lg 2 p 2 järgi ja
alusel vabastati ta karistusest ning kohaldati alaealisele kohaldatavat mõjutusvahendit käitumiskontrollile allutamist 1 aastaks. Käitumiskontrolli ajaks oli Vesse-Tanel Tonts allutatud Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Tartu talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Tartu Maakohtu 28.oktoobri 2008.a. otsus Vesse-Tanel Tontsi kriminaalhooldusele määramise kohta saabus kriminaalhooldusosakonda täitmiseks 17.novembril 2008.a. 12.märtsil 2009.a. esitas kriminaalhooldusametnik Liisi Traus kohtule erakorralise ettekande, milles taotles Vesse-Tanel Tontsile käitumiskontrolli ajaks järgmiste lisakohustuste määramist: jätkata õpinguid põhihariduse omandamiseks, mitte tarvitada alkoholi, mitte suhelda A. R.-ga väljaspool kooli ja mitte viibida väljaspool kodu õhtul kell 22.00 (suvel kell 23.00) kuni hommikul kell 06.
sätestab, et kohus võib alaealise allutada käitumiskontrollile
sätestatud tingimustel.
lg 2 sätestab, et kohus võib alaealise isiku allutada käitumiskontrollile kuni üheks aastaks ning kriminaalhooldusametniku ettekande alusel võib kohus käitumiskontrolli tähtaega pikendada kuni ühe aasta võrra või erandina kuni süüdimõistetu kaheksateistaastaseks saamiseni.
lg 2 p 4 järgi võib kohus määrata, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdimõistetu isikut, et süüdimõistetu on käitumiskontrolli ajal muuhulgas kohustatud otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks. Kohtunik leiab, et tuleb arvestada eelkõige kriminaalhooldusametniku arvamust, et Vesse-Tanel Tontsiga on võimalik kriminaalhooldust jätkata. Kriminaalhooldusametniku ettekandest lähtuvalt on Vesse-Tanel Tonts mitmel korral katseaja jooksul rikkunud talle pandud käitumiskontrollinõudeid ja lisakohustusi, kuid samas on kriminaalhooldusametnik seisukohal, et Vesse-Tanel Tonts on siiski mõningast endapoolset initsiatiivi üles näidanud. Arvestades asjaolu, et isik on senise kriminaalhoolduse ajal oma käitumist parandanud ja omandanud põhihariduse, siis on põhjendatud, tagamaks karistuse eesmärkide saavutamine, tema suhtes katseaja pikendamine. Kuna materjalidest nähtub, et kriminaalhooldusalusel esineb jätkuvalt mõningaid käitumise- ja sotsiaalse lävimise probleeme, siis tagab katseaja pikendamine kontrolli tema tegevuse üle, mida ta ilmselt vajab ning võimaluse suunata teda peresuhteid taastama ja abistada võimalike toimetulekuraskuste tekkimisel. Arvestades kriminaalhooldusametniku arvamust ja edastatud informatsiooni Vesse-Tanel Tontsi plaanide kohta jätta kool pooleli ja asuda tööle, leiab kohtunik, et kriminaalhooldusaluse suhtes on põhjendatud lisakohustuse, jätkata õpinguid eriala omandamiseks, määramine. Nimetatud lisakohustuse määramine peaks arendama VesseTanel Tontsi sotsiaalseid oskusi, suunama teda hariduse omandamisele ja looma paremad võimalused tööturul. Samuti aitab lisakaristuse määramine tagada täiendavat riigi poolset järelvalvet isiku üle, et teda distsiplineerida ja õiguskuulekale käitumisele suunata. Eeltoodu alusel peab kohtunik põhjendatuks kriminaalhooldusametniku ettepanekut distsiplineerida Vesse-Tanel Tontsi katseaja pikendamise ning lisakaristuse, jätkata õpinguid eriala omandamiseks, kaudu. Juhindudes KrMS § 430, § 432 lg 1, 4;
,
, kohtunik m ä ä r a s: Pikendada Vesse-Tanel Tontsile (IK 39210062720) Tartu Maakohtu 28.oktoobri 2008.a. otsusega mõistetud katseaega kuni isiku 18-aastaseks saamiseni, s.o kuni 06.oktoobrini 2010.a. Määrata Vesse-Tanel Tontsile Tartu Maakohtu 28.oktoobri 2008.a. otsusega mõistetud käitumiskontrolli ajaks järgmine lisakohustus: jätkata õpinguid eriala omandamiseks. Saata kohtumääruse koopia Vesse-Tanel Tontsile, alaealise seaduslikele esindajatele Veiko Tontsile ja Tiina Tontsile ning Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talitusele. Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.