4-09-18277 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. november 2009 a Tallinn Väärteoasja number 4-09-18277 (2302,09,012131) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi

§ 7422

lg 2 järgi rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, so 4500 krooni ja lõike 4 alusel lisakaristusega sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Jüri Valdek, ik: 37705025214, elukoht: xxx. RESOLUTSIOON 1. Jätta Jüri Valdek´u kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabli Hannes Küünarpuu 19.08.2009 koostatud otsusele nr 2302,09,012131 Jüri Valdek´

§ 7422

lg 2 järgi rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, so 4500 krooni ja lõike 4 alusel lisakaristusega sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, rahuldamata. 2. Jätta Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabli Hannes Küünarpuu 19.08.2009 koostatud otsus nr 2302,09,012131 Jüri Valdek´

§ 7422

lg 2 järgi rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, so 4500 krooni ja lõike 4 alusel lisakaristusega sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, muutmata.

1. Vaidlustatud otsusega määratud lisakaristuse, so sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 3 kuu möödumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse 1 soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 09.11.
2. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 09.12.
3. Kui kohtuotsusele kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 10.12.
4. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabli Hannes Küünarpuu 19.08.2009 koostatud otsusega nr 2302,09,012131 karistati Jüri Valdek´ut LS § 7422 lg 2 järgi rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, so 4500 krooni ja lõike 4 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks selles, et menetlusalune isik 24.07.2009 kella 21:06 ajal Tallinna Smuuli tee – Peterburi tee maja 62A maja juures juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 37 km/h võrra, sõites kiirusega 90 +/- 3 km/h, millega menetlusalune isik rikkus LE § 124 p 1 nõudeid, pannes sellega toime LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas Jüri Valdek kaebuse, milles märgitakse, et menetluses ei ole arvestatud tsiviilisiku ütlusi. Protokollis pole märgitud nende ees sõitvast Madzdast midagi. Kaebajal oli autos kaks tunnistajat, kes võivad anda ütlusi selle kohta, et nende ees sõitis Mazda
5. Kaebaja leiab, et tema tsiviilisikuna ei ole süüdi, et politsei mõõtmistehnika ei võimalda tõestamiseks mõõtmise kellaaega märkida ning kaamera olemasolul liiklejaid ei filmita. Kaebaja ei ole nõus antud mõõtmisel saadud tulemustega, need ei kuulunud tema sõidukile. Kaebaja soovib kohtus näha radaripüüdja kiiruse mõõtmise metoodilist juhendit. Kohtuistungil jäi kaebuse esitanud isik kaebuse juurde ja lisas, et mõõdetud kiirus ei kuulunud tema autole, tal on KIA buss, diiselmootoriga, see ei ole kiire liikumisega. Tema ees sõitis üle silla Mazda. Politseiauto oli poolviltu parkimisplatsil, vihm, postid, puud. Politseinik võis vabalt eksida kui teine auto teise foonil liigub ning see jäi märkamata. Kui talle politseiautos demonstreeriti mõõtmist, siis kolmest mõõtmisest kaks korda näitas seade nulli. Ei kuvatud kellaaega, mistõttu ei saa isegi orienteeruvalt selgeks teha mis ajal kiirust mõõdeti. Pööras Suur-Sõjamäe ristmikult Smuuli teele, enam ei oska hinnata pikivahet, teine sõiduk hakkas ees tasahaaval minema. Ei kahtle selles, et mõõtja oli pädev. Kohtus esitatud metoodikast nähtuvalt ei tohi olla kiirele läbimatuid takistusi. Samuti suunatakse sihiku abil objektile. Sihik oli küll küljes, kuid mõõtmine oli küll teistsugune. Kohtuväline menetleja asus arvamusele, et vastavalt Mõõteseaduse § 5 sätetele peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud riikliku järelevalve käigus kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust. Vastavalt sama seaduse sama paragrahvi lõike 1 sätetele on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Käesoleval ajal on need nõuded täidetud ja mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud. Vastuseks kaebuse esitajale selgitas, et kiirusemõõteseadme testimine toimubki seisva objekti peal, kus kiir suunatakse objektile ning kui mõõtetulemus on null, siis on seade töökorras. Seega kui kaebuse esitanud isiku juuresolekul tabas kiir posti ja tulemuseks oli null, näitab see seda, et seade on töökorras. Mõõdetav sõiduk peab kiirtevihus olema vähemalt 0,4 sekundit, selle aja jooksul saab teha mitu mõõtmist. Politsei sõidukis asuv kaamera ei ole seotud kiirusemõõteseadmega ega ole selle osa. Sellisele kiirusemõõteseadmele on välja antud tüübikinnitus ja see vastab Eesti seadustele. Ka pilvise ilmaga ei saa Mazdat ja KIA bussi segi ajada. Sihiku kaudu on näha, millisele sõidukile kiir suunatud. Antud juhul eksida ei saanud. Esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud kohtule esitatud dokumentidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. 2 Esitatud kaebuses on kahtluse alla seatud mõõtmise õigsus, leitud, et mõõdetud on ees sõitnud sõiduki kiirust ja ei ole järgitud mõõtemetoodikat. Kohtuistungil esitas kohtuväline menetleja tutvumiseks Eesti Akrediteerimiskeskuse tunnistuse erialase kompetentsuse kinnitamise kohta, mille kohaselt Eesti Akrediteerimiskeskus kinnitab, et Põhja Politseiprefektuur on hinnatud erialaselt pädevaks vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 06.10.2006 määruse nr 85 nõuetele liiklusjärelevalve mõõtmiste alal. Märgitud tunnistus registreerimisnumbriga E129 kehtib kuni 11.12.
6. Peale selle esitas kohtuväline menetleja lisad eelmärgitud tunnistusele, millistes on mõõtja erialase pädevuse kinnituse ulatus. Samuti esitas kohtuväline menetleja mõõtevahendi taatlustunnistuse nr TTRSS-08/00165 kiirusmõõturi UltraLyte LTI 20-20 100 LR nr UX014750 kohta, millise tunnistuse kohaselt oli kiirusmõõturit taadeldud 01.10.
7. Peale selle esitas kohtuvälise menetleja esindaja Sõiduki kiiruse mõõtmise metoodika MM 01-
8. Peale selle selgitas kohtuvälise menetleja esindaja kaebuse esitanud isikule kiirusemõõteseadme töötamise põhimõtteid ja korrasoleku kontrollimise võimalusi ning seda, et vaidlusaluse kiirusemõõteseadme komplekti ei kuulu politseisõidukisse paigaldatud kaamera. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitanud isiku süü liikluseeskirja nõuete rikkumises, mis seisnes suurima lubatud sõidukiiruse ületamises, on tõendamist leidnud. Kaebuse kohaselt aeti politseiametniku poolt sõidukid segamini ja mõõdeti eesliikunud sõiduki kiirust. Samas ei olnud kaebuse esitanud isik võimeline ütlema seda kui kaugel eespool väidetavalt liikunud Mazda liikus. Seejuures nähtub kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist, et kaebuse esitanud isiku sõiduk liikus üksinda. Sellest saab järeldada, et kiirusemõõteseadet kasutanud isiku vaateväljast olid teised sõidukid väljunud ja ta mõõtis ainukese sihikule jäänud sõiduki kiirust. Seega sellest, et kaebuse esitanud isik ei olnud enam suuteline meenutama väidetavalt ees sõitnud sõidukiga pikivahet ja politseiametnik nägi vaid kaebuse esitanud isiku juhitud sõidukit saab järeldada, et politseiametnik sai mõõta vaid kaebuse esitanud isiku juhitud sõiduki kiirust ega saanud seda millegagi segi ajada. Peale selle asub kohus seisukohale, et isegi juhul, kui kiirust mõõtnud politseiametniku vaatevälja oleks jäänud nii sõiduauto Mazda 6 kui ka KIA Pregio, siis sõidukite väliskuju ja suurus on niivõrd erinevad, et neid segi ajada ei ole võimalik. Kuivõrd kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvalt oli mõõdetavaks kiiruseks mitte „0“, vaid oluliselt suurem number, siis ei saanud ka kaebuse esitanud isiku poolt väidetavalt nähtavust piiravad postid või puud mõõtmist takistada, kuivõrd vaid liikumatu objekti mõõtmisel oleks kiiruseks olnud „0“ kilomeetrit tunnis. Seega mõõdeti liikuva sõiduki kiirust, milline sõiduk ületas lubatud suurimat sõidukiirust ja kuivõrd mõõdeti vaid kaebuse esitanud isiku juhitud sõiduki sõidukiirust, siis on väärteo toimepanijaks kaebuse esitanud isik. Vastavalt Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 sätetele peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud riikliku järelevalve käigus kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust. Vastavalt sama seaduse sama paragrahvi lõike 1 sätetele on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kohtule esitati kohtuvälise menetleja esindaja poolt nii mõõtemetoodika, pädeva mõõtja tunnistus kui ka kiirusemõõteseadme taatlustunnistus. Taolistest asjaoludest teeb kohus järelduse, et kohtul puudub igasugune alus kahelda 24.07.2009 koostatud mõõteseadme kasutamise protokollis fikseeritud mõõtmistulemuses ja seetõttu puudub ka alus kahelda selles, et Jüri Valdek on rikkunud LE § 124 p 1 nõudeid, kuivõrd mõõtmistulemuse jälgitavus on tõendatud Mõõteseaduse § 5 sätete kohaselt. Kohtul puudub ka alus pidada tõenäoliseks seda, et võidi fikseerida mõne teise sõiduki kiirust, kuivõrd pädev mõõtja on suuteline kindlaks tegema seda liikuvat objekti, mille liikumiskiirust ta mõõdab, kuivõrd ta teostab mõõtmist vastava metoodika alusel, olles eelnevalt läbinud ka 3 vastava koolituse. Kohus leiab, et kaebuse esitanud isiku ütlustest ja oletustest tuleb usaldusväärsemaks lugeda kiirusemõõteseadme näitu, kuivõrd see on saadud Mõõteseaduses ettenähtud korda järgides. Mis puudutab kaebuses esitatud etteheiteid selle kohta, et kiirusemõõteseade ei fikseeri kellaaega ning politseisõiduki kaamera ei ole ühendatud kiirusemõõteseadmega, siis kohus peab neid väiteid asjakohatuteks, kuivõrd kiirusemõõteseadme UltraLyte LTI 20-20 100 LR tüübikinnitus seda mitte et ei eelda, vaid ka välistab ning kiirusemõõteseadme kasutusvaldkonnaks on mitte kellaaja tõestamine, vaid kiiruse mõõtmine. Mis puudutab kaebuse esitanud isikule määratud karistust, siis menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut, so kuni 6 000 krooni või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kuni kuue kuuni. Lisaks võib põhikaristuse kõrval kohaldada LS § 7422 lg 4 alusel ka lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmisena ühest kuust kuni kolme kuuni. Kaebuse esitanud isikule on rahatrahv määratud ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavana ¾ ulatuses ettenähtud sanktsiooni ülemmäärast. Arvestades seda, et kaebuse esitanud isiku juhitud sõiduki kiirus ületas LS § 7422 lg 2 sätestatud piirmäära ülemise piirmäära lähedasena, siis asub kohus seisukohale, et rahatrahvi määramine ettenähtud sanktsiooni ülemmäära lähedasena on põhjendatud, kuivõrd juhul, kui kaebuse esitanud isik oleks lubatud suurimat sõidukiirust ületanud 4 kilomeetri võrra tunnis rohkem, oleks ta toime pannud juba LS § 7422 lg 3 ettenähtud väärteo, mille eest karistused on oluliselt karmimad. Seetõttu asub kohus seisukohale, et määratud karistus tundub küll leebena, kuid kohus peab seda lugema proportsionaalseks kaebuse esitanud isiku süü suurusega, kuivõrd kaebemenetluses ei saa kohus karistust raskendada. Kaebuse esitanud isikut on karistatud ka lisakaristusega ettenähtud sanktsiooni ülemmääras. Seejuures on kohtuväline menetleja leidnud, et menetlusalune isik on varasemalt toime pannud mitu liiklusalast väärtegu, mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma, mistõttu tuleb kohaldada lisakaristust. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt oli kaebuse esitanud isikul temale inkrimineeritud väärteo toimepanemise ajal mitu kustumata karistust liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Seejuures on teda korduvalt karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega ning vähem kui kaks kuud varem samuti samalaadse väärteo toimepanemise eest peale rahatrahvi ka lühiajalise lisakaristusega. Sellele vaatamata pani kaebuse esitanud isik toime uue samalaadse väärteo, seejuures veelgi raskema. Seega ei ole senised rahalised mõjutusvahendid ja lühiajaline lisakaristus suutnud menetlusalust isikut mõjutada selliselt, et menetlusalusel isikul oleks tekkinud soov vältida edaspidi väärtegude toimepanemist. Sellistest asjaoludest saab järeldada, et pelgalt rahaline mõjutamine ja lühiajaline liiklusest kõrvaldamine ei täida oma eesmärki ja menetlusalune isik jätkab järjekindlalt liiklusalaste väärtegude toimepanemist. Seega tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada ka teisi seaduses ettenähtud mõjutusvahendeid. Käesoleval juhul on selliseks mõjutusvahendiks liiklusseaduses ettenähtud lisakaristus, so sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Sellistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendamas ja menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada ka teisi seaduses ettenähtud vahendeid, tekitamaks menetlusalusel isikul soovi järgida liikluseeskirja nõudeid, sundimaks teda edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest. Arvestades kaebuse esitanud isiku süü suurust, tema karistusandmeid, leiab kohus, et määratud lisakaristus on proportsionaalne nii süü suuruse kui süüdlase isikuga ning alus lisakaristuse vähendamiseks või tühistamiseks puudub. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitanud isik on oma käitumiselt liikluses ohtlik, mida ta on ka korduvalt ja järjekindlalt tõestanud, mistõttu tuleb kaebuse esitanud isiku enda ja teiste liiklejate tervise ning vara säilimise huvides kaebuse esitanud isik eemaldada liiklusest sõiduki juhina võimalikult pikaks ajaks. 4 Seetõttu leiab kohus, et esitatud kaebuse rahuldamiseks ja vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks alus puudub ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ning vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Märt Toming kohtunik 5