Kohtuvälise menetleja esindaja: Helen Kommussar Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Kristjan Krass, IK: 37510174917, elukoht: xxx RESOLUTSIOON 1. Jätta Kristjan Krassi kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna vanemkonstaabel Tanel Pajumaa 21.05.2009 otsusele nr 2302,09,008370 Kristjan Krassi karistamises LS § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 17 trahviühiku ulatuses,
2. Jätta Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna vanemkonstaabel Tanel Pajumaa 21.05.2009 otsus nr 2302,09,008370 Kristjan Krassi karistamises LS § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 17 trahviühiku ulatuses,
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 09.11.
lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni selles, et menetlusalune isik 23.04.2009 kella 22.00 ajal Soo tänaval Tallinnas juhtis mootorsõidukit, ei hoidnud takistusest möödumisel ohutut külgvahet ja sõitis otsa teepiirdele. Põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju GOÜle ning TT. Juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt liiklusõnnetusest teatamise nõudeid rikkudes ja ei teatanud sellest politseile, kuigi teatamine oli kohustuslik, millega rikkus menetlusalune isik LE § 91, 130 ja 227 nõudeid ning pani toime LS § 7417 lg 1 ja § 7431 lg 1 ettenähtud väärteod. Otsusele esitas Kristjan Krass kaebuse, milles leidis, et kohtuväline menetleja on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguslikku normi ning langetanud otsuse oletuste põhjal, pööramata tähelepanu vasturääkivustele langetatud otsuse ja kogutud tõendite vahel. Ekslikult on asutud seisukohale, et menetlusalusel isikul puudus kokkulepe auto omaniku GOÜga liikluskahjust tuleneva vastutuse osas. Samuti ei ole uurimise käigus leidnud tõendamist liiklusõnnetuse ja TT tekitatud varalise kahju omavaheline seos. Tulenevalt eeltoodust oli menetlusaluse isiku poolt täidetud kõik LS § 227 nimetatud tingimused ning sündmusest politsei teavitamine ei olnud kohustuslik. Vaadeldes sündmuspaigal piirdeaia vigastustest tehtud fotosid nähtub, et piirdeaia tugipost on märgatavalt kõverdunud ning selle kinnitus on purunenud. Kõrvutades nimetatud vigastusi menetlusaluse isiku sõiduauto vigastustega, mis seisnesid kriimustustes plastmassist esipõrkeraual, on ebareaalne, et auto vigastused metallist konstruktsiooniga kokkupõrkel piirdusid vaid kriimustustega plastmassil. Erinevalt kohtuvälise menetleja seisukohast kinnitavad fotod menetlusaluse isiku ütlusi kahju mittetekitamise kohta. Tulenevalt sellest, et uurimise käigus ei ole leidnud tõendamist piirdeaia kahjustamine menetlusaluse isiku poolt, siis puudub alus tema karistamiseks LS § 130 ja 91 alusel. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning seletas, et sõitis Kalju tänavalt, pärast kokkupõrget, mis tundus arusaamatu, mingit kahjustust ei olnud peale selle kui roolisammas ei töötanud. Tänav on auklik. Tuli autost välja, kõik oli korras, rehv oli ka all. Ei saanud aru miks roolisammas ei keera. Kutsus puksiiri, oli koha peal pool tundi. Tundus olevat tavaline autoõnnetus. Arusaamatu miks karistatakse. Tema hinnangul kellelegi kahju ei tekitatud, ära ka ei põgenenud. Ühtegi täket autol ega piirdel vastu piiret sõitmisest ei olnud. Järelikult sinna vastu ei sõitnud. Esialgu arvas, et kas oli teel auk või äärekivi. Varem on samuti roolisammas pooleks läinud. Töökojas öeldi, et vale kaldejõud on olnud ja võib kergesti juhtuda. Minimaalse kokkupuute all piirdega mõtles seda, et midagi näha ei olnud. Kui vasakule pöörata on piire sõidutee ääres. Autost välja tulles sai ka auto ukse lahti teha. Fotol paistavad piirdel olevat rehvijäljed, äärekivi on väga väike. Mõlke ja kummijälgi on sel piirdel teisigi. Sinna on korduvalt otsa sõidetud. Sõiduk on taastatud, omavastutuse ja kindlustuse kuludega. Tunnistaja TT seletas, et õhtusel ajal kuulis kõmakat, tähelepanu ei pööranud, sest tänaval on tihe liiklus. Mingi aja pärast hakkas kostma kriginat, seal oli üks Volvo, mida teisaldati parajasti, oli piirde vastas. Oli sõidetud vastu turvapiiret. Kirjutas sõiduki numbri üles. Piire oli paigaldatud paar nädalat varem, sinna oli peale soditud. Õhtul oli piire terve. Kõmakas võis olla pool tundi enne kriginat. Nende endi paigaldatud piire, kõnnib iga päev sealt mööda. Paigaldamise kulu jäi alla 10 000 krooni. AS Signaal tegi postid uuesti sirgeks, ei ole küll enam see, mis uuena. Kulud kandis Ergo Kindlustus. Piire paigaldatud selleks, et lapsed on majas ja kui vihma sajab, siis on porilomp ja pritsib vastu maja seina. Tunnistaja MT seletas, et õhtul pani lapsi üleval korrusel magama, käis matsakas, turvapiirde juures seisi mingi auto, mille numbri abikaasa üles kirjutas. Nägi kui teine auto oli juures, kuid äraviimise hetke ei näinud. Hommikul avastasid, et piire on mõlkis. Maja elanike rahade eest oli piire paigaldatud. Käib iga päev sealt mööda, varem ei pannud tähele, et piire mõlkis oleks olnud. 2 Kohtuväline menetleja leidis, et otsuse tühistamiseks alus puudub ja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebuse esitaja on seletanud, et ta oli sündmuskohal ja sõiduk sai vigastada. Tunnistajad seletasid, et piire oli paigaldatud vahetult enne sündmust ja piire oli vigastusteta. Kui kuulsid õuest pauku, siis nägid kaebuse esitanud isiku sõidukit ära viidavat ja tuvastasid piirde vigastused. Kaebuse esitaja jäi sinna pooleks tunniks ja isik peab politseile teatama kui on kahju tekitatud. Isik on ise oma vastulauses märkinud, et riivas piiret ja vigastused võisid tekkida. Majaelanikele tekitati varaline kahju, selle hüvitas Ergo Kindlustus. Väärteo toimepanemine on tõendatud. Kohus, kuulanud ära kaebaja ja tunnistajate selgitused ning kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kaebuse esitaja on selgitanud, et ta oma juhitud sõidukiga juhtus tõepoolest õnnetus, kuivõrd roolisammas murdus. Kuna sõidukil väliseid vigastusi ei olnud, siis piiret tema sõiduk ei puudutanud, vaid võis ratas minna kas vastu äärekivi või auku, sest tänav on auklik. Kohus loeb usaldusväärsemaks tunnistajate antud ütlusi selle kohta, et kuulda oli kõva pauku ning kaebuse esitanud isiku juhitud sõiduk oli piirdeaia juures, milline pärast oli lõhutud. Tunnistajate ütlustega riimuvad ka sündmuskohal tehtud fotod, milledest on näha vigastatud piirdeaed ja selle kahel tugipostil rehvijälg. Sündmuskoha fotodelt on näha, et tänava äärekivi on kõrgusega vaid paar sentimeetrit, mis ei saa rehvile, veel vähem roolivardale või -sambale vigastusi tekitada ning sündmuskohalt kaugemalt tehtud fotolt on näha, et läheduses ei ole ka ühtegi auku teekattes. Seega on kohtu arvates kõnnitee äärekivist või tänavaaugust sõiduki roolivarda või muu konstruktsiooni murdumine välistatud. Küll peab kohus võimalikuks, et kaebuse esitanud isiku sõiduki vasakule esirattale mõjunud kõlgjõud võis olla tingitud vastu tugiposti sõitmisest ning kuivõrd tugipost oli maa sees, siis ei andnud selle alumine osa järele ja järele pidi andma sõiduki konstrukstsioon, kuivõrd ülemine tugiposti osa paindus eemale, alumine aga mitte ning ratas väändus ülevalt väljapoole, alt aga mitte. Kaebuse esitanud isiku väidet selle kohta, et piirdeaed oli juba enne kõveraks sõidetud, ei loe kohus usaldusväärseks, kuivõrd see ei riimu kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate ütlustega, millised sisaldavad täpselt vastupidist informatsiooni. Peale selle nähtub tunnistaja TTütlustest, et piirdeaed parandati AS Signaali poolt ja kulud tasus Ergo Kindlustuse AS, so kaebuse esitanud isiku sõiduki kindlustanud kindlustusandja. Seega oli kindlustusandjal kindlustusjuhtumi osas kahju põhjustaja juba teada, seega oli ka teada see, et kahju põhjustas kaebuse esitanud isik ja kindlustusandja hüvitas kindlustusvõtja poolt tekitatud kahju, ootamata ära kaebuse esitanud isiku poolt kohtule esitatud kaebuse läbivaatamise tulemused samas kindlustusjuhtimit puudutavas väärteoasjas. Eelmärgitud motiividel asub kohus seisukohale, et väärteomenetluses kogutud ja kontrollitud tõenditega on tõendamist leidnud, et piirdeajale põhjustas vigastused ja varalise kahju kaebuse esitanud isik oma juhitud sõidukiga. LS § 7417 lg 1 näeb vastutuse ette mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele tervisekahjustus. Käesoleval juhul on ilmselgelt tegemist vale kiiruse valikuga ning kaebuse esitanud isik sõitis valesid juhtimisvõtteid kasutades vastu piirdeaeda. Selle tulemusena tekitas ta kahjustusi nii piirdeaiale kui ka sõidukile, mille oamnik ta ise ei ole. Seega tekitas ta piirdeaia lõhkumisega varalist kahju Soo 31 maja elanikele, sealhulgas ka T.T ja M.T ning sõiduki lõhkumisega sõiduki omanikule G E OÜle. Sellistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et tegemist on LS § 7417 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemisega. LS § 7431 lg 1 näeb vastutuse ette liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik. Käesoleval juhul põhjustas kaebuse esitanud isik liiklusõnnetuse ning tekitas varalise kahju nii piirdeaia omanikele kui ka oma tööandjale. Kui tööandja puhul on varalise kahju tekitaja ja kahju saaja liiklusõnnetuse põhjustajale teada, siis lihtsalt sõidukit lõhkudes ei oleks ehk pidanud politseile teatama, sedagi sõltuvalt sellest, kuidas on sõiduki omanikuga sõiduki 3 kasutamise kord ja sellest tulenevad kohustused reguleeritud. Samas lõhutud piirdeaia puhul ei olnud piirdeaia omanik kaebuse esitanud isikule teada ning seda omanikku ei olnud väärteoasja materjalidest nähtuvalt ka sündmuskohal. Vastavalt LE § 227 sätetele „kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud, õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saaja(d) on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, ja sellele alla kirjutanud, ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada. Lahkarvamuse korral või juhul, kui kahju saaja ei ole teada, tuleb õnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda sealt saadud korralduse kohaselt. Sõidukit või õnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politsei kohalejõudmist liigutada vaid siis, kui teiste sõidukite liiklus on võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed.“ Lähtuvalt eelmärgitud sätetest pidi kaebuse esitanud isik aru saama sellest, et piirdeaia lõhkumisega seotult kahju saaja ei olnud kaebuse esitanud isikule teada, teda ei olnud ka kohal ning vastutuse küsimuse osas ei olnud ka arvamust kirjalikult vormistatud. LE § 227 sätestab üheselt ka seda, et juhul, kui kahju saaja ei ole teada, tuleb õnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda sealt saadud korralduste kohaselt. Seega muud võimalust ei olnudki kui teatada politseile. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt viibis kaebuse esitanud isik oma sõnade kohaselt sündmuskohal pool tundi ja ootas puksiiri. Seega oli ta liiklusõnnetusest koheselt teatanud puksiirteenuse osutajale, kuid sellele järgnenud poole tunni jooksul politseile teatamist vajalikuks ei pidanud. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et tegemist on LS § 7431 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemisega. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Märt Toming kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.