei ole käesoleval juhul usaldusväärselt tõendatud ega põhjendatud. Kohtuvälise menetleja otsuses leiab, et vastulauses toodu tuleb jätta arvestamata, kuna see on ümber lükatud tunnistaja ütlustega ning kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga. Kaitsja sellega ei nõustu. Kaitsja on vaidlustanud menetleja poolt väidetud tunnistaja ütluste kasutamise väärteomenetluse lahendamisel, mille mittearvestamise osas ei ole kohtuväline menetleja midagi märkinud ega põhjendusi esitanud, millega on rikutud VTM § 72 lg. 1, § 74 lg. 1 p. 8 sätestatut. Samuti jääb selgusetuks, miks leiab menetleja, et kaebaja ütlused ei ole usaldusväärsed või miks ei ole otsuses käsitletud vastulauses toodud menetluslikke rikkumisi. Vastulause käsitleb muuhulgas ka põhjendusi ja vastuväiteid seonduvalt registreerimistunnistuse esitamisega. Samuti on viidatud muuhulgas ka kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli vastuolulisusele ja ebaõigetele andmetele, samuti tunnistaja ütluste tõendina kasutamise kõlbmatusele. Lisaks eeltoodule on vaidlustatav otsus ebaseaduslik, kuna menetleja tugineb otsuses olulisel määral tunnistaja ütlustele, millised ei ole olnud väärteoprotokolli koostamise aluseks. Väärteoprotokolli põhiosas tuleb märkida tunnistaja ütlused või viide, et tunnistaja ütlused on protokollitud eraldi. Väärteoprotokollis on märgitud, et tunnistaja ütlusi eraldi protokollitud ei ole, muude tõendite ja andmete kohta on märgitud ainult kiiruse mõõteseadme kasutamise protokoll. Seega tunnistaja ütlused ei ole protokolli koostamisel aluseks olnud. Samuti Riigikohus on viidanud lahendites, et millistele tõenditele tuginedes loeb väärteo tuvastatuks. Hilisemalt ei ole võimalik tunnistaja ütlusi väärteomaterjali juurde võtta ning ütlustel puudub tõenduslik väärtus. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et kohtuvälise menetleja ametnik, kes fikseerib rikkumise, peab tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks. VTMS § 87 sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega puudus menetlejal õigus tugineda väärteootsuse tegemisel tõendile, milline ei ole väärteoprotokollis märgitud ning millise alusel ei ole väärteo toimepanemist fikseeritud. Kaebaja ja tema kaitsja jäävad selle juurde, et väidetud kiiruse ületamine ei ole käesoleval juhul tõendatud. Menetlusalune isik ei ole kiirust ületanud. Tõendid on vastuolulised ja ebaõiged. Samuti esitas kaebaja konstaablile sõiduki registreerimistunnistuse koopia, mida ei ole põhjendamatult arvestatud. Kaitsja on seisukohal, et ei ole ühegi usaldusväärse tõendiga tõendatud, et väidetavalt fikseeritud kiirus 70 km/h oli just kaebaja sõiduki sõidukiirus. Kõiki asjaolusid arvestades on hoopis selge, et kaebaja ei saanud kiirust ületada ning talle süüks pandud väärtegu toime panna. Puudub igasugune põhjus kahelda kaebaja selgitustes asjaolude kohta, mille kohaselt vähendas ta kiirust kiirusepiirangu ala tõttu ning veendus ka asulasse sissesõidul, et spidomeeter ei näidanud kindlasti rohkem kui 60 km/h. Arvestades tõenäolist spidomeetri eksimust, kiirus võis olla mitte rohkem kui 55 km/h. Kaebaja pole etteheidetavas ulatuses kiirust ületanud ega saanudki seda teha, kuna tema sõidukist kiirendas mööda sõiduauto, kes pidurdas ning pööras paremale. Juhul kui objektiivne tuvastamine ei ole võimalik, ei saa ka kindlaks teha isiku süüd väidetavas rikkumises, sest rikkumise fakt on fikseerimata. Kuskil ei ole fikseeritud asjaolusid, et kui kaugelt, millise nurga all jne. üldse väidetav kiirusemõõtmine toimus ning kuidas võis seda mõjutada asjaolu, et väljas oli pime. Kiiruse mõõtmine toimus kell 23.01, mis kinnitab kaebaja väiteid, et väljas oli pime. Protokollis on märgitud, et patrullauto seisis parklas. Kaitsja soovib esile tuua, et ka kaebuse esitaja ütlused nii väärteoprotokollis, kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis ja vastulauses on tõendid, millistega ei ole kohtuväline menetleja samuti põhjendamatult arvestanud. Kaebaja soovib viidata ka Politseipeadirektori 18.11.2005 a. käskkirjaga nr. 189 kinnitatud sõiduki kiiruse mõõtmise metoodika p. 5, mille kohaselt kiirusemõõteseadme ja mõõdetava objekti vahel ei tohi olla kiirele läbimatud takistusi. Peab vältima sõidukite kiiruse mõõtmist, mis on ligikaudu ühel kaugusel kiirusmõõteseadmest. Kaebaja sõidukist kiirendas mööda sõiduauto, mis võis mõõtmise tulemusi mõjutada, kuid põhjendamatult on jäetud sellega arvestamata. Samuti ei ole kaebajal teada, kust toimus väidetav kiiruse mõõtmine ning kuidas mõõtja asukoht ja võimalikud takistused võisid tulemust mõjutada. Samuti ei nähtu väärteoprotokollist, et kaebajale oleks mõõteseadme tulemusi tutvustatud. Tuginedes Riigikohtu seisukohtadele tuleb mõõteseadme tulemuse tutvustamine kanda väärteoprotokolli. Eeltoodust lähtuvalt ei ole käesolevas menetluses koostatud protokollid usaldusväärsed ning menetlus tuleb väärteoasjas lõpetada juba ainuüksi seetõttu, et kaebaja ei ole kiirust ületanud ning käesoleval juhul ei ole vastupidist tõendatud. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis süüdistusfunktsiooni kandjal s.o. kohtuvälisel menetlejal. Igaljuhul tuleb arvestada põhimõttega, mille kohaselt kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Kohtuistungil kaebaja ja tema esindaja jäävad esitatud kaebuse sisu juurde. Kohtuistungil kaebaja esindaja rõhutab oma teesides kohtule esitatud kaebuse sisule ja taotleb väärteootsuse tühistamist, kuna otsus väärteoasjas on ebaõige ja ei ole seaduslik ning kuulub tühistamisele täies ulatuses käesolevas kaebuses esitatud põhjendustel ja alustel ning menetlus väärteoasjas tuleb lõpetada. Kohtuvälise menetleja esindaja selgituse kohaselt kaitsjal on õigus, et menetlusaluse isiku ütlused on asjas tõendiks. Kaitsja viitaski sellele, et tegelikult isiku poolt juhitud sõiduki lubatud kiirus oligi veel suurem. Arvestades cosinuse efekti, radar näitabki vähem kiirust, kui sõidukil on. Süüdistatakse isikut kahe rikkumise toimepanemises. Isikul puudus esitamiseks registreerimistunnistus. Tõendatud isiku enda ütlustega, et ei olnud esitada registreerimistunnistust. LE § 70 p. 3 ütleb, et tuleb esitada registreerimistunnistus, kuid ei ole öeldud, et koopia. Viidata otsuses põhjendustel, et koopia on vastuolus liikluseeskirjale ei ole otstarbekohane ja nõue ei saanud olla isikule uus. Teine rikkumine lubatud kiiruse ületamist mitte vähem kui 17 km/h. Tõendatud enda ütlustele, spidomeeter näitas juba rohkem, oli 60 peal. Isik on lubatud sõidukiirust ületanud ja see on tõendatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga s.o. mõõtetulemus jälgitav ja seda teinud pädev mõõtja. Taatlustunnistus esitatud kohtule. Kaitsja poolt viidatud, et rikutud mõõtemetoodikat, kuid selles osas pole kasutatud kiirema objekti jälgimist. Antud juhul selleks vajadus puudus. Sõiduk liikus teelõigul üksinda. Kaebaja sellekohased ütlused antud selleks, et vabaneda vastutusest. Politseinikul puudus vajadus valeandmeid anda ja ta ei ole asjast huvitatud isikuks. Teist autot ei olnud, pole ühtegi tõendit selle fakti kohta. Ainult on Koitla ütlused. Viidati, et kiirele võisid olla läbimatud takistused, selle kummutab aparaadi tööpõhimõte. Kui kiirele on läbimatu takistus ees, siis lihtsalt aparaat ei saa oma peegeldust tagasi. Sellisel juhul aparaat kiirust ei näita. Mõõte tulemus oli jälgitav ja see on aluseks karistuse määramisel. Leiab, et isik on väärteo toime pannud ja kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt väärteoprotokoll on vormistatud 10.09.2009 a. ja sisu kirjelduse kohaselt Koitla 10.09 2009 a. kell 23.01 Paldiski mnt. 227 juures juhtis asulasisesel teel mootorsõidukit kiirusega 70 +- 3 km/h, suurim lubatud kiirus teel on 50 km/h. Seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 17 km/h. Juhil puudus kontrollimisel esitamiseks sõiduki registreerimistunnistus. Seega rikkus LE § 124 p. 1 ja § 70 p. 3 sätteid. Väärteo kvalifikatsioon LS § 74 – 22 lg. 1; § 74 -35 lg. 1 järgi. Väärteoprotokollis märgitu kohaselt tunnistaja ütlusi protokollitud eraldi ei ole ja selle kohta on ka protokollis tehtud vastav viide. Kuigi kohtule edastatud materjalide juures on ka samal ööl kell 23.35 tunnistajana ülekuulatud Erkki Paluoja ütlused, kuid ei nähtu selle ülekuulamise protokolli ärakirja edastamist Koitlale. Muuks tõendiks on kiiruse mõõteseadme kasutamise protokoll. Protokollis Koitla märgib, et kiirust pole ületanud. 24.09 edastatakse vastulause väärteomenetluses, milles viidati väärteoprotokollis olevatele puudustele. Alles pärast vastulause saamist ja selles kohtuvälise menetleja poolt väärteo materjalide koostamisel nimetatud puudustele, kohtuväline menetleja on 01.
3. täiendavalt üle kuulanud tunnistajana väärteoprotokolli koostaja paarilise ja vormistatud ka skeem sündmuskoha kohta. Samal päeval kohtuvälise menetleja poolt ka vormistatud määrus väärteomenetluses ebaselguste lahendamise kohta väärteoasjas. Määruses märgitakse, et Koitlale koostatud väärteoprotokollis on ekslikult märgitud, et väärteo kohta ei protokollitud ütlusi eraldi. Samas kohtuväline menetleja määruses määrab, et tuleb lugeda väärteoprotokollis õigeks väärteo kohta protokollitud tunnistaja ütlused eraldi lehel. Määrus edastatud ka Koitlale. Otsuses väärteoasjas kirjeldatu kohaselt Koitla juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 17 km/h võrra, sõites kiirusega 70 +- 3 km/h ja kontrollijale esitamiseks puudus sõiduki registreerimistunnistus. Kohtuväline menetleja jätab vastulauses toodud ütlused arvestamata, kuna need on ümberlükatud tunnistaja ütlustega ning kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga. Tunnistaja ütluste kohaselt liikus sõiduk mõõtepiirkonnas üksi ja ütlustes puudub menetlejal alus kahelda. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Menetlusalune isik rikkus seega LE § 124 p. 1; § 70 p. 3 nõudeid. Menetlusaluse isiku käitumises puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud ning tuleb karistada LS § 74 – 22 lg. 1 alusel rahatrahviga 20 trahviühikut s.o. 1200 krooni ja LS § 74 – 35 lg. 1 alusel rahatrahviga 12 trahviühikut s.o. 720 krooni. Ülaltoodu alusel kohus tuleb järeldusele, et Andres Koitla tegevuses puudub LE § 124 p. 1; § 70 p. 3 nõuete rikkumine asjaoludel, et -pärast väärteoprotokolli vormistamist üks eksemplar edastati Andres Koitlale. Protokollist nähtuvalt tunnistaja ütlusi eraldi ei protokollitud ja muuks tõendiks on ainult kiiruse mõõteseadme kasutamise protokoll. 24.09.2009 a. Koitla kaitsja esitab vastulause, milles argumenteeritu kohaselt Koitla ei saanud väärtegu toime panna. Vastulauses toodule, kohtuvälise menetleja poolt on 01.10 täiendavalt tunnistajana ülekuulatud Erkki Paluoja lisab eelnevalt antud ütlustele, et Rougiainen läbi avatud küljeakna mõõtis sõidukite kiirust. Aparaadil oli sisselülitatud lähenev mõõtereziim. Ta nimetab, et istus kõrvalistmel ja nägi toimuvat hästi. Samuti on lisatud 01.
4. koostatud skeem, kuid sellele skeemile väärteomenetluses ebaselguste lahendamise määruses ei ole mingit viidet. Sellest skeemist võib välja lugeda, et teel liigub sõiduk reg. nr. xxx. Märkimata skeemil kui suur oli politseiauto ja sõiduki vaheline distants, sel kellaajal oli pime aeg, kuigi politseinikud viitavad tänavavalgustusele. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis mõõtmise tehiolude kirjelduse kohta märgitakse, et nähtavus hea, on tehisvalgus, kuid loodusliku valgustuse kohta ei ole märget, kas oli valgeaeg, hämar või pimeaeg. -ülekuulamise protokollis tunnistaja Paluoja märgib, et nägi toimuvat hästi, kuid ülekuulamise protokollis ei viidanud kordagi Koitlal registreerimistunnistuse puudumisele. 01.
5. ülekuulamise protokollis ta märgib, et isik esitas sõiduki tehnilise passi koopia. Väärteootsuses kirjeldatu kohaselt ei ole mingit alust tunnistaja ütlustes kahelda ja seetõttu kohus ka aktsepteerib, et Koitlal oli registreerimistunnistuse koopia edastatud, ja sellele viitab ka tunnistaja 01.10 ülekuulamise protokollis, kuigi seal nimetab sõiduki tehnilise passi näitamisest. Seega kohus leiab, et isikul oli sõiduki registreerimistunnistus ette näidatud ja isik tuleb selles osas õigeks mõista. Ehkki seadused ei sätesta sõnaselgelt politseiametniku kohustust tutvustada kiirust ületanud juhile mõõteseadme näitu, tuleneb selline kohustus juhtudel, kui sõiduki juht vaidlustab mõõtetulemuse õigsust, süüdistusmenetluse avalikkuse põhimõttest. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvalt Koitla ei oska kommenteerida seda mõõte protokolli ja praegu tulemiga ei nõustu. Samas tunnistaja ka kinnitas, et Koitla soovis näha videot tema sõidukil fikseeritud kiiruse suuruse kohta. Tunnistaja kinnitas ka, et kahjuks nende kasutuses olnud mõõteriist ei näita kuupäeva ega kellaaega. Koitlale mõõteseadme näitu ei näidatud. Kohus kogutud materjalide ja kohtuistungil antud selgitusega ei ole tuvastatud Koitla poolt juhitud sõidukiga lubatud kiiruse ületamist. Sellele saab tugineda väärteoprotokollis kirjeldatule, sest mõõteseadme tulemuse tutvustamist väärteoprotokolli pole kantud. Kohus leiab ülaltoodu alusel, et Koitla suhtes on rikutud VtmS § 69 lg. 2 p. 4 sätteid, sest väärteoprotokollis märgitu kohaselt tunnistaja ütlusi pole eraldi fikseeritud. Seetõttu ka väärteootsuses nimetatud viitele, et väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega, ei saa tugineda, kuna pole viidatud ühtegi tõendit, millest on lähtutud süüteo tõendamine. Seega Andres Koitla käitumises puudub väärteo koosseis ja kohtuvälise menetleja otsus kuulub tühistamisele. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg. 1 p. 1, § 132 p. 3 kohus otsustas: Rahuldada Andres Koitla kaebus. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklustalituse otsus väärteoasjas nr. 2317, 09, 007547 Andres Koitla suhtes LS § 74 – 22 lg. 1 järgi mõistetud rahatrahv 20 trahviühikut s.o. 1200 krooni ja LS § 74 – 35 lg. 1 järgi mõistetud rahatrahv 12 trahviühikut s.o. 720 krooni ning väärteo tunnuste puudumisel menetlus lõpetada. Kohtuotsusele on õigus esitada kassatsioon 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtu kaudu Riigikohtule. Kohtumenetluse pool on kohustatud kirjalikult teatama 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest kasutada kassatsioonkaebuse esitamise soovist. Kohtunik