← Eesti

4-08-7769/3

Obsah (4)§ 57§ 13§ 15§ 18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtunik Karin Olentšenko Väärteoasi 4-08-7769 AS Monetti kaebus Kesk

§ 57lg 2.

Väärteoprotokolli kohaselt on AS Monetti krediidiasutuste seaduse § 5 mõistes finantseerimisasutus, s.o äriühing, mis ei ole krediidiasutus, kuid mille peamiseks ja püsivaks majandustegevuseks on krediidiasutuste seaduse § 6 lg 1 p 2 tähenduses finantsteenused, s.o laenutehingud, sh tarbijakrediit, hüpoteeklaenud, faktooring ja muud äritehingute finantseerimise tehingud. AS Monetti, väljastades laene, jättis täitmata isikusamasuse tuvastamise kohustuse

§§-de 12 lg 2 p 1 ja 15 lg 1 kohaselt. Nimetatud kohustuse täitmata jätmine seisneb selles, et AS Monetti ei ole ärisuhte loomisel või kui ärisuhet ei ole loodud, siis teenuse esmakordsel osutamisel, milleks on laenu andmine, tuvastanud kliendi isikusamasuse kliendiga samas kohas viibides ning ei ole teinud koopiat kliendi isikuttõendavast dokumendist. Seega rikkus AS Monetti

§ 13lg 1 p 1 ja § 23 lg 2, kui andis 17.03.2008.a laenu summas 800 kr K.

E-le ning 12.02.2008.a summas 6400 kr ja 18.03.2008.a summas 6400 kr A. R-le ning pani toime

§ 57lg 2 sätestatud väärteo.

Protokolli kohaselt on menetlusaluse isiku ütlused kirjas 19.06.2008.a esitatud väärteomenetluse lõpetamise taotluses, millised ta palub avaldada oma ütlustena väärteoprotokollis ja soovib nende käsitlemist väärteomenetluse lahutamatu osana. Tõendid ja andmed väärteoasja lahendamiseks: 14.05.2008.a kohapealse kontrolli protokoll, AS Monetti vastus sellele 23.05.2008.a, 19.06.2008.a esitatud taotlus väärteomenetluse lõpetamiseks. 19.06.2008.a esitasid AS Monetti kaitsjad T. Vaher ja T. Mullari kohtuvälisele menetlejale taotluse AS Monetti suhtes

§ 57

lg 2 alusel alustatud väärteomenetluse lõpetamiseks, põhjendades, et

ei sätesta, et hoolsusmeetmete lihtsustatud korras kohaldamine ei oleks lubatud finantseerimisasutuse puhul, seega võib ta hoolsusmeetmeid, sh ka isikusamasuse tuvastamist, kohaldada lihtsustatud korras. Monetti poolt osutatud kiirlaenuteenus on erakordselt madala riskiga teenus ning tema poolt sõlmitud laenutehingud on erakordselt madala riskiastmega tehingud

eesmärgi mõttes. Monetti täidab

nõudeid ja tuvastab isikusamasust isiku esitatud dokumentide ja andmete alusel ning kontrollib esitatud teavet usaldusväärsest ja sõltumatust allikast hangitud teabe põhjal (

§ 13

lg 1 p 1 hoolsusmeede).

§ 57

lg 2 sätestatud väärteokoosseis puudub, kuna Monetti teostab oma klientide isikusamasuse tuvastamist. Kui RAB hindab meetme rakendamise ulatust ebasobivaks, ei anna see alust isiku karistamiseks väärteomenetluse korras

§ 57alusel.

Väärteoprotokollile ja väärteoasjale tervikuna esitas AS Monetti kaitsja T Vaher 27.06.2008.a vastuväited, märkides, et AS-i Monetti süüdistamine klientide isikusamasuse tuvastamata jätmises ei ole õige. Küsimus on õiguse tõlgendamises, millisel viisil on lubatav isikusamasuse tuvastamist läbi viia. Algatatud väärteoasjaga samadel motiividel on AS-le Monetti RAB poolt 20.06.2008.a tehtud ettekirjutus, millele AS Monetti esitas halduskaebuse 3 koos esialgse õiguskaitse taotlusega. Kaitsja leiab veelkord analoogselt 19.06.2008.a esitatud taotlusega, et väärteoasjas tuleb menetlus lõpetada väärteo koosseisu puudumise tõttu. Keskkriminaalpolitsei Rahapesu Andmebüroo järelevalvetalituse politseiinspektor KHolmari 10.07.2008.a otsusega väärteoasjas nr 2210,08,000002 karistati AS-i Monetti

§ 57lg 2 alusel rahatrahviga 250 000 krooni.

Otsuse kohaselt on AS Monetti krediidiasutuste seaduse § 5 mõistes finantseerimisasutus, s.o äriühing, mis ei ole krediidiasutus, kuid mille peamiseks ja püsivaks majandustegevuseks on krediidiasutuste seaduse § 6 lg 1 p 2 tähenduses finantsteenused, s.o laenutehingud, sh tarbijakrediit, hüpoteeklaenud, faktooring ja muud äritehingute finantseerimise tehingud. AS Monetti, väljastades laene, jättis täitmata isikusamasuse tuvastamise kohustuse

§§-de 12 lg 2 p 1 ja 15 lg 1 kohaselt. Nimetatud kohustuse täitmata jätmine seisneb selles, et AS Monetti ei ole ärisuhte loomisel või kui ärisuhet ei ole loodud, siis teenuse esmakordsel osutamisel, milleks on laenu andmine tuvastanud kliendi isikusamasuse kliendiga samas kohas viibides ning ei ole teinud koopiat kliendi isikuttõendavast dokumendist. Seega rikkus AS Monetti

§ 13lg 1 p 1 ja § 23 lg 2, kui andis 17.03.2008.a laenu summas 800 kr K.

E-le ning 12.02.2008.a summas 6400 kr ja 18.03.2008.a summas 6400 kr A. R-le ning pani toime

§ 57lg 2 sätestatud väärteo.

AS Monetti juhatuse liikme Helen Veski poolt 19.06.2008.a esitatud taotluses palub menetlusalune isik lõpetada väärteomenetlus, kuna menetlusalune isik täidab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse nõudeid, mistõttu puudub tegevuses väärteo koosseis. AS Monetti tuvastab tehingus osaleva isiku isikusamasuse tema esitatud dokumentide ja andmete alusel ning kontrollib esitatud teavet usaldusväärsest ja sõltumatust allikast hangitud teabe põhjal. AS Monetti leiab, et finantseerimisasutus võib hoolsusmeetmeid kohaldada lihtsustatud korras. AS Monetti kaitsja T Vaher esitas 27.06.2008.a vastulause väärteoprotokollile, milles palub menetlus lõpetada väärteo koosseisu puudumise tõttu ning teatab, et toetab jätkuvalt 19.06.2008.a esitatud taotluses menetluse lõpetamiseks olevaid seisukohti. Kohtuväline menetleja otsustas jätta vastulause rahuldamata ja väärteomenetluse lõpetamata, sest

paneb kohustatud isikule miinimumnõuded, mida tuleb täita tehingute tegemisel rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse tähenduses. Finantsteenuste osutamisel – laenude väljastamisel – peab AS Monetti finantseerimisasutusena tuvastama kliendi isikusamasuse.

tähenduses on kliendi isikusamasuse tuvastamine täidetud, kui kliendi isikusamasus tuvastatakse kliendi esitatud dokumentide ja andmete alusel ning tehakse esitatud dokumendi isikuandmete ja fotoga leheküljest koopia, neid nõudeid ei saa täita kliendiga samas kohas viibimata, kuna siis ei saa kohustatud isik olla kindel, et tema kliendiks on sama isik, kelle nimelt väidetava kliendi tahteavaldus laenu saamiseks tehakse. Nimetatud põhimõtet toetab

§ 15

lg 1 ning § 15 lg 2 otseselt keelab finantseerimisasutusel osutada teenuseid, mida on võimalik kasutada ilma kliendi isikusamasust tuvastamata. Menetlusalune isik on vääralt tõlgendanud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust, jõudes järeldusele, et AS Monetti võib hoolsusmeetmeid kohaldada lihtsustatud korras.

§ 18

lg 1 on nimetatud kliendid, kelle puhul võib hoolsusmeetmeid kohaldada lihtsustatud korras. AS Monetti kliendid on füüsilised isikud ning nimetatud säte ei näe ette võimalust hoolsusmeetmete kohaldamiseks lihtsustatud korras. Vastavalt KarS § 14 lg 1 vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides ning ÄS § 206 lg 1 kohaselt on juhatus aktsiaseltsi juhtorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi. Äriregistri kande kohaselt koosnes AS Monetti juhatus väärteo toimepanemise hetkel ühest liikmest- Helen Veskist. Väärteomenetluse raames on Helen Veski andnud menetlusaluse isiku esindajana ütlusi ning esitanud taotluse. Seoses AS Monetti ainsa juhatuse liikme Helen Veski tegevusega menetlusaluse isiku juhtimisel on väärtegu toime pandud ning seda tehtud menetlusaluse isiku huvides. Menetlusaluse isiku huvi seisneb selles, et väärteo 4 toimepanemisega ei lisandunud menetlusalusele isikule finantseerimisteenuse osutamisel täiendavaid kulusid kliendi isikusamasuse tuvastamise nõude täitmisel. Väärteo toimepanek on tõendatud: tunnistajate K. E. ja A. R. ütlustega, AS Monetti taotlusega menetluse lõpetamiseks, AS Monetti vastulausega, AS Monetti tehingute väljavõttega. Väärteo kvalifikatsioon:

§ 57lg 2.

Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kaebuse esitaja seisukoht AS Monetti kaitsja T Vaher esitas otsuse peale väärteoasjas nr 2210,08,000002 kaebuse, milles palub tühistada otsus, lõpetada väärteomenetlus väärteo tunnuste puudumise tõttu ja mõista AS Monetti menetluskulud välja Keskkriminaalpolitsei Rahapesu Andmebüroolt. Kaebuse põhjendused:

  1. 1.
  2. AS Monetti (edaspidi: Monetti) on väikeettevõtja, kelle tegevusalaks on kiirlaenude väljastamine füüsilisest isikust klientidele, kes on registreerunud AS Monetti veebikeskkonna kaudu (www.monetti.ee). Väljastatavad lühiajalised laenud on üliväikesed – 800, 1600, 3200 või 6400 krooni. Kiirlaenu teenuse olemus seisneb selles, et laenu on võimalik taotleda ja saada väga kiiresti (vähem kui tunni ajaga) sidevahendite vahendusel ja ilma tagatiseta. 1.
  3. AS Monetti on

üheks kohustatud subjektiks ning tal on kohustus ärisuhte loomisel tuvastada kliendi isikusamasus (

§ 13lg 1p 1).

Monetti rakendab nimetatud isikusamasuse tuvastamise kohustuse täitmiseks protseduure, mis on tema arvates

-ga kooskõlas. 1.3. 19.06.2009.a koostas Keskkriminaalpolitsei Rahapesu andmebüroo (edaspidi: RAB) Monetti suhtes

§ 57

lg 2 alusel väärteoprotokolli seoses väidetava isikusamasuse tuvastamata jätmisega. 1.

  1. 19.06.2008.a esitas Monetti taotluse väärteomenetluse lõpetamiseks. 1.
  2. 19.06.2008.a tutvustas RAB ka Monetti suhtes tehtava ettekirjutuse allakirjutamata projekti. Vastava ettekirjutuse RAB tegigi 20.06.2008.a, milles nõudis kas klientide isikusamasuse tuvastamist vahetult samas kohas viibides või finantseerimisteenuse osutamise lõpetamist. 1.
  3. Väärteoprotokoll ning Ettekirjutus on motiveeritud samadel alustel – Monetti on väidetavalt jätnud täitmata

-is sätestatud isikusamasuse tuvastamise kohustuse, kuna ei tuvasta isikut temaga füüsiliselt samas kohas viibides. 1.

  1. 25.06.2008 esitas Monetti halduskaebuse Tallinna Halduskohtusse, taotledes ettekirjutuse tühistamist ning esialgse õiguskaitse korras ettekirjutuse täitmise peatamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni. 1.
  2. 30.06.2008.a Tallinna Halduskohtu määrusega peatati esialgse õiguskaitse korras Ettekirjutuse täitmine. Määrusest tuleneb, et kohus pidas võimalikuks Monetti majandustegevuse jätkamist senises korras kuni asja lahendamiseni kohtus. 1.
  3. 30.06.2008 edastas Monetti RAB-le halduskohtu määruse ning taotles vähemalt kuni halduskohtu poolt otsuse tegemiseni mitte takistada Monetti majandustegevust, sh mitte rakendada sanktsioone väärteomenetluse korras. 1.
  4. 10.07.2008.a tegi RAB väärteoasjas otsuse 250 000 krooni rahatrahvi määramise kohta Monettile.
  5. Kaebuse kokkuvõte 2.
  6. Asjas puudub vaidlus selles, et Monetti on tuvastanud mõlema väärteootsuses nimetatud kliendi isikusamasuse. Vaidlus seisneb selles, et kas Monetti peab või ei pea kliendi isikusamasuse tuvastama temaga füüsiliselt samas kohas viibides. Monetti leiab, et

kohaselt võib isikusamasuse tuvastada ka ilma füüsiliselt samas kohas viibimata, Halduskohus 5 on 30.06.2008.a määruses leidnud, et selline tõlgendus ei ole meelevaldne ning kaebus ei ole perspektiivitu. Kokkuvõtvalt on väärteootsus õigusvastane järgmistel põhjustel: 1. Monetti ei ole rikkunud väärteootsuses nimetatud isikusamasuse tuvastamise kohustust,

sätted võimaldavad isikusamasuse tuvastamist ka ilma füüsiliselt samas kohas viibimata. See on ilmne, arvestades

-i eesmärki, isikusamasuse tuvastamise regulatsiooni ülesehitust ning Monetti tegevuse erakordselt madalat rahapesu riski; 2. Olukorras, kus kohus on esialgse õiguskaitse korras peatanud RAB-i tehtud ettekirjutuse kehtivuse, on ebaõige ja põhiseadusevastane RAB-i poolt täpselt samadel põhjendustel sama isiku suhtes väärteomenetluse raames esialgse õiguskaitse kehtimise ajal sanktsioone rakendada, eesmärgiga sundida isikut lõpetama kohtu poolt antud esialgse õiguskaitsega hõlmatud majandustegevust; 3.

§-s 57 lg 2 sätestatud väärteokoosseis, millele väärteootsus tugineb, sätestab karistuse isikusamasuse tuvastamise kohustuse täitmata jätmise eest, mitte aga selleks ebaõigete meetmete kasutamise eest; 4. RAB on väärteootsuse koostamisel õigusvastaselt võtnud aluseks väidetava isikusamasuse tuvastamise kohustuse rikkumise Monetti kliendile A. R-le antud kahe laenu osas, A. R-ga sõlmis Monetti ärisuhte enne kehtiva

-i redaktsiooni jõustumist, mistõttu RAB-i viidatud

§ 15lg 1 ei rakendu antud isiku suhtes; 5.

RAB on kasutanud

-is antud erakordseid võimuvolitusi poliitiliste/populitslike eesmärkide saavutamiseks (kiirlaenuandjate tegevuse lõpetamiseks), mitte rahapesuga võitlemiseks. Selline teguviis kujutab endast sisuliselt riigivõimu kuritarvitamist ja on Põhiseadusega vastuolus; 6. Kui kohus siiski tõlgendav

-i nagu RAB, tuleb vastav

-i säte tunnistada põhiseadusevastaseks ja jätta kohaldamata. Taoline piirang rikub põhjendamatult ja ebaproportsionaalselt Monetti ettevõtlusvabadust ega ole kooskõlas

-i eesmärkidega; 7.

§ 57

sätestatud väärteokoosseis, millele väärteootsus tugineb, on põhiseadusvastane õigusselguse põhimõttega vastuolu tõttu; 8. Isegi kui Monetti on klientide isikusamasuse tuvastanud ebaõigesti ning

§ 57

lg 2 sanktsioon oleks selle eest rakendatav (mida Monetti ei mööna), on karistuseks määratud rahatrahv 250 000 kr selgelt ebaproportsionaalselt raske karistus väga väikese laenu andmisel sooritatud vaieldava õigusrikkumise eest. Tulenevalt ülaltoodud kaheksast veast on väärteootsus õigusvastane, tuleb tühistada ning väärteomenetlus tuleb väärteo tunnuste puudumise tõttu lõpetada. Isegi, kui kohus leiab, et väärteokoosseis esineb (mida Monetti ei mööna), tuleb otsus tühistada vähemalt karistuse osas. Kohtuväline menetleja esitas kaebusele kirjaliku vastuse, milles palus jätta kaebuse rahuldamata ning väärteoasjas nr 2210,08,000002 tehtud otsuse muutmata. Kohtuistungil jäi kaebaja esindaja kaebuse ja teiste kirjalike materjalide juurde, palus kaebuse rahuldada. Kohtuvälise menetleja esindajad palusid jätta kaebuse rahuldamata ja väärteootsuse muutmata. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära kaebuse esitaja kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindajad, uurinud kõiki väärteoasja materjale, asub seisukohale, et AS Monetti kaitsja T. Vaheri poolt esitatud kaebus kuulub rahuldamisele ja väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 6 VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Menetletavas asjas on

§ 57

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatud juriidilist isikut AS Monetti. Seega on tegemist juriidilise isiku väärteoasjaga. KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud juriidilise isiku organi liikme, juhtivtöötaja või (alates

  1. 07.2008.a kehtivas karistusseadustiku sõnastuses) pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Vastavalt KarS § 2 lg 2 on karistatav vaid tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja mille toimepanemises on isik süüdi. Seetõttu saab juriidiline isik vastutada süüteo toimepanemise eest üksnes juhul, kui tema organi, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik nimetatud deliktistruktuuri elemendid ning kui tuvastatakse, et see füüsiline isik tegutses seejuures juriidilise isiku huvides. Kõiki neid seisukohti on Riigikohus oma lahendites korduvalt sõnaselgelt väljendanud (nt asjades nr 3-1-1-7-04, nr 3-1-1-82-04). Vastavalt VTMS § 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega. Seega asjaolu, milline juhtivtöötaja või organi liige on pannud toime juriidilisele isikule omistatud teo, peab olema ära toodud juba väärteoprotokollis. See nõue kehtib nii tegevuskui tegevusetusdelikti puhul. Vastav nõue tuleneb ka VTMS § 69 lg 2 p 1, mille kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida väärteo lühike kirjeldus. Nimetatud nõude eesmärk on tagada, et juba väärteoprotokollist nähtuks, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Ka seda, et vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse (süüdistuse sisu), on Riigikohus korduvalt märkinud (nt asjas nr 3-1-1-80-06). Keskkriminaalpolitsei Rahapesu andmebüroo poolt 19.06.2008.a AS Monetti suhtes koostatud väärteoprotokollis väärteoasjas nr 2210,08,000002 ei ole nimetatud AS Monetti organi liiget või juhtivtöötajat, kes juriidilise isiku huvides teo toime pani. Väärteoprotokollis on menetlusaluse isiku esindajaks märgitud juhatuse liige Helen Veski, kuid ainuüksi sellest asjaolust H. Veski tegevuses väärteokoosseisule vastavate elementide esinemist järeldada ei saa, vaatamata sellele, et Äriregistrisse oli ta kantud AS Monetti ainsa juhatuse liikmena. Kohtuvälise menetleja viga, mis seisneb väärteoprotokollis juriidilise isiku huvides teo toime pannud organi liikme või juhtivtöötaja fikseerimata jätmises, ei ole enam võimalik kohtumenetluses kõrvaldada, kuna vastavalt VTMS §-le 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega. Juriidilise isiku huvides teo toime pannud organi liikme või juhtivtöötaja väärteoprotokollis nimetamata jätmise korral tuleb väärteoasjas menetlus lõpetada, kuna kõiki süüteo tunnuseid ei ole võimalik tuvastada. Eeltoodud seisukohad on leidnud kajastamist arvukates Riigikohtu lahendites (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-19-07, nr 3-1-1-64-07, nr 3-1-1-84-07, nr 3-1-1-9-08, nr 3-1-1-12-08 ning ka paljud varasemad lahendid). Käesolevas väärteoasjas ei ole väärteoprotokollis ära näidatud AS Monetti organi liiget või juhtivtöötajat, kelle tegu menetlusalusele isikule omistatakse, seetõttu tuleb väärteomenetlus AS Monetti suhtes lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel tema teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Tulenevalt sellest, et käesolevas asjas ei ole väärteoprotokollis juriidilise isiku karistamise eelduseks olevaid asjaolusid ära näidatud ning seda puudust ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada, tühistab kohus Keskkriminaalpolitsei Rahapesu andmebüroo 10.07.
  2. a otsuse ja lõpetab AS Monetti suhtes väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kuna väärteomenetlus tuleb lõpetada, ei pea kohus vajalikuks käsitleda kaebuses esitatud teisi väiteid. 7 Kaebuse esitaja kaitsja T. Vaher on esitanud kohtule taotluse valitud kaitsjale AS Monetti poolt makstud tasu väljamõistmiseks riigieelarvest summas 49 476.20 krooni. VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lõike 1 punktides 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Taotluse kohaselt hõlmab AS Monetti poolt õigusabi eest makstud tasu väärteomenetluse lõpetamiseks põhistatud taotluste koostamist, väärteootsuse ja õigusliku regulatsiooni põhjalikku analüüsi, kaebuse esitamist Harju Maakohtule otsuse tühistamiseks ning kahel korral kaebuse täiendamist. Taotlusele on lisatud Raidla Lejins & Norcous Advokaadibüroo 15.08.2009.a arve nr 282024 (40 908.20 kr - 21,4 h kohta keskmise tariifiga 1620 EEK/h + KM 18%) ja 07.01.2009.a nr 283250 (8568 kr - 5,3 h kohta keskmise tariifiga 1370 EEK/h + KM 18 % ) ning nende tasumist tõendavad dokumendid. Lahendades küsimust kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkusest, arvestab kohus väärteoasja keerukust ning kaitsja poolt seoses väärteomenetlusega tehtud töö mahu vajalikkust ja põhjendatust. Samuti lähtub kohus sellest, et Riigikohus on korduvalt, sh juriidilise isiku väärteoasjades, sidunud kaitsja tasu suuruse mõistlikkuse kriteeriumi väärteo eest füüsilisele isikule mõistetava maksimaalse rahatrahvi suurusjärguga (nt asjades nr 3-1-164-07 ja nr 3-1-1-131-04). Samas ei pea kohus võimaliku mõistliku õigusabitasu ülemmääraks aga ka

§ 57

lg 1 füüsilisele isikule ettenähtud maksimaalselt võimalikku trahvimäära, mis on 300 trahviühikut ehk 18 000 krooni. On ilmne, et teatud määral kaitsjate tegevus ja töö maht juriidilise isiku väärteoasjas, võrreldes füüsilise isiku väärteoasja menetluses osalemisega, erineb ja on reeglina suurem. Kohus on seisukohal, et põhjendatud õigusabikuluna kuulub AS Monettile VTMS § 23 alusel hüvitamisele 25000.- krooni, mida kohus peab, arvestades vaidluse olemust ja väärteomenetluse lõpetamise asjaolusid, põhjendatud ja mõistlikuks tasuks asjas tarviliku kvalifitseeritud õigusabi eest. Kohus juhindub otsuse tegemisel VTMS § 132 p-st 3, § 133, § 134. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.