lg 2 p 1, 2, ENSV
ENSV
lg 2 p 1, 2 ja ENSV
järgi, kohaldades
Tartu Linna Rahvakohtu poolt ENSV
Tartu Linna Rahvakohtu poolt ENSV
Jõgeva Maakohtu poolt
Tartu Linnakohtu poolt
lg 2 p 1, 2, 3;
lg 2 p 1, 3;
lg 2,
`6 lg;
§ - - Kaitsja 188 ja
lg 2 p 2 järgi kohaldades
Tartu Ringkonnakohtu 12.01.2000.a. otsusega tühistatud osaliselt 13.10.1999.a. Tartu Linnakohtu otsus ning Raivo Hendriksoni karistatud 6aastase vabadusekaotusega; 15.02.2007.a. Tartu Maakohtu poolt KarS § 263 p1, 4 ja KarS § 121 järgi, kohaldades KarS § 64 lg 1 sätteid kokku karistatud 7kuulise vangistusega; 22.10.2007.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS § 184 lg 1 järgi 2aastase ja 3kuulise vangistusega, vabanes Tallinna vanglast 06.06.2008.a. tingimisi ennetähtaegselt, karistusest kandmata 7kuud ja 26päeva. 9) Tõkend: 01.08.2008.a. /t.l. 122/ vahistamine alates 10) Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 141 lg 2 p 6 – 25 lg 2 ja § 118 p 1 ning § 118 p 2, 3 - 25 lg 2; § 200 lg 2 p 4, 8 Owe Ladva RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Raivo Hendrikson KarS § 141 lg 2 p 6 - § 25 lg 2 järgi ja karistada vangistusega 9 aastat ja 6 kuud vangistust. Süüdi tunnistada Raivo Hendrikson KarS § 200 lg 2 p 4,8 järgi ja karistada vangistusega 6 aastat. Õigeks mõista Raivo Hendrikson KarS § 118 p 1 ja § 118 p 2,3 - § 25 lg 2 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks , lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, liitkaristuseks lugeda 9 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liita mõistetud karistusega R.Hendriksonile 22.10.2007.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistusest kandmata jäänud karistus, see on 7 kuud ja 26 päeva. Kandmisele kuulub 10 aastat 1 kuu ja 26 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda vahi all viibitud aeg karistusaja hulka. Karistusaja alguseks lugeda 01.08.2008.a. KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista Raivo Hendriksonilt sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest 2,5 palga alamääras s.o. 10 875,00 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB pangas või 221023778606 Swedbank, märkides ära viitenumbri
kella 09.00 paiku Tallinnas, Reisijate 9 hoone juures asuval tühermaal vahetult pärast seda kui ta oli kasutanud LJsuhtes füüsilist ja psüühilist vägivalda ning olles seejuures kannatanu peksmiseks kasutanud relvana kivi, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil varasema peksmise tagajärjel tervisekahjustusi saanud ja maas lamanud LJ`elt mobiiltelefoni Sony Ericsson T250i väärtusega 2000 krooni, rahakoti (väärtusega 200 krooni) koos sularahaga 4200 krooni, käekoti (väärtusega 250 krooni), milles olid optilised prillid väärtusega 2000 krooni, päikeseprillid väärtusega 3000 krooni, 1 paar sandaale väärtusega 300 krooni, 2 võtmekimpu koguväärtusega 350 krooni, kosmeetikakott väärtusega 100 krooni, märkmik ja võileib ning põgenes sündmuskohalt. Oma tegevusega Raivo Hendrikson süüdistuse hinnangul pani toime KarS § 200 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so relvana kasutatava esemega röövimise isiku poolt, kes on varem röövimise toime pannud. Kohtuistungil avaldas Raivo Hendrikson, et kasutab oma õigust ütluste andmisest keelduda. Oma süüd ta üheski temale inkrimineeritud kuriteos ei tunnista. Kohus leiab, et Raivo Hendriksoni süü on tõendatud vägistamise katse ja röövimise toimepanemises. Süü on tõendatud kannatanu ja tunnistajate ütlustega, samuti kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega. Kannatanu LJütlustest nähtub, et 01.08.2008.a. kella 9 paiku hommikul oli ta tööle minemas. Ta jõudis Reisijate tänavale, kus teda selja tagant ootamatult ründas üks meesterahvas. Mees võttis tal vasaku käega ümbert kinni ja teisega pani noa kõrile. Ta ütles midagi, millest kannatanu aru ei saanud. Ta hakkas tirimaa kannatanut võsa pole. Tema hakkas appi karjuma, kuid mees pani talle käe suule ja tiris edasi võssa. Tema küsis enda lohistamise ajal, mida mees tahab, et kas tahab raha. Mees lükkas ta pikali, ta kukkus peaga vastu kivi ja kaotas korraks vist teadvuse. Mees laskus põlvili ja ütles: „Mis ma tahan, mis ma tahan. Keppi tahan!“ ja hakkas enda püksinööpe avama. Tema üritas püsti tõusta. Mees istus tema peale, tekkis rüselus. Korraks sai ta mehe käest noa enda kätte, aga mees haaras selle tagasi, siis võttis kivi ja hakkas temale vastu pead lööma. Siis jättis ta kiviga peksmise järele , mees kummardus üle tema ja ta kuulis, kuidas mees tegi lahti koti luku j sobras tema asjades. Tema üritas mehe alt välja pääseda, mees võttis uuesti kivi ja hakkas lööma . Ta karjus appi, mees ütles, et „jää vait, ma löön su maha“. Siis hakkas uuesti asjades sorima. Siis mees võpatas ja korraks kergitas ennast, temal õnnestus mehe alt välja rabeleda ja ta jooksis minema Balti Jaama turu poole, Suu ja silmad olid tal verd täis. Nuga, mis mehel oli, oli 15-20 cm pikk, terava otsaga. Isikut, kes teda ründas nägi ta hästi ja see isik on kohtusaalis, istub süüdistava kohal. Selle isiku tundis ta ära ka politseiosakonnas temale esitatud fotodelt. Tema käekott oli beežikas-pruunikas, hele ja pärlitega. Kotis olid rahakott, prillitoos prillidega, võileib, telefon ja märkmik. Balti Jama poole joostes nägi ta seal kahte meest, ta karjus appi ja palus kutsuda kiirabi. Appi tuli ka üks noorem naine, kes helistas veelkord kiirabisse. Kõik enda isiklikud asjad sai ta tagasi uurija käest. Ründaja jooksis ära. Võpsikust tuli mõne aja pärast üks mees, es uuris, mis juhtunud on ja läks siis võpsikusse tagasi. Ta tuli sealt kotiga, mis ei kuulunud kannatanule, kuid selles kotis olid temale kuuluvad telefon ja rahakott ja lisaks pass, mis temale ei kuulunud. Temale tekitati peahaavad, küünarluu murd . Õmblused tehti mõlemale käele. Haiglas oli 5 päeva. Ta on vigastustest paranenud, kuid ees ootab veel üks käe operatsioon, kuna küünarluu on metallplaadiga kinnitatud. Ohtu enda elule hindas ta reaalseks. Ta ei olnud kindel, et sündmusest eluga pääseb. Tunnistaja LEandis ütlusi selle kohta, et augusti alul 2008.a. nägi ta kannatanut Balti Jaama juures. Pea oli kannatanul verine, vaskaul käel oli kühm. Ta helistas kiirabisse, kiirabi oli juba teel, aga kannatanut oli kirjeldatud vanema naisena, tema siis ütles, et tegu on noore naisega. Kannatanu oli silmnähtavalt šokis. Juurde tulid mingid mehed, keda ta saatis vett tooma. Kannatanul ei olnud kotti ja ta oli paljajalu. Meesterahvas tõi mingi koti, mis ei olnud kannatanu oma, kuid selle sees olid rahakott ja mobiiltelefon, mis kuulusid kannatanule. Kotis oli veel pass, milles oli selle mehe pilt, kes on kohtus süüdistatava kohal. Tunnistaja AS andis ütlusi, mille kohaselt augusti alul 2008.a. kella 9 paiku oli ta tööl, oli jaama platvormil ja üks naine karjus, et keegi varastas koti, et mees on vaja kinni pidada. Talle tuligi vastus seesama mees, kes on süüdistatav kohal ja ulatas talle käe, et ta aitaks teda platvormi peale. Seljakoti pani ta enne platvormi peale. Tema talle kätt ei ulatanud ja lükkas jalaga koti ka eemale. Mees pööras ümber ja jooksis teisele poole, rohkem teda ei näinud. Koti pani ta bussi, kus olid kaks tema ülemust. Siis tuli põõsastest veel üks mees, kes jooksis süüdistatavale järele. Tema läks koos ühe mehega tütarlapse juurde ja nad näitasid talle kotti. Tüdruk oli üleni verine. Tüdruk kotti enda omaks ei tunnistanud, kuid tunnistas end omadeks selle sees olnud rahakoti ja mobiiltelefoni. Mees, kes palus end platvormile aidata, on süüdistatava kohal praegu. Tookord oli tal seljas hele liivakarva jope. Tunnistaja AI ütlused avaldati kohtuistungil KrMS § 291 p 1 alusel, kuna tunnistaja on surnud. Tunnistaja andis kohtueelselt ütlusi, mille kohaselt 01.08.2008.a. kella 9 paiku oli ta Balti Jaama juures perroonide juurtes ja tarvitas õlut. Kuulis turu poolt põõsaste vahelt naisterahva karjumist. Läks selles suunas ja nägi, et temast jookseb mööda üks mees ca 30-35 aastane, keskmist kasvu (ca 180 cm), keskmise kehaehitusega, lühikeste tumedate juustega. Jalas olid tema meelest mustad dressid ja seljas hele jope. Mehele oli käes naiste käekott ja teises käes oli tal nuga. Mees jooksis perrooni poole, perroonil olid mingid töömehed ja sinna suunas jooksnud mees soovisa perroonile hüpata. Tema karjus töömeestele, et pidagu see mees kinni, kuna ta tundus kahtlane. Mees pani kooti ja noa perroonile ja soovis sinna järele ronida. Perroonile ta ei jõudnud vaid jooksis edasi mööda raudteed. Tööline perroonilt võttis maast noa ja käekoti. Tema läks turu juurde parklasse, seal oli üks nuttev neiu, pea ja nägu verised. Midagi ei rääkinud. Tema juures oli üks noor naine, kes helistas politseisse ja kiirabisse. Tööline perroonilt tõi nutva naise juurde käekoti, mille naine tunnistas enda omaks. Tema käis vahepeal sündmuskoha läheduses ringi ja leids sealt veel ühe koti, andis selle politseile. Sai aru, et nutvat naist oli rünnanud mees, kes temast mööda jooksis ja perroonile soovis ronida. Isiku läbivaatuse protokollist ja fotodelt /t.l. 6-12/ nähtuvad kannatanu LJele tekitatud vigastused. Vigastuste asukoht ja ulatus on kooskõlas kannatanu ütlustega R.Hendriksoni tegevuse kohta sündmuskohal. Fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollist nähtub /t.l. 14-16/, et kanatanu LJ on fotodelt ära tundnud süüdistava kui isiku, kes teda ründas. Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos skeemi ja fotodega /t.l. 24-34/ nähtub , et on vaadeldud Reisijate tn 9 vastas asuvat tühermaad. Sündmuskohalt on leitud mitmeid kannatanule kuuluvaid esemeid., osadel esemetest on veretaolisi pritsmeid. On leitud paekivitaolisi kive, millel samuti verekahtlased jäljed. Asitõendi vaatlusprotokollides on kirjeldatud leitud esemeid detailselt. /t.l. 3672/. Dokumentidest LJ kehavigastuste kohta /t.l. 81-86/ nähtub, et LJ on hospitaliseeritud 01.08.2008.a. Temale oli tekitatud ründe käigus küünarluukeha murd. Haiglas peahaavad õmmeldi ja küünarluule tehti operatsioon. Eksperdiarvamusest(isiku ekspertiisiakt nr 199)/t.l. 92/ nähtub, et LJel tuvastati 01.-05.08.2008.a. vasaku küünarluukeha murd ja pea piirkonna põrutushaavad. Luumurd vajas operatiivset ravi ja põrutushaavad kirurgilist korrastust. Kohtuarstlikul läbivaatusel 08.08.2008.a. esinesid paranemisjärgus põrutushaavad, nahamarrastused ja imendumisjärgus nahaalused verevalumid pea piirkonnas ja paremal ülajäsemel ning paranemisjärgus nahamarrastused alajäsemetel. Vigastused võivad olla tekitatud tömbi vägivalla toimel 01.08.2008.a. Tervisekahjustused ei ole eluohtlikud ja paranevad tavaliselt püsitagajärgedeta vähem kui nelja kuu jooksul. Raske kehalise haiguse tunnused puuduvad. Jõgeva Maakohtu 01.06.1994.a. otsus R.Hendriksoni süüditunnistamises
174-176/, nähtub, et analoogilise teo – vägistamiskatse on R.Hendrikson varasemalt toime pannud samal viisil (tiris kannatanut metsa, peksis teda pähe). Kõnesalvestisest nähtub tunnistaja L.Egori poolt kiirabi kutsumine kannatanule /cd plaat salvestusega asub ümbrikus kriminaalasja juures/. R.Hendriksoni tegevus on kvalifitseeritav KarS § 141 lg 2 p 6 - § 25 lg 2 järgi. KarS § 141 näeb ette ühe koosseisulise tunnusena vägivalla KarS §-de 120-122 tähenduses. Kui vägivalda rakendatakse isiku vastupanu mahasurumiseks temaga suguühtesse astumise eesmärgil, on selline tegevus hõlmatud KarS § 141 süüteokoosseisuga ning tegusid ei tule eraldi kvalifitseerida tervisevastaste kuritegudena, mis on samuti vägistamisest hõlmatud. Eksperdiarvamuse kohaselt ei olnud kannatanule tekitatud kehavigastused eluohtlikud ja raske kehalise haiguse tunnused puuduvad. Seega ei ole alust kvalifitseerida R.Hendriksoni tegevust ei KarS § 118 järgi ega ka KarS § 141 lg 2 p 3 järgi. Samuti on vägivald sisalduv KarS § 200 koosseisus. Kannatanu ütluste kohaselt väljendas R.Hendrikson peale tema selja tagant kinnihaaramist ja võssa lohistamist kannatanule, mida ta soovib. On ilmselge, et kasutades väljendit „keppi tahan“ ja hakates avama oma püksinööpe soovis R.Hendrikson astuda kannatanuga sugulisse vahekorda. Ta käitus vastavalt eelnevalt väljendatud soovile, kasutas oma soovi realiseerimiseks kannatanu suhtes vägivalda ja tegi kõik endast oleneva, et kuritegu lõpule viia. Kuna kannatanu osutas aktiivset vastupanu, siis see tal ei õnnestunud. R.Hendrikson on varem toime pannud vägistamise, seega on kuritegu kvalifitseeritud õigesti KarS § 141 lg 2 p 6 - § 25 lg 2 järgi. R.Hendriksoni süü röövimises on tõendatud juba eelloetletud tõenditega. Kannatanu ütluste kohaselt sai ta korraks ründaja käest noa enda kätte, aga mees haaras selle tagasi, siis võttis kivi ja hakkas temale vastu pead lööma. Siis jättis ta kiviga peksmise järele , mees kummardus üle tema ja ta kuulis, kuidas mees tegi lahti koti luku ja sobras tema asjades. Tema üritas mehe alt välja pääseda, mees võttis uuesti kivi ja hakkas lööma . Ta karjus appi, mees ütles, et „jää vait, ma löön su maha“. Siis hakkas uuesti asjades sorima. LJe vastuhaku intensiivsuse tõttu ei õnnestunud R.Hendriksonil vägistamist lõpule viia, ta loobus vägistamisest ja seejärel tekkis R.Hendriksonil koheselt röövimise tahtlus. Kasutanud jätkuvalt vägivalda, viis R.Hendrikson röövimise lõpule ja võttis endale LJe rahakoti ja telefoni, mis hiljem leiti R.Hendriksoni poolt mahajäetud kotist koos R.Hendriksonile endale kuuluvate esemetega. Kuritegu on õigesti kvalifitseeritud. R.Hendrikson kasutas vägivalda võõra vallasasja äravõtmiseks selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, relvana kasutatava esemega (kiviga) olles isikuks, kes on varem röövimise (kvalifitseeritud kui avalik vargus vägivallaga
Vastavalt toimepandule tuleb R.Hendriksoni karistada. Karistuse mõistmisel R.Hendriksonile arvestab kohus tema süüd. R.Hendrikson on toime pannud rasked kuriteod. R.Hendrikson on varasemalt korduvalt karistatud, sealhulgas vägistamise eest. Vangistusest vabanes R.Hendrikson tingimisi enne tähtaega. Lühikese aja möödudes peale vabanemist pani toime uued rasked kuriteod, mis vaid tänu kannatanu aktiivsele vastupanule ei toonud kaasa raskemaid tagajärgi. Varasemad karistused ei ole avaldanud R.Hendriksonile vajalikku mõju, ta on ühiskonnale ohtlik ja teda tuleb karistada vangistusega. R.Hendiksoni karistust kergendavad asjaolud puuduvad, oma süüd ei ole ta tunnistanud ega kahetsenud. Karistust raskendavad mittekoosseisulised asjaolud puuduvad. R.Hendriskoni süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Samuti ei esine asjaolusid, mis tingiksid tema karistusest vabastamise. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et KarS § 141 järgi kvalifitseeritav kuritegu jäi katse staadiumisse. A.Ennok S.Galkova M.Kaiv
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.