Väärteoasi nr 4-09-17111 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28.oktoobril 2009 Kohtal-Järve kohtumajas Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungisekretär Merike Erisalu, tõlk Inga Kaljus Väärteoasja number 4-09-17111 Väärteoasi Kohtutäitur Natalja Malahhova avaldus Mindaugas Brazlauskasele asenduskaristuse määramiseks Kohtuistungil osalenud isikud Võlgnik Mindaugas Brazlauskas, isikukood 36410167014, elukoht xxx Alates 23.10.2009 kannab 15-päevast aresti Viru Maakohtu 23.10.2009 kohtuotsuse alusel ( 4-09-23207) Kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina RESOLUTSIOON KarS § 72, VTMS § 211 MÄÄRAS Asendada Ida Politseiprefektuuri 02.09.2008 otsusega väärteoasjas nr 2590,07,006194 Mindaugas Brazlauskasele mõistetud karistus – rahatrahv 150 trahviühikut, s.o 9000 krooni – arestiga 15 (viisteist) päeva. Aresti kandmise alguseks lugeda 06.11.2009 ehk kohustada Mindaugas Brazlauskast asuma käesoleva kohtumäärusega asendatud 15-päevase aresti kandma viivitamatult peale Viru Maakohtu 23.10.2009 kohtuotsusega mõistetud aresti ärakandmist. Menetluskulud – kaitsjatasud 600 krooni – jätta riigi kanda. Määruse koopia saata kohtutäiturile ja Ida Politseiprefektuuri arestimajale. Edasikaebamise kord 1
(3)Määruse peale võib esitada määruskaebus 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus esitatakse Viru Maakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Viru tööpiirkonna kohtutäitur Natalja Malahhova esitas 26.08.2009 kohtule avalduse Mindaugas Brazlauskasele kohtuvälise menetleja - Ida Politseiprefektuuri 02.09.2008 otsusega väärteoasjas nr 2590,07,006194 mõistetud rahatrahvi 150 trahviühikut s.o 9000 krooni asendamiseks arestiga. Kohtuväline menetleja on taotlenud trahvi asendamist arestiga ja Täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 alusel palub kohtutäitur otsustada rahatrahvi asendamise. Nimetatud nõudes on täitemenetlus alustatud 14.10.2008 ning täitmisteade on kätte toimetatud Ametlike teadaannete kaudu 19.11.2008. Kohtutäitur on täitemenetluse jooksul teinud järgmiseid täitetoiminguid: saadetud kutse, kontrollitud võlgniku vara registritest, arestitud pangakontod. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara või ei ole selle väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Kohtuistungil selgitas Mindaugas Brazlauskas, et ta tal on osa trahvidest tasutud. Töökohta tal ei ole aga ta palub anda talle aega 1 kuu trahvi tasumiseks. Ta võtab raha kas oma õelt. Ta ei saanud kohtutäiturilt kutset. Kaitsja leidis, et materjalidest ei nähtu, et võlgnikule oleks kohtutäituri kutse kätte toimetatud. Ei ole alust mitte usaldada võlgnikku, et ta tasub trahvi ühe kuu jooksul. Kohtu seisukoht Kohus väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi asendamisel arestiga lähtub Väärteomenetluse seadustiku §-st 211, mille lg 1 sätestab: Kohus teeb karistust täitva kohtutäituri avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt Karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 sätestab: Kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, saadab kohtutäitur sissenõudja taotlusel avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule või kui otsuse on teinud kohtuväline menetleja, siis kohtutäituri asukohajärgsele maakohtule. Kohtutäitur teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja sissenõudjale. Käesoleval juhtumil ei ole süüdlane asunud täitma tema suhtes tehtud karistusotsust. Süüdlasel puudub rahatrahvi tasumiseks rahalised vahendid, puudub ka vara ja igasugune sissetulek. Samal ajal ei takista sissetulekute puudumine võlgniku poolt uute väärtegude toimepanemist. Seega leiab kohus, et rahatrahvi arestiga asendamise kaudu realiseerub karistuse eesmärk – kaitsta õiguskorda. Võlgniku puhul on tegemist süstemaatilise õiguserikkujaga, see tuleneb karistusregitsri väljavõttest ( lk 14-18), tahatrahvid on tasumata ja isik on mitmel korral karistatud arestiga. Kohus leiab, et võlgniku väide et ta tasub trahvi 2
(3)üje kuu jooksul, on paljasõnaline. Võlgniku enda sõnade järgi töökoht tal puudub, seega kindlaid sissetulekuid ei ole. Kohus on seisukohal, et mõistetud karistus rahatrahv tuleb asendada arestiga, sest isik rahatrahvi tasunud ei ole ning tal puudub vara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. Täitmisteate on isikule vastavalt seadusele kätte toimetatud avalikult, Ametlike Teadaannete kaudu ( lk 9). Seega on täidetud kättetoimetamise javabatahtliku täitmise võimaldamise nõue. Väärteo eest karistuse määramise ja karistuse täitmise vaheline ajavahemik ei saa venida nii pikaks, et määratud karistuse mõju hajub. Sundtäitmise, sealhulgas trahvi asendamise sisu ja mõte seisneb mõistetud karistuse vääramatuse tagamises. Karistuse vääramatus kujutab endast muuhulgas otsustavust karistuse täideviimisel. Kohtutäituri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Puuduvad Väärteomenetluse seadustikus ja Täitemenetluse seadustikus sätestatud võimalikud alused rahatrahvi maksmise tähtaja pikendamiseks ja seda ei ole taotletudki. Määratud rahatrahv 150 trahviühikut tuleb asendada KarS § 72 lg 1 ja lg 2 alusel arestiga. Mindaugas Brazlauskasel tuleb kanda aresti 15 päeva ( 1 päeva aresti võrdub 10 trahviühikuga). Inna Kirsipuu Kohtunik 3
(3)